Aita seakatku levikut piirata

Juba neljas farmis on sel suvel seakatk leitud, mis tähendab:

  • Kõikide sigade hukkamist ja hävitamist nakatunud loomadega farmis

  • Tohutut kahju loomakasvatajatele ja toidutootjatele

  • Tarbijale osalist sealihatoodete kadumist ja hinnatõusu tänu lihadefitsiidile

Kuidas saad sina abiks olla?

  • Lae alla JAHISe rakendus ja sisesta vaatlustulemus metssigade nägemisest. Rakendus on kasutamiseks kõikidele inimestele ja aitab jahimeestel ning teistel vajalikel osapooltel saada paremat ülevaadet metssigade levikust. 25. juuli seisuga on SAK diagnoositud 64 metsseal.

  • Teata surnult leitud metsseast Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4767 või kasuta teatamiseks veebivormi seakatk.ee/teata

  • Ära vii metsa, põllule või aia taha õunu, aiasaaduste jääke, vilja vms. Kaudsed kontaktid võivad kaasa aidata katku levikule, lisaks harjuvad sead inimasustuste lähedalt ninaesist saama. See omakorda seab meie farmisead suuremasse ohtu.

Jaga infot kõigiga, kes maal elavad või tihti metsas käivad!

Riigiasutused, talunike organisatsioonid, seakasvatajad ja jahimehed panustavad  selleks, et seakatku ohjata.  Ka sina saad info jagamisega oma osa anda.

Karukahjudest teatamise üleskutse

Karude arvukus on tõusuteel, kahjustuste maht üha kasvab ning kehtivad regulatsioonid ei võimalda arvukuse tõusule piire panna. Karude küttimise lubasid väljastatakse sel aastal vaid kahjustuskohtades, millest on ametlikult teada antud. 

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on 2025. aastal Eestis üle 1400 karu, mida on umbes 500 isendi võrra rohkem kui 2020. aastal. Ühes arvukuse tõusuga suurenevad ka karude tekitatud kahjustused põllukultuuridele, mesitarudele ja silorullidele. Senine küttimismaht, u. 100 isendit aastas, ei ole suutnud arvukuse tõusu pidurdada ning käesoleval aastal on küttimismaht veelgi madalam, sest lubasid väljastatakse vaid kahjustuskohtades. Põllukultuuride valmimisega koos saabub aeg, mil ulukid, teiste hulgas ka karud, tulevad põldudelt otsima oma osa. Praegu kehtivad regulatsioonid ei tunnista karude tekitatud põllukahju hüvitamiskõlblikuks, mistõttu ei saa karude küttimist põldudel käsitleda ulukikahjude ennetamise ega isendit ennast nuhtlussisendina ning küttimislubasid väljastatakse vaid kahju olemasolul.

Veelgi süngem tagajärg karude arvukuse tõusuga on nende territooriumi laienemine inimasulasse, mis ühtlasi suurendab ka rüde ohtu inimesele. Kui mõned teised suured ulukid inimest nähes põgenevad, siis karu on enese kaitsmiseks valmis ründama. Seda näitavad mitmed juhtumid teistest riikidest.

Selleks, et määrata karude arvukusele ja kahjude suurusele vastav küttimismaht, on esmatähtis kaardistada karude põhjustatud põllukahjud.

Eesti Jahimeeste Selts (EJS), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda  (EPKK) ja Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL) kutsuvad  oma liikmeid üles sisestama karude poolt sel aastal tekitatud kahjud JAHISe äppi. Oluline on märkida kahju asukoht, ulatus ning võimalusel lisada foto, mis kinnitaks, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.

JAHISe äppi saab alla laadida nii Androidi kui ka iOS-i seadmetesse. Andmeid saab sisestada ka JAHISe veebikeskkonna kaudu, kasutades riiklikku autentimisteenust (mobiil-ID, smart-ID või ID-kaart).

Vaata veel:

Vaata, kuidas käib karu kahjustuse sisestamine JAHISe äpis