Talu, kus muutuvad nii maitsemeeled kui eelistused
„Ma muidu siidrit ei joo“, on lause mida Jaanihanso Siidritalus kuuldakse koos tervitusega päris tihti. Sel hetkel peremees ja perenaine juba teavad, et suure tõenäosusega unustatakse see lause peale külaskäiku jäädavalt.
„Me oleme nii harjunud juba sellise vabandava sissejuhatusega,“ naerab Jaanihanso Siidritalus peremees Alvar Roosimaa ning lisab, et see on ühtlasi ka märgiks, et siidrit ei peeta täiskasvanud inimesele sobivaks joogiks. Enamjaolt muutub Jaanihanso Siidritalus nii see tõekspidamine kui ka maitsemeel. Mida kauem talus viibid, seda suurema muutuse ka läbi teed. Näiteks peremees ja perenaine ise ütlevad, et on siidritalu pidamise ajal mõlemad vabanenud suhkrusõltuvusest ehk magusast joogieelistusest. „See on jookidega professionaalselt tegelemise paratamatu kaasmõju. Eelistame kodus kõige kuivemaid ja vähem magusaid jooke,“ ütleb Alvar.
Esimene talusiider
Roosimaad on Jaanihansol olnud alates 2000ndast aastast saadik. „Meie teadmine talu ajaloost pärineb kohapealt leitud ürikutest ja värava tagant mööda jalutanud vanemate külaelanike mälestuskildudest.“ Ajaloost pärit olulised infokillud on saanud olulist täiendust Roosimaade enda tegevustest, sest pidevalt on seal elatud aja jooksul taluelu edendatud. Üks märgilise tähtsusega aasta Jaanihansol on 2013, sest just siis ajati äsja remonditud garaažist auto välja ja osteti asemele siidritünnid ja õunapress ning valmistati esimene talusiider- No.12 Vintage 2013.
Sealt edasi osteti juba üle põllu pikalt silma riivanud vana kolhoositöökoda, mida hakati renoveerima 2014. aastal. Kombainide ja traktorite varjualune kohendati soojaks ja ilusaks ning sisse kolisid kääritusvaadid ja õunapress. Aga ka see polnud veel kõik. 2017. aastaks renoveeriti vabriku kõrval asetsevast töökojast CiderHouse nimelise vastuvõtukeskus, kus korraldatakse sündmusi ja siidrimaitsmisi. „Siidritootmise loomine sündis soovist teha elus midagi täiesti uut ja valmistada midagi reaalset ja käegakatsutavat. Pusletükid siidrivabriku alustamiseks olid justkui kõik olemas, tuli nad üles leida ja kokku panna,“ ütleb Alvar. Kodust siidrit-õunaveini olid nad alati valmistatud ning maa ja talu olid ka olemas. Käsitööõlle tulekuga käimalükatud joogirevolutsioon ehk igavatele tööstuslikele produktidele kvaliteetsete ja huvitavate toodete loomine oli samuti just selleks ajaks Eestisse jõudnud ning tundus, et aeg on küps ka Jaanihansol intensiivsemaks tegutsemiseks.
Eesti suurim pirnikasvatus
Tänaseks kasvab Jaanihansol üle 5 300 õunapuu. Kõik olemasolevad õunasordid sobivad ideaalselt siidri tegemiseks. Kindlameelne peremees ütleb, et Jaanihanso põhimõte on kasvatada sorte, mis on meie regioonile omased ja siin ajalooliselt kasutusel olnud. „Me ei püüa sisse tuua ja juurutada traditsioonilisi Inglismaa või Prantsusmaa siidriõunasorte.“ Lisaks silmapaistvale õunaaiale asub Jaanihansol veel üks tõeline vaatamisväärsus: Eesti suurim pirniistandus. „Kuna Eestis pirne suures mahus üldse ei kasvatata, siis oleme oma perrytootmise suurendamiseks istutanud maha ligi 1 200 pirnipuud, mis peaks olema Eestis suurim istandus.“ Perry- sõna pole eestlastele aga kuigi tuttav. „Valdav osa külastajatest isegi ei tea, et pirnidest valmistatud jook ei ole mitte pirnisiider vaid perry.“ Perryt peab Alvar ka kõige erilisemaks Jaanihanso valikust just selle harulduse ja erilise maitse pärast. Katsetamiseks on maha pandud ka sadakond kirsipuud, millega varsti saab hakata katsetama. „Ootame ja vaatame, kuidas puud kasvavad ning kui juba kirsse saab, siis proovime midagi uut teha. Kindlasti saab neist nii siidrit kui muud põnevat valmistada,“ on Alvar ootusärev.
