Väärtuslik põllumajandusmaa vajab õiguslikku kaitset

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.10.2018

Väärtuslik põllumajandusmaa vajab õiguslikku kaitset

25.10. esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule menetlemiseks seaduseelnõu, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse.

„Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslik kaitse on üha olulisem, sest koos maailma rahvaarvu suurenemisega kasvab ka vajadus toidu järele,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Võimalused põllumajandusmaid laiendada on tänaseks enamasti ammendunud. Seetõttu peame erilist tähelepanu pöörama väärtusliku põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursi kaitsele ja säilitamisele.“

Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse eesmärk on kaitsta kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastikku kui taastumatut ressurssi, mis on toidu tootmise kõige tähtsam tagaja. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmine on riiklik ülesanne, mida saab täita kogu riigis ühtsete õiguslike põhimõtete kehtestamisel, piirates sinna ehitamist, selle metsastamist ja sihtotstarbe muutmist.

„Seaduse eesmärk on tagada, et mulla, nii nagu kõigi teiste meie ühiste loodusressurssidega, käidaks ümber säästvalt. Seadus ei lõpeta ehitustegevust maapiirkonnas; väikesed põllumassiivid ja väheviljakate muldadega alad, mida on üle 500 tuhande hektari, jäävad seaduse reguleerimisalast välja. Lisaks on põhjendatud avaliku ja erahuvi korral võimalik ka väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada või selle sihtotstarvet muuta. Läbi seaduse tagatakse, et kõik sellised otsused oleksid läbimõeldud ja kaalutud,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Toidujulgeoleku tagamiseks on  oluline tagada ülevaade väärtusliku põllumajandusmaa üle. Põllumajandusmaade, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade massiivid kajastatakse temaatilisel kaardil, kus ajas jälgitavad andmed on usaldusväärsed ja avalikult kättesaadavad, sisaldades teavet nende massiivide pindala ja boniteedi kohta.

Põllumajandusmaa ja  mullastiku kaitse teemat peab oluliseks ka Euroopa Parlament, kes on kutsunud riike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllumajandusmaa kaitset ning maatehinguid.

Pariisis tutvustati Eesti toitu

Maaeluministeerium
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Välisministeerium
PRESSITEADE
24.10.2018

Pariisis tutvustati Eesti toitu

Eesti Suursaatkonnas Pariisis toimus rahvusvahelise toidumessi SIAL raames eile, 23. oktoobril Eesti toitu tutvustav üritus, mille eesmärk oli leida uusi koostööpartnereid ning tekitada huvi Eesti riigi ja toidutoodete vastu. Eesti toidu tutvustusüritusel osales 24 Eesti toidusektori ettevõtet.

„Üritus on osa Eesti toidu programmist, mille eesmärk on tegeleda Eesti toidu kuvandiga ja ettevõtetele uute turgude leidmisega. Rõõmustav on näha, et seekord on kaasatud nii palju erinäolisi ettevõtteid,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eesti eeliseks toidu ekspordil on puhas keskkond, puhas ja kvaliteetne toit ning kõrged standardid. Need on omased riigile tervikuna,“ ütles tervitussõnades Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Eesti toidu laiem tutvustamine on oluline nii eksportturgude mitmekesistamisel kui ka meie toidukultuuri viimisel maailma eri nurkadesse. Suuremad saavutused saavad sündida vaid asjaosaliste tihedas koostöös – sellest on Pariisis toimuv üritus heaks näiteks.“

Eesti suursaadiku Prantsusmaal Alar Streimanni sõnul on üritus osa suuremast jõupingutusest tutvustada Prantsusmaal Eesti ettevõtlust. „Saatkond tegeleb pidevalt sellega, et Prantsusmaal tuntaks ja tahetaks teha koostööd Eesti ettevõtetega. Lähenemine läbi Eesti toidusektori nii nõudlikul turul nagu Prantsusmaa on ühtpidi ambitsioonikas ja teisipidi loogiline. Erinevatelt klišeedest peenetest gastronoomilistest eksperimentidest on traditsioonilises Prantsuse köögis eelkõige hinnas lihtsus, puhtad maitsed ja kodulähedased tooted – kõik see, mida väärtustame ka Eestis ja Põhja-Euroopa köögis üleüldse.”

