Autor: Timo Varblas

8.oktoobril kohtusid Tartus Eesti, Soome, Läti ja Leedu põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid, et arutada ühiseid seisukohti seoses tulevaste mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) läbirääkimistega.

Kohtumise avas Regionaal- ja Põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas vajadust piisava eelarve järele, et Euroopa põllumajandus saaks sektori väljakutsetega edukalt toime tulla. Tervitussõnad ütles Euroopa põllumajandusorganisatsioone ja ühistuid koondava katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Elli Tsiforou, kes rõhutas, et Euroopa peab ühiselt seisma jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika eest. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitika valdkonna juht Riin Saluveer jagas Euroopa Komisjoni perspektiivi ÜPP ja toidujulgeoleku teemadel.

Kohtumisel osales ka Copa-Cogeca asedirektor Patrick Pagani, kes andis ülevaate organisatsiooni tegevustest ja tulevikuplaanidest seoses Euroopa Komisjoni eelarve- ja ÜPP-ettepanekutega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel tegi ülevaate Eesti põllumajandustootmise hetkeolukorrast, selle väljakutsetest ja võimalustest ühise põllumajanduspoliitika kontekstis.

Kohtumise tulemusena allkirjastasid nelja riigi põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid ühisdeklaratsiooni, mille peamised sõnumid on:

• Põllumajandus ja toidujulgeolek on osa Euroopa kollektiivsest julgeolekust ja vastupanuvõimest.
  Soome, Eesti, Läti ja Leedu jagavad ühist maismaapiiri agressorriigiga, mistõttu seisavad need riigid silmitsi suuremate poliitiliste, majanduslike ja hübriidohtudega kui ükski teine EL-i liikmesriik. Seetõttu on põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu elujõulisuse tagamine nendes piirkondades Euroopa strateegiline julgeolekuhuvi.
• Vaja on eraldi toetuspaketti idapiiri maaelu vastupanuvõime tugevdamiseks.
  Kuna idapiiri äärsed riigid peavad suunama üha enam oma riigieelarve vahendeid riigikaitsesse, on EL-i tasandil põhjendatud ja vajalik luua eraldi sihipärane toetusvahend (Eastern Border Rural Resilience Envelope), mille eesmärk on tugevdada maaelu ja biomajandust Euroopa Liidu idapiiril.
• ÜPP peab jääma iseseisvaks, tugevaks ja piisavalt rahastatud poliitikaks.
  Euroopa strateegiline autonoomia sõltub võimest toota toitu oma piirides. ÜPP peab säilima eraldiseisva poliitikana, millel on oma eelarverida ja selge õiguslik raamistik. MFF-is tuleb eraldada piisavad “kõrvamärgistatud” vahendid põllumajanduse, toidutööstuse ja biomajanduse väärtusahelate arendamiseks.
• ÜPP peab olema õiglane.
  Võrdsete kohustuste eest tuleb maksta võrdset toetust. Baltimaade põllumehed, kes tegutsevad Euroopa kõige pingelisemas geopoliitilises olukorras, saavad endiselt madalamaid otsetoetusi kui EL-i keskmine. Järgmises MFF-is tuleb tagada täielik otsetoetuste väliskonvergents.
  Samuti peab ÜPP arvestama liikmesriikide põllumajandusstruktuuride eripärasid ning säilitama paindlikkuse sellistes küsimustes nagu toetuste piirmäärad ning toetuse ülempiir (capping).

Ühisdeklaratsioon rõhutab, et toidujulgeolek on Euroopa Liidu julgeoleku lahutamatu osa. Soome, Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ja toidutootjad seisavad Euroopa Liidu idapiiril Euroopa stabiilsuse, vastupanuvõime ja suveräänsuse esiliinil. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja ÜPP peavad seda rolli tunnustama ning kindlustama, et maapiirkonnad, põllumajandus ja toidutootmine Euroopa idapiiril oleksid tugevad ja elujõulised.

Deklaratsiooni allkirjastasid:

• Kerli Ats– Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
• Timo Varblas– Eesti Talupidajate Keskliit
• Maira Dzelzkaleja Burmistre– Läti Põllumeeste Parlament
• Rolands Feldmanis– Läti Põllumajandusühistute Liit
• Hanna Leiponen-Syyräkki– Soome Põllumajandustootjate ja Metsandusomanike Keskliit (MTK)
• Arūnas Svitojus– Leedu Põllumajanduskoda
• Jonas Vilionis– Leedu Põllumajandusnõukogu
• Raimundas Juknevičius– Leedu Põllumeeste Liit

Riigikogu pressiteenistus

Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelu komisjon arutasid koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatega metssigade ja huntide tegevusega seotud kahjude vältimist.

Istungil toodi esile, et käesoleva aasta kevadel on avalikkuse ette jõudnud mitmed murettekitavad juhtumid, et hundid on murdnud koduloomi, karud ja ilvesed liiguvad elamute vahetus läheduses. Septembris lisandusid teated ka koerte ründamise kohta huntide poolt. Viidatud on ka karude liikumisele Tallinnas ja Narva-Jõesuus, ilveseid on nähtud Raplamaal ja pealinna aedades.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.

Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis  Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.

Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.

Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.

Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.

Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.

Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta.

„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.

Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade

Eilsel põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu laiendatud koosseisuga istungil arutati põllumajanduse hetkeolukorda ning Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja mitmeaastast finantsraamistikku eelarveperioodil 2028−2034. Kohtumisel osales enam kui 20 teemaga seotud organisatsiooni.

Tänavune aasta on liigniiskusest põhjustatud kahjude tõttu olnud Eesti põllumajandussektorile äärmiselt keeruline. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul ulatub otsene kahju ja saamata jäänud tulu esialgsel hinnangul üle 113 miljoni euro. „Olen pöördunud Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku poole nii augustis kui ka septembris, et paluda liigniiskusest põhjustatud kahjude hüvitamiseks erakorralist toetust liidu ühise põllumajanduspoliitika põllumajandusreservist. Volinik Christophe Hansen on lubanud meie taotlust kaaluda,“ rääkis minister.

Euroopa Komisjon esitas juulis liikmesriikidele uue eelarveperioodi finantsraamistiku ning sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ettepaneku. Tulevikus on liidu ühise põllumajanduspoliitika rahastamine osa riiklikest ja piirkondlikest rakenduskavadest.

Ministri sõnul tutvustati sektori esindajatele esimest korda põhjalikumalt Euroopa Komisjoni ettepanekut ning küsiti ettepanekule tagasisidet. „Eesti eesmärk on seista jätkuvalt selle eest, et meie põllumajandustootjatel oleksid liidu ühisturul võrdsed konkurentsitingimused,” ütles Terras. “Plaanime seisukohad ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta esitada valitsusele lähikuudel. Eilne arutelu oli oluline alus seisukohtade koostamiseks. Läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku ja ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle kestavad hinnanguliselt kaks aastat,” lisas minister.