Hoolimata sellest, et Jaanihanso siidrid on saanud mitmeid väärikaid auhindu, valitakse väga hoolikalt millistel konkurssitel osaleda. „Auhindu jagatakse joogimaailmas palju, võistlusi on erineva tasemega ja erineva eesmärgiga. Kuna igasugune medal pudelisildil meeldib ostjale, siis jagatakse neid raha eest lahkesti,“ ütleb Alvar, kuid lisab, et nemad osalevad võistlustel vähe ja hindavad ainult neid auhindu, mis on tulnud professionaalse žüriiga konkurssidelt. „Meeldejäävad on olnud kuldmedalid ja kogu kategooria parima tunnustused maailma suurimalt siidrikonkursilt Michiganis Great Lakes´is. Eesti sommeljeede poolt antud Eesti Parima Siidri 2020 ja Eesti Parima Vahuveini 2021 kuldmedalid on eriti toredad selle poolest, et võrreldud on koduste konkurentide-kolleegide vastu.“
Siider on ja jääb
Jaanihanso tootevalikus on üle kahekümne erineva toote. Läbi aegade on kujunenud välja kindlad traditsioonilised siidrid, mida igal ajal vajatakse: elegantne kuiv Brut, kergemad Sec ja Doux ning suvine ülipopulaarne Rosé. Alvar ütleb, et siider pole Eestis siiski kuigi glamuurne joogikategooria ning seetõttu on selle tootjaid ka vähemaks jäänud, kuid samas toob plussina välja selle, et kui trendikad vahujoogid tulevad ja lähevad, siis siidril on kindel kultuuriline taust ja ta jääb alati alles. P“ole muret, et ühel päeval keegi enam tõesti siidrit ei jooks.“ Nii Jaanihanso CiderHouse üritustel osalejad kui agroturismi raames käivad külalised tõestavad Jaanihanso toodangu kaasaostmisega sama asja.
Siidritalu igapäevaelu on aga äärmiselt mitmekülgne. „Meie tööjaotus peres on vastavalt igaühe erilistele oskustele.“ Perenaine Veronika hoolitseb kogu Jaanihanso digitaalse väljanägemise ja kuvandi eest ja Alvar tootmise ja protsesside füüsilise toimimise eest. Nende asjade vahel ja lisaks on veel palju asju, mida tehakse koos või vastavalt sellele, kuidas on aega ja jõudu. „Nagu iga oma ettevõtmise puhul, olenemata valdkonnast, on parim see, et saab ise otsustada ja teha, langetada valikuid ja neid ellu viia,“ ütleb Alvar. Kõige ägedam on aga see, et siidritootmine on niivõrd mitmekülgne. „Õige siidritootmine on tegelikult päris suures osas põllumajandus, aga sisaldab ka piisavalt suhtlemist, reisimist ja loomingulist tegevust. Kuidas neid erinevaid elemente omavahel õigesti tasakaalustada ja teha kõige rohkem just seda, mis kõige rohkem meeldib, on ilmselt rahulolu võti. Seda, et kõik on tore ja iga päev on pidu, tuleb kuvandina turundada, aga tegelikult see muidugi päriselus võimalik ei ole,“ tunnistab Alvar.