„Eesti toodete tutvustamine läbi värske õhu, puhta vee ja puhta toidu toob kindlasti kasu ka ettevõtetele, kes soovivad siin kanda kinnitada, sest Prantsuse tarbija pöörab järjest rohkem tähelepanu toidu päritolule ja selle puhtusele,“ kinnitas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskeskuse direktor Tanel Rebane.

Üritus tõi kohale ostujuhte, kuid ka üle ootuste suure hulga Prantsuse ajakirjanikke ja blogijaid, kes maitsesid Ants Uustalu valmistatud suupisteid, tutvusid Eesti toiduainete stiliseeritud väljapanekuga ning said kaasa mitu näidistoodet.

Samal ajal toimub Pariisis Euroopa suurimaid toidumesse SIAL, mis on keskendunud toiduinnovatsioonile. Eesti ettevõtetest pääses SIAL-i innovatsioonistendile Tere ja Farmi Piimatööstus nelja tootega – lõppvoorus osalevad Tere Yofir ja keefirimarinaadid, Farmi Skyr AB maitsestatud joogid ja keefiridessert ning Salvesti pirni-kiivimaitseline Smushie. Eesti osalemist messil korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning seda rahastati turuarendustoetusest.

Pildigalerii (fotode autor: Patricia Doukhan)

EIP AGRI Service Point uudiskirja 62. number

Oktoobris 2018 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja 62. number

Kunstlikud märgalad vee puhastamiseks. Tehislikult loodud märgalasid saab kasutada põllumajandusliku reovee ja äravoolu puhastamiseks. Loodud süsteemi taimed absorbeerivad lämmastikku ja fosfaate ning puhastavad vett. Saksamaa EIP-töörühm „Meer Gewinn“ katsetab selleks erinevaid taimeliike. Henning Holst sõnas: “Me uurime taimede uuenduslikke kasutamisviise, mida saab kasutada söödakultuuridena või dekoratiivtaimedena ning see võib tegelikult talule täiendavat tulu tuua.” Loe sellest projektist lähemalt SIIT

Iirimaa kartulikasvatamise ettevõte lahendab toidujäätmetega seotud väljakutseid. “Peaksime kasutama kõiki meie käeulatuses olevaid ressursse,” ütleb Eleanor Meade, Meade Potato Company’st Iirimaalt. Kartulid, mis on liiga pisikesed, müüakse beebikartulina. Kartulit, mis on kahjustatud, müüakse toidukartulina ning muu kartul läheb veiste söödaks. “Samuti peame läbirääkimisi supermarketitega, et näha, kas nad suudavad kohandada oma standardeid reaalse olukorraga.” Loe edasi SIIT

Loe ajakirja „Agrinnovation“ värskest numbrist digitaalsetest lahendustest põllumajanduses. Euroopa põllumajandus on võtnud digitaalse suuna! Ajakirja „Agrinnovation“ uus number sisaldab artikleid EIP-töörühmadest innovatsiooniprojektidest, mis kasutavad digitaalseid lahendusi ja teabevahetust. Ajakirja värskes numbris pööratakse tähelepanu põllumajanduse ja metsanduse parimatele praktikatele, programmi “Horizon2020” temaatilistele võrgustikele, uudistele ja EIP-AGRI võrgustiku tegevustele. Laadi alla digitaalne koopia või telli ajakirja „Agrinnovation“ paberversioon.

Vee ja põllumajanduse teemaline aruanne. Euroopa peamised murekohad on põllumajandusliku vee kvaliteet ja puhta vee kättesaadavus. EIP-AGRI seminar “Uuenduslike projektide ühendamine: vesi ja põllumajandus” toimus 2018. aasta mais Almerias, Hispaanias. Seminaril osales ligi 80 osalejat 12 riigist, sh talunikud, nõustajad, teadlased ja korraldusasutuste, ühistute, ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Loe seminari kokkuvõtvat aruannet SIIN

Avatud on registreerimine ringmajanduse teemalisele seminarile. EIP-AGRI võrgustik korraldab 6.-7. veebruaril 2018 Vilniuses Leedus seminari “Võimalused põllumajandusettevõtete mitmekesistamiseks ringmajanduses”. Põllumajandustootjad ja põllumajandustootjate organisatsioonid, metsandusettevõtjad, ettevõtjad, VKEd, idufirmad, nõustajad, ülikoolid, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, ELi maaeluvõrgustikud ja teised huvilised – anna endast teada enne 31. oktoobrit.

Põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimine. Detsembrikuus Antwerpenis, Belgiastoimuval EIP-AGRI seminaril “Põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimise mitmetasandilised strateegiad” arutatakse põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimise strateegilist planeerimist kõikidel tasanditel – Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Üritusel tutvustatakse digitaalseid saavutusi ja inspireerivaid näiteid. Jälgige seminari käiku ja tulemusi SIIN

EIP-AGRI ja Euroopa lairibaühenduse võrgustik (BCO Network) tegelevad kiire lairibaühenduse teemaga

ROSEWOOD – metsanduse- ja puidutööstuste võrgustik. Horizon2020 projekt „ROSEWOOD“ plaanib avada täies ulatuses Euroopa metsade potentsiaali, hõlbustades piirkondade vahelist teadmiste, parimate tavade ja puidu kasutamise innovaatiliste näidete kohta käiva info edasiandmist. Eesmärgiks on tuua paremini kokku puidu väärtusahela erinevaid osapooli ja olemasolevaid algatusi Euroopa tasandil. Saate projektiga liituda, et osaleda erinevates tegevustes. Leia rohkem SIIT

Mahepõllumajanduse positiivne mõju kliimale. LIFE-kaasfinantseeritav projekt „SOLMACC“, mis keskendub kliimasõbralike põllumajandustavadele, on lõpule jõudmas. Projekti meeskond avaldas projekti tulemusi tutvustava infolehe, milles on välja toodud mahepõllumajanduse kasutegurid kliimale, nagu näiteks bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja mulla viljakus. “Tunnustatud mahetootjad saavad oma tooteid müüa kõrgemate hindadega […], mis toob kaasa suurema majandusliku vastupanuvõime ja seega suurendab see omakorda kohanemisvõimet” – SOLMACC.

“Miks valida lühike tarneahel?” Horizon2020 temaatiline võrgustik „SKIN“ korraldas hiljuti oma esimese innovatsioonialase seminari “Värske toode”. Osalejad külastasid Belgias ja Hollandis kuut edukat ettevõtet, küsides nende käest “Miks tuleks valida lühike tarneahel?” Vastused olid järgmised: “Meie eesmärgid on palju kõrgemad“, “[Olen] tootja, kes toetab oma tegevusega teisi põllumajandustootjaid”, “Me võime oma lugu paremini jagada.” Vaadake videointervjuusid ettevõtjatega SIIN

Mahepõllumajanduse innovatsioonipäevad. TP Organics korraldab 27.-29. novembril 2018 Brüsselis Belgias innovatsioonipäevad, kus tutvustatakse innovatsioonikonkursi võitjaid. Lisateave on leitav SIIT ning üritusele saab registreeruda SIIN

Kas teadsite, et igaühel on võimalus registreerida end EIP-AGRI veebilehe kasutajaks? Registreeritud kasutajana saate jagada teavet oma projektide kohta, kontakteeruda potentsiaalsete partneritega ning näidata ennast võimalikele partneritele. Registreeru SIIN

Loomakasvatussüsteemides kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. ERA-NET Cofund SusAn, FACCE ERA-GAS ja ICT-AGRI2 on kulutanud koostöös välja uue konkursi “Uued tehnoloogiad, lahendused ja süsteemid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks loomakasvatussüsteemides”. Konkurss on suunatud rakendusuuringutele. Kandideerima oodatakse projekte, mis avaldavad mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste leevendamisele. Kandideerida saab 3. detsembrini 2018. Loe sellest lähemalt SIIT

Bioloogiline mitmekesisus ja selle mõju loomade, inimeste ja taimede tervisele. BiodivERsA avas uue taotlusvooru. Taotlusvooru raames toetatakse rahvusvahelisi teadusprojekte, mis keskenduvad bioloogilisele mitmekesisusele ja selle mõju loomade, inimeste ja taimede tervisele. Kandideerimise tähtaeg on 16. november. Loe sellest lähemalt SIIT

Mullavõrgustik 29. august 2018.
Šotimaa maaelu innovatsiooni võrgustik on uus organisatsioon, mis tegutseb alles kuuendat kuud. Võrgustiku juhtkond arutab Dundee piirkonna strateegia koostamise üle. Saa teada kui kaugel nad oma tegevustega hetkel on. https://www.innovativefarmers.org/welcometoriss/riss-group-news/

2018-oktoober-eip-uudiskiri (1)

Infopäevad konsulentidele

OSKA uuringu video

Kutsekoda avalikustas põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna OSKA uuringu video, milles räägib kaasa aasta noore ettevõtja tiitli saanu. 2017. aasta jooksul teostatud uuringu üks tähelepanekuid oli, et valdkonnas suureneb suurandmete ja andmeanalüüsi olulisus. Pakutakse, et otsuste tegemiseks andmete analüüsimine integreeritult muutub põllumajandusega tegelevale ettevõttele keeruliseks ja areneb väja põllumajandusandmete analüüsimise nõustamisteenus.

