Autor: Karl Aru

10.–17. märtsil erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks

Toetust antakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, kus majandusliku kahju mõju on olnud kõige suurem:

puuvilja- ja marjakasvatus;
õunakasvatus;
avamaaköögiviljakasvatus;
kartulikasvatus;
rapsi- ja rüpsikasvatus.

Toetus on mõeldud leevendamaks ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahju, mis tabasid Eesti piirkondi 2023. aasta lõpul ja 2024. aastal ning mõjutasid negatiivselt taimekasvatust ja seeläbi põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Taotleja osas ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja taotlejal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 3 300 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Liidu eelarvest.

Taotlusi saab esitada 10. – 17. märtsini 2025. aastal.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

PRIA eeltäidab 10. märtsiks taotleja 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal elektroonse taotluse, mille taotleja leiab e-PRIAst. Taotleja peab enda andmed üle kontrollima ning esitama taotluse hiljemalt 17. märtsiks. Eeltäidetud andmete parandamise ja muutmise vajadusest tuleb PRIAt teavitada kirjalikult e-posti aadressil info@pria.ee enne 17. märtsi, et taotleja jõuaks esitada toetustaotluse vastuvõtuperioodi jooksul.

Taotleja, kes ei taotlenud 2024. aastal pindalatoetusi ja kelle eest ei ole PRIA seetõttu taotlust eeltäitnud, peab esitama PRIAle hiljemalt 17. märtsiks 2025. aastal digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil info@pria.ee, mille soovituslik vorm kohustuslike andmeväljadega on leitav lehe allosas Vormide alt.

Tingimused

Erakorralise toetusega toetatakse:

kevadise öökülma tõttu majanduslikku kahju saanud põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2024. aastal:

puuvilju või marju või mõlemaid kokku vähemalt 0,5 hektaril:
õunu kokku vähemalt 0,5 hektaril:

ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju saanud põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2024. aastal:

maasikaid vähemalt 0,5 hektaril;
kartulit vähemalt 0,5 hektaril;
avamaaköögivilju vähemalt 0,5 hektaril;
rapsi või rüpsi või mõlemaid kokku vähemalt 340 hektaril.

2024. aasta talvekahjustuste tõttu majanduslikku kahju saanud põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2023. ja 2024. aastal samal kasvupinnal vaarikaid vähemalt 0,5 hektaril.
põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2024. aastal avamaaköögivilju kokku vähemalt 1 hektaril või kartulit kokku vähemalt 1 hektaril ja kellel saak liigsademete tõttu osaliselt või täielikult hävis.

Toetatavad avamaaköögiviljad on aedhernes, aeduba, sibul, kaalikas, kurk, küüslauk, leht-, roos-, spargel-, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, kõrvits, jääsalat, valge ja punane peakapsas, pastinaak, porgand, porrulauk, rabarber, redis, söögipeet.

Toetatavad puuviljad ja marjad on kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), ploomipuu, kirsipuu, murelipuu ja pirnipuu, must, punane ja valge sõstar.

Tõendamiskohustus on järgnev:

Tõendavateks dokumentideks sobivad näiteks fotod, kohaliku seire- või ilmajaama andmed, koristatud saagi- või saagikuselanguse andmed jne.

Ainult tõendavate dokumentide esitamisest toetuse saamiseks ei piisa – esitada tuleb ka toetuse taotlus.

Toetuse määrad

Toetuse ühikumäärad on järgmised:

puuvilja- ja marjakasvatuse puhul 600 eurot hektari kohta;
õunakasvatuse puhul 600 eurot hektari kohta;
maasikakasvatuse puhul 350 eurot hektari kohta;
vaarikakasvatuse puhul 4000 eurot hektari kohta;
avamaaköögiviljakasvatuse puhul 300 eurot hektari kohta;
kartulikasvatuse puhul 150 eurot hektari kohta.

Toetuse ühikumäärad liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise korral on järgmised:

avamaaköögivilja puhul 5000 eurot hektari kohta;
kartuli puhul 4500 eurot hektari kohta.

Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA määrusega sätestatud toetuse ühikumäärasid (va liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise eest ettenähtud ühikumäärasid) ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Rapsi- ja rüpsikasvatuseks antakse toetust juhul, kui teiste põllumajanduskultuuride kohta esitatud taotluste rahuldamise järel jääb eelarvevahendeid üle. Sellisel juhul otsustab toetuse ühikumäära hektari kohta PRIA, arvestades ülejäänud eelarvevahendite suurust ning rapsi ja rüpsi nõuetekohaste hektarite arvu.

Toetuse määramine

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. aprilliks 2025. aastal.

pria.ee

Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime?