MAK teadmussiirde programm põllumajanduse suurandmete süsteemi kavandamiseks

Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tieto Estonia AS ja E-Agronom OÜ on ühendanud oma jõud programmis, mille eesmärgiks on välja selgitada, milline peaks olema elektroonilise põllumajanduse suurandmete süsteem. Programmi sisu ja ootuseid tutvustatakse 30. oktoobril konsulentide teabepäeval.

Kuigi erinevaid põllumajanduse jaoks põnevaid kosmoseprogramme on mitmeid, on andmejagamise osas on mõningaid muresid. Nende murede lahendamiseks on Copa-Cogeca koos sarnaselt mõtlevate partneritega koostanud „EL hea tava põllumajandusandmete jagamiseks“, mis sisaldab läbipaistvad põhimõtted usalduse tagamiseks.

Konsulent, näita ennast!

Nõustamisteenuste kasutajad hindavad konsulente positiivselt ja on nõustamisega rahul. Ettevõtjad, kes nõustamise ostu veel kaaluvad, soovivad konsulenti enne lähemat tutvust kaugemalt hinnata. Väljavõte uuringust: „Piirkondlikel koolitustel võiks päevakavas olla ka punktid, kus erinevate seotud valdkondade konsulendid ennast tutvustavad. Sealt tuleb esimene tõuge konsulendi valikul: kas ma usun, et konsulendil on mulle midagi lisaks õpetada ja kas ma tunnen, et selle inimesega tekib tööalane klapp.“

2018. aasta kevadel avaldatud Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud nõustamisteenuste ja konsulentide uuring tuletas meelde nii varasemate uuringute tulemusi kui arutles praeguse nõustamissüsteemi korralduse üle.

·        Regulaarsed konsulentide teabepäevad

PMK maaelu võrgustikutöö osakond kavandab regulaarsete konsulentide teabepäevade traditsiooni taaselustamist. Esimene teabepäev toimub 30. oktoobril 2018 Sakus, PMK suures saalis (Teaduse 4/6, Saku, Harjumaa). Teabepäevale on oodatud nii konsulendid kui põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustajad ning koolitajad. Teabepäeval tutvustatakse suuremat osa PMK tegevustest.
Registreerimine on avatud kuni 23. oktoobrini. Päevakava ja registreerumine SIIN

·        Koostööfestival „Õigel ajal õiges kohas“  ka konsulendile!

Tallinna Ülikoolis toimub 01.11.2018 Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste ühine koostööfestival “Õigel ajal õiges kohas“.   Festivali märksõnad on Inimene. Loovus. Masin. Eesti kõrgkoolide tippteadlased tutvustavad koostöö- ja arendusvõimalusi erinevatel teemadel – jutuks tulevad mh targa linna lahendused, kuidas saavutada konkurentsieelist ja küsida toodete eest kõrgemat hinda.
Lisaks teemadele on sündmuse korraldamise metoodika poolest oleks huvitav näha-kuulda 29 näidet liftikõne stiilis. Nt osa inimene ja loodus: Tootearendus, mis lisab toiduainetele nii väärtust kui hinda;  Nt osa inimene ja masin:  Targad tööriistad juhtimisotsusteks. Suurte andmemassiivide töötlus.