Veebruaris tutvustatud Euroopa Komisjoni uus põllumajanduse ja toidutootmise visioon annab lootust, et arvestatakse nii praeguste kui ka tulevaste põllumajandus- ja toidutootjate vajadustega.

Arutelud teemadel, millised saavad olema konkreetsed sammud sinna jõudmiseks ja kuidas jaotuvad selleks vahendid, seisavad veel ees. Sektori sisend aruteludeks on ääretult vajalik. Visioonist kumab läbi, et väiketootjate roll peab kasvama ja tegevusi selle soodustamiseks tuleb soosida. Kuidas aga hoolitseda selle eest, et väiketootmine Eestis säiliks ja aitaks seatud eesmärkide poole püüelda?

Väiketalunikud rohepöörde eestvedajaks

Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime ja aidata selle juures kaasa kestlike toidusüsteemide arengule? Keskkonnahoid on aina suureneva osakaaluga ja põllumajanduses toimub igapäevane koostöö looduskeskkonnaga. Muutused elukeskkonnas, kus tooni andmas põllumajandusmaastik, on silmaga näha. Seetõttu ei ole imekspandav, et Euroopa Liidu visioonidokumendis nähakse just väiketalunikke rohepöörde eestvedajatena, kes mitmekesistavad seda pilti.

Loomulikult saab palju ära teha efektiivsuse tõstmisega tootmisprotsessides ja seeläbi vähendada sektori jalajälge. Kõige suuremat kokkuhoidu saab saavutada kulutamata ressursside arvelt (kütus, väetised, tööaeg), kasutades efektiivsemaid ning suuremaid masinaid ja seadmeid. Kuid seeläbi eemaldutakse tihtilugu looduslähedasest tootmisest ja tehtud investeeringud on suuremahulised, mistõttu protsesside ümberkujundamine võib kujuneda kalliks ja aeganõudvaks.

Väiketalude suurim eelis on paindlikkus muutustele reageerimisel. Oluline on säilitada ja laiendada väikeettevõtjate ringi ja luua võimalusi, kuidas efektiivselt muutusi ellu viia, et kohaneda pidevalt arenevate turgudega ja ootustega põllumajandussektorile.

Eilsed probleemid segavad homsele keskenduda

Aktiivse kogukonnaeluga paistavad silma paigad, kus tegutsevad tugevad ettevõtjad. Põllumajandussektor on praegu olukorras, kus eelnevate aastate ilmastiku ja turgudel toimuva tõttu on liigagi paljude ettevõtjate rõhuasetus eelnevate aastate kahjumite katmisel. Keerulisemasse seisu on jäänud väiketalunikud, kelle jaoks väiksus tähendab seda, et eriliselt on raskendatud reservide kogumine, mis aitaksid hakkama saada viimastel aastatel sektorit tabanud katsumustega.

Olukorra leevendamiseks on püütud võimalusi leida nii finantsinstrumentide kui ka toetusmeetmete kaudu. Kuid sektori elujõulisus on jätkuvalt löögi all, sest raskustes ettevõtjate ressurss kulub eilsete probleemide lahendamisele, mitte tulevikuvõimaluste avardamisele. Meeldiv on tõdeda, et tähtsustatakse väiketalunike rolli tuleviku toidusüsteemide arendamises: soovitakse suunata rohkem tähelepanu bürokraatia vähendamisele ja rätsepalahendustele, tahetakse parandada tootjate positsiooni tarneahelates ja toetada püüdlusi keskkonnasõbraliku tootmise poole. Aga siiski jääb küsimus, kas sektoris on ka pärast 2028. aastat piisavalt selliseid ettevõtjaid, kellega need sammud ellu viia?

Käibemaksulangetus toetaks ka toidutootjaid

Esmatasandi tootja on alati olnud turgude meelevallas, kus toodangu hinna määravad eelkõige temast mitte sõltuvad asjaolud.

Tervitatav on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatus uurida põhjalikumalt toidukaupade käibemaksu langetamise mõju ja jätkata toetusmeedet haridusasutustes mahepõllumajandusliku toidu pakkumiseks. Algatatud on ka eelnõu toitlustusettevõtetes pakutavate lihasaaduste päritolu märgistamiseks.

Kõik need sammud aitavad kohalikku tarbijat toidule rohkem mõtlema panna, kuid lõplik otsus tehakse leti ääres. Kuniks toidukaubad võtavad aina suurema osa pere eelarvest, siis taandub ostuotsus aina kindlamalt pelgalt odavama kasuks ja mõtted kodumaise toidu eelistamisest jäävad teisejärguliseks.

Põllumehed näevad toidukaupade käibemaksumäära langetamist olulise meetmena varustuskindluse tagamisel ja kohaliku toidu kättesaadavuse parandamisel. Lisaks aitaks erisus saada sisendkäibemaksu mahaarvamisel tagasi suurema summa, mille arvelt vabaneks tootjatele rohkem vahendeid tootmise arendamiseks ja investeeringuteks, misläbi saaks talunike positsiooni tarneahelas parandada.

Need sammud ühtivad ka visiooniga tuleviku EL-i põllumajanduspoliitikast, milles nähakse ette samme põllumajandustootjate sissetulekute suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks.

Milliseks on kujunemas põllumajandus- ja toidutootmises toimuv pärast 2028. aastat, seda näitab aeg. Suund, kuhu liikuma hakata, on välja hõigatud, kuid vaid konkreetsed sammud viivad sektori sinna kohale. Raskusi, mida ületada, on juba praegu küllaga nii sektoris laiemalt kui ka igal ettevõtjal endal. Kuidas toetada nende katsumustega hakkamasaamist erinevate meetmete ja tegevuste abil? See ei ole mitte ainult tulevikuarutelude koht, vaid nõuab pidevat tähelepanu, et sellel teekonnal kedagi maha ei jäetaks. Mitmekesine põllumajandussektor saab olema see, mis on võimeline reageerima vajalikele muudatustele laiemalt.

Ilmunud Põllumehe Teataja märtsikuu diginumbris

Põllumehe Teataja märtsikuu digiajakiri

Loe Põllumehe Teataja märtsikuu digiajakirjast:

Taluliidust Karl Aru: Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime?
Ene Kärner: on tõsine oht, et eraldi ÜPP eelarve kaotatakse
Millest räägivad lihaveisekasvatajate majandustulemused?
Elupõline põllumees Mart Timmi: maaelu mattub bürokraatiasse
Kaupmehed: toidu käibemaksulangust tunnevad ka tarbijad
Taastav põllumajandus – kas tulevikusuund või sund?
Erakorralise toetuse taotlemine lõpeb peagi
Korras kliendisuhted on PRIA prioriteet
Kvaliteetne seeme on hea saagi alus

Seda ja palju muud digiajakirjast, mida saab lugeda SIIN

Põllumehe Teataja on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu ametlik häälekandja. Ajakirja loomisesse on kaasatud ka keskühistu Eramets.

Põllumehe Teataja väljaandja on Meediapilt OÜ, toimetaja Heli Lehtsaar-Karma.

2.–21. märtsil võetakse vastu loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algab PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Esitada saab piimalehma kasvatamise (PTK), ammlehma kasvatamise (ATK) ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuste (UTK) taotlusi. Sel aastal on taotluste vastuvõtu periood lühem ehk taotlus tuleb e-PRIA kaudu esitada ajavahemikul 2.–21. märts.

Toetust makstakse nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Taotlejal tuleb loomi pidada vähemalt 2. märtsist kuni 1. septembrini. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registri loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust antakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning karjas olevate loomadega toimuvatest sündmustest peab põllumajandusloomade registrit teavitama ettenähtud aja jooksul.

PRIA toetuste rakendamise osakonna rakendusjuht Sigrid Rõõmussaare sõnul on taotlusperiood käesoleval aastal küll lühem, kuid oleme igakülgselt abiks, kui taotluse täitmisel tekib küsimusi. „Endiselt saab abi, helistades meie infotelefonil. Samuti on võimalik tulla PRIA maakondlikesse esindustesse. Alates märtsist saab esinduste külastamiseks lisaks esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale aega broneerida ka neljapäevaks. Seda ikka selleks, et kõik soovijad jõuaksid taotlused ära esitada. Küll aga palume PRIA esinduse külastamiseks kindlasti eelnevalt aeg broneerida kas PRIA kodulehe kaudu või helistades meie pindala- ja loomatoetuste infotelefonil,“ lisab Rõõmussaar.

Loomakasvatuse otsetoetuste taotleja peab lisaks loomadele kehtestatud nõuetele täitma ka tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse nõuete küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2025. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2025. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2026.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Kui taotluse soovib esitada taotleja esindaja, siis on oluline, et talle on antud volitus. Volituse saab vormistada e-PRIAs või soovituslikul vormil, mis on leitav www.pria.ee -> Registrid -> Kliendiregister -> Esindusõigused ja volitused.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke esindusi. Selleks palume eelnevalt kindlasti broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või helistades telefonil 737 7679.

pria.ee

Põllumehe Teataja jaanuarikuu digiajakiri

Loe Põllumehe Teataja jaanuari digiajakirjast:

Seda ja palju muud digiajakirjast, mida saab lugeda SIIN

Põllumehe Teataja on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu ametlik häälekandja. Ajakirja loomisesse on kaasatud ka keskühistu Eramets.