Konverentsid
 Infopäevad – koolitused – esitluspäevad

Käibelaen on põllumeeste keerulisi olukordi leevendanud

Foto: Argo Ingver

EPKK
ETKL
PRESSITEADE
22.10.2018

Käibelaen on põllumeeste keerulisi olukordi leevendanud

Valitsuse poolt augustis eraldatud 20 miljonit eurot, mis võimaldab Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu anda käibelaenu põua tõttu kannatavatele põllumajandustootjatele, on osutunud tõhusaks meetmeks keerulises olukorras põllumeeste olukorra leevendamisel, leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

„Kuigi tänaseks on laenutaotlusi esitatud alla poole valitsuse poolt eraldatud summa ulatuses, siis tegelik laenuvajadus selgub alles kevadeks. Kuna tegemist on laenu, mitte tagastamatu abiga, siis taotlevad põllumehed seda just sellel ajahetkel, mil vajadus laenuraha järele tekib,“ selgitas EPKK juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

22. oktoobri seisuga oli käibekapitali laenu väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele küsinud kokku 116 taotlejat kogusummas 8,5 miljonit eurot, mis moodustab 43% valitsuse poolt eraldatud 20 miljoni euro suurusest kogusummast. Sama päeva seisuga oli MES laenu otsuse teinud 63 taotlusele summas 3,9 miljonit eurot. Otsuse saanud põllumeeste keskmine laenuintress on olnud 4,5 %. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu otsustas 5. oktoobril suurendada laenusummat taotleja kohta seniselt 100 000 eurolt maksimaalselt 200 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Atsi sõnul on põllumajandusettevõtjad enamus kohustustest ajatanud novembrisse-detsembrisse. Osadele ettevõtjatele annab MESi käibelaen võimaluse tasuda vanad kohustused. Talve jooksul enne kevadkülve on aga vaja hakata varuma ka väetist ja seemet, mille ostuks on osadel tootjatel samuti vaja laenu võtta.

Põllumajanduskoja ja taluliidu hinnangul on väga positiivne, et valitsus tegi operatiivse otsuse laenuraha eraldamiseks. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antav käibekapitali laen aitavat leevendada just nende põllumeeste olukorda, kes on põua tõttu sattunud kõige suurematesse raskustesse ning vajavad ettevõtte jätkusuutlikkuse kindlustamiseks lisavahendeid.

Loodetakse lisaabile

Arvestades põua tõttu tekkinud suuri kahjusid loodavad põllumeeste esindusorganisatsioonid siiski, et Euroopa Komisjon ja valitsus leiavad lisavõimalusi sektori toetamiseks. Nii valitsus kui põllumajandusorganisatsioonid on pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole palvega leida võimalusi tekkinud olukorra leevendamiseks.

Põud on tekitanud probleeme paljudele põllumeestele Eesti erinevates piirkondades. Põllumajanduskoja hinnangul jääb tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaak tänavu möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra väiksemaks, kuid tootjate ja piirkondade lõikes on olukord väga erinev. Loomakasvatussektorit kimbutavad rohusööda nappus ja suurenenud tootmiskulud. Põud ei jätnud puutumata ka puu- ja köögivilja- ning kartulikasvatajaid.

Põllumajandustulu on taas tõusuteel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2018

Põllumajandustulu on taas tõusuteel

Eile, 16. oktoobril esitles Statistikaameti esindaja Maaeluministeeriumi suures saalis 2017.a põllumajanduse majandusarvestuse lõplikke tulemusi. Tegemist oli kogu sektorit hõlmava mahuka kokkuvõttega, mille koostamisel on kasutatud rahvamajanduse arvepidamise põhimõtteid ja mõisteid ning kõigi teiste põllumajandusstatistika tööde andmeid.

„2017. aastal suurenes põllumajanduslik ettevõtjatulu eelkõige kõrgemate kokkuostuhindade ja parema saagi tõttu, suure panuse andsid ka erakorralised toetused ja üleminekutoetused, mis moodustavad ettevõtjatulust ligi kolmandiku. Tootmistoetusi maksti 2017. aastal 191 miljonit eurot ning osaliselt tänu üleminekutoetustele suurenesid need 14%,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Tamm lisas: „Samuti on mul hea meel tõdeda, et ettevõtjatulu suurenes pärast 2015. aastal alanud piimakriisi esimest korda, kasvades 1,8 miljonist eurost 2016. aastal 135,6 miljoni euroni 2017. aastal. See näitab, et hoolimata keerulistest ilmastikuoludest oli sektor taastumas madalseisust.“

Põllumajanduse tegevusharu kogutoodang suurenes 18%, millesse panustas suurel määral tootetoetuste suurenemine 8,6 miljonist eurost 24,1 miljoni euroni ehk lausa 2,8 korda. Kõige rohkem mõjutas suurenemist loomakasvatustoodang, mis moodustas majandusharu toodangust 49%. Erakorraliste toetusteta oleks loomakasvatustoodangu väärtus jäänud ligi 4% madalamaks. Väärtuse suurenemist mõjutas ka oluliselt piimahinna tõus 38%, mis julgustas piimatootjaid karju säilitama.

Kuigi 2017. aasta lõpus olid põllumehed mõjutatud liigniiskusest, suurenes taimekasvatustoodang ilmast sõltumata 16% ehkki summaarselt vähenes hind 2%. Vihmane sügis segas eelkõige suviviljade koristusperioodi. Kuigi koristamata jäänud pinnad (eelkõige kaunvili) saaki vähendasid, oli saagikus siiski viimaste aastate parimate hulgas.

2018. aasta kohta valmib esialgne hinnang detsembriks.

Põllumajandust toetatakse 2019. aastal kokku 349 miljoni euro ulatuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.10.2018

Põllumajandust toetatakse 2019. aastal kokku 349 miljoni euro ulatuses

Maaeluminister Tarmo Tamm esines täna Riigikogu rahanduskomisjoni istungil ettekandega, kus andis ülevaate Maaeluministeeriumi 2019. aasta eelarvest. Istungil arutati riigieelarve seaduseelnõud.

„2019. aastal toetatakse Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 349 miljoni euro ulatuses. Oluline on välja tuua, et 2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

349 miljoni eurose toetussumma alla kuuluvad nii põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused (144 miljonit eurot), riiklikud üleminekutoetused (16,9 miljonit eurot) kui ka jätkuv tõuaretustoetus seakasvatajatele (2 miljonit eurot). Samuti toetatakse sektorit Eesti maaelu arengukava kaudu sihtotstarbeliselt 153,5 miljoni euroga ja kalanduse rakenduskava kaudu sihtotstarbeliselt 21,8 miljoni euroga.

„Üks 2019. aasta eesmärke on Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskuse ehitamine ja sisustamine. Mul on hea meel, et meil õnnestus järgmise aasta eelarvesse täiendavate vahenditena selle jaoks saada 3,1 miljonit eurot,“ ütles minister Tamm.

Samuti eraldati järgmiseks aastaks mesilasperede toetuseks 600 000 eurot ja Eesti Maaülikoolile praktilise veterinaarõppe korraldamiseks 300 000 eurot. Toiduohutuse seire ja järelevalve mahu suurendamiseks eraldati 600 000 eurot, mahemaaviljeluses kasutamiseks sobivate sortide aretamiseks 800 000 eurot ja taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tagamiseks 500 000 eurot.

OÜ Sanlind kõikide farmide munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga

Veterinaar- ja Toiduamet
Pressiteade
09.10.2018

OÜ Sanlind kõikide farmide munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada, et OÜ Sanlind kõikidest farmidest pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Munad on tarbijale ohutud, kui neid toidu valmistamisel kuumtöödelda.

Uus võimalik saastumine puudutab OÜ Sanlind poolt turustatavaid mune, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 26. oktoober kuni 2. november. Antud munad on märgistatud tootekoodiga 3EE16711.

Kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud. Pärast kahest farmist salmonella diagnoosimist võeti ettevõtte kõikidest farmidest täiendavad proovid. Kõik OÜ Sanlind munakanade farmid on saastunud Salmonella bakteriga. Koheselt rakendati ettevõttele täiendavad kitsendused ning keelati kõikide lindude ja munade liikumine ettevõttest välja.

Eesti piimalehmad on järjest produktiivsemad

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2018

Eesti piimalehmad on järjest produktiivsemad

Piimalehmade produktiivsus kasvab – kuue kuuga toodeti lehma kohta 4660 kg piima, mis on kõrgeim esimese poolaasta näitaja Eestis, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta esimese pooleaasta ülevaatest.

„Meie piimatoodang on läbi aastate pidevalt kasvanud ja piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem. Oleme oma tootmisega maailmatasemel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Rõõmu teeb ka see, et loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule. Samas tuleks edaspidi teha oluline samm ühistulises piima väärindamises.“

Piima toodeti 2018. aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on 3% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, mis on 5% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 10% kõrgem, kuid sealiha kokkuostuhind 7% ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 9% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kui põllumajandusloomade ja kodulindude arv oli viimastel aastatel langustrendis ja eelmisel aastal oli märgata stabiliseerumist, siis selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Selle aasta kevad ja suve algus oli soe ja kuiv ning seetõttu kannatasid eriti suvivili ja heintaimed kuivuse käes. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on tekitanud loomakasvatajatele probleeme sööda varumisel. Rohusööda esimese niite saagikus oli eelmiste aastatega võrreldes vaid 30-50%, seega on suurem söödakogumine jäänud hilisematele niidetele.