Põllumehe Teataja väljaandja on Meediapilt OÜ, toimetaja Heli Lehtsaar-Karma.

Suu- ja sõrataud jõudis Euroopasse

Saksamaal tuvastati suu- ja sõrataud. Haigus tuvastati 14 vesipühvlil Brandenburgi liidumaal Berliini lähistel rahvuspargi piirkonnas. Saksamaa on võtnud kasutusele kõik meetmed, et haiguse edasist levikut tõkestada.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on eriti ohtliku haiguse tuvastamine Euroopas äärmiselt murettekitav. „Haiguskahtlus tekkis farmis 5. jaanuaril, kui farmis suri kolm looma. Uuringute tulemusel tuvastati suu- ja sõrataud. Saksamaal tuvastatud viirustüvi on väga lähedane Türgis ja Iraanis 2024. aastal isoleeritud viirustüvega,“ kirjeldas Veetamm.

Veetamm kutsub loomapidajaid ettevaatlikkusele ning soovitab vältida loomapidajatel reisimisel Saksamaale kokkupuudet loomadega. „Välisriigist naastes soovitame vähemalt 48 tunni jooksul mitte siseneda loomapidamishoonesse, samuti tuleb loomapidajatel üle vaadata oma farmi bioturvalisusmeetmed, mis aitavad vältida loomade nakatumise riski. Loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud. Loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole,“ rõhutas Veetamm. Samuti tuleb võimalusel vältida ohustatud loomade ja neilt pärinevate saaduste toomist ohustatud alade lähistelt.

Kõik nakatunud farmis olnud loomad hukati ja kahjutustati, farmis teostatakse puhastus ja desinfektsioon. „Laboruuringutega on tehtud kindlaks, et kõik farmis olnud loomad olid nakatunud, neil olid tekkinud ka antikehad, mis tähendab, et viirus on jõudnud arvatavalt farmi juba detsembri esimeses pooles,“ selgitas Veetamm.

Saksamaa pädev amet kehtestas nakatunud piirkonnas esmalt 72 tunnise liikumiskeelu nakatunud piirkonnas loomade liikumisele, mida on pikendatud veel kuni 15. jaanuari südaööni. Berliinis toimuval Rahvusvahelisel Rohelisel Nädalal on keelatud sõraliste loomade näitused, taudiohu tõttu on suletud Berliini loomaaiad. Samuti on soovitatud tervel Saksamaal mitte eksponeerida loomanäitustel sõralisi loomi taudiohu tõttu. Nakatunud piirkonnas on samuti keelatud jahipidamise, uuritakse ka uluksõralisi. Samuti on kehtestatud 3 km kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon.

Veetamm selgitas, et tsoonides olevatele farmidele (kokku 145 farmi), kus peetakse veiseid, pühvleid, lambaid, kitsi, sigu või teisi sõralisi, on kehtestatud kitsendused, nendes farmides olevad loomad on kontrollitud ning on võetud proovid uurimaks võimalikku viiruse levikut. „Nakatunud farmist ühe kilomeetri raadiuses asuvates loomapidamiskohtades hukati ennetavalt kõik sõralised. Samuti hukati väljaspool piirangutsoone ühes kontaktfarmis olevad kitsed ja veised taudi levikuohu maandamiseks. Hetkel rohkem nakatunud farme tuvastatud pole. Epidemioloogiline uurimine kestab, et välja selgitada nakkuse farmi jõudmise põhjused,“ lisas Veetamm.

Euroopa Komisjon kehtestas täna täiendavad meetmed. Keelatud on suu ja sõrataudile vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste ( piim, liha ja tooted nendest, loomsed kõrvalsaadused, sõnnik jne.) väljavedu piirangutsoonist. Piiratud on ka inimeste ja transpordivahendite liikumine piirangutsoonides.

Suu- ja sõrataud tuvastati Saksamaal viimati 1989. aastal. Suurim suu- ja sõrataudi epideemiapuhang leidis aset Ühendkuningriigis 2001. aastal ning laastas üle 2000 farmi. Taudi leviku tõkestamiseks hukati Ühendkuningriigis tookord üle 6 miljoni veise ja lamba. Taudipuhangust tekitatud majanduslik kahju arvatakse olevat ca 8 miljardit naela. See põhjustas märkimisväärseid raskusi maakogukondadele ja tekitas üldsuses suurt muret veiseliha ohutuse pärast. Eestis oli suu- ja sõrataudi puhang