Lühiajastatistika alusel, milles ei kajastu toetused, on põllumajandusettevõtete 2018. aasta teise kvartali majandustulemus parem kui varasemate aastate teises kvartalis. Peamiselt suuremate koguste realiseerimisest tulenev müügitulu suurenes kogukulude kasvust rohkem ning võrreldes eelmiste aastatega ületasid kogukulud müügitulu vähem. Toiduainetööstuste kogukulud on erinevalt varasematest aastatest suurenenud enam kui müügitulu, mistõttu nende puhastulu jäi teises kvartalis tagasihoidlikukumaks.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi tasuta ürituste kohta.

Hea ühistegevuse huviline!

Info ühistegevuse pikaajalise programmi tasuta ürituste kohta.

Anname teada, et nüüdsest on võimalik koolitused ja infopäevad oma ühistu liikmetele külla kutsuda.
Pakume Teile võimalust, et korraldame üritused teile sobivas Eesti linnas.
—————

24.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” (Tartu).
26.10.2018 –  toimub tasuta ettevõtte külastuse päev: „Toormele lisandväärtuse andmine” (Põlvamaa).
30.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” (Tartu).
13.11.2018 –  toimub tasuta täienduskoolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” (Tartu).
EELTEADE  22.11.2018  – toimub tasuta ühistegevuse rahvusvaheline konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks” (Tartu).

—————
24.10.2018  – toimub infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0013.
Lektoriteks on Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk ja Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna juhataja asetäitja Katrin Tasa.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
24.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:15 Tootjaorganisatsioon kui EL ühise põllumajanduspoliitika meede põllumajandustootjate turujõu suurendamiseks – Kaie Laaneväli
11:15 – 12:15 Investeeringutoetused töötlemiseks ja turustamiseks – Janeli Tikk
12:15 – 13:00 Kohvipaus
13:00 – 14:00 Ühistegevus põllumajanduses ja konkurentsireeglid – Katrin Tasa
14:00 – 14:30 Arutelu ja tagasiside
—————
26.10.2018  – külastatakse OÜ Siidrikoda (Orava talu, Valgjärve küla, Kanepi vald, 63419 Põlvamaa) teemal: „Toormele lisandväärtuse andmine”.
Jagatakse praktilist teadmist koostöö arendamiseks ja toormele lisandväärtuse andmiseks.
Ootame osalema toimivate ja alustavate põllumajandusühistute juhtkonda ja liikmeid.
Soovijaid võtab buss peale 10:00 Eesti Maaülikooli Spordihoone parklast. Päeva orienteeruv lõpp on 14:30.
—————
30.10.2018 –  toimub infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriks on Läti teraviljaühistu direktor Edgars Ruža. INFOPÄEV TOIMUB EESTIKEELSE TÕLKEGA.
Ootame osalema alustavate ja toimivate ühistute juhtkonda, nõukogu ja liikmeid.
30.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:45 Ühistegevuse praktilised näited I – Läti teraviljaühistu LatRaps
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12:15 – 13:45 Ühistegevuse praktilised näited II – Läti teraviljaühistu LatRaps
13:45 – 14:00 Tagasiside
—————
13.11.2018 – toimub koolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriteks on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, TÜ Farm IN juhatuse liige Urmas Pallon ja Põllumeeste ühistu KEVILI Nõukogu esimees Jaak Läänemets.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
13.11.2018 koolituse ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine
10:15 – 11:45 Esindusorganisatsioonide roll ühistegevuse arendamisel Eestis – Kerli Ats
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 TÜ Farm IN kasvuraskused ja tulevik – Urmas Pallon
13:30 – 14:15 Lõunapaus
14:15 – 15:45 Põllumeeste ühistu KEVILI kogemus koostööst teiste ühistutega – Jaak Läänemets
15:45 – 16:00 Tagasiside
—————
22.11.2018  – toimub rahvusvaheline ühistegevuse konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks”.
Konverents toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas.
—————

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik, sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Teabematerjal alustavale ühistule on kättesaadav järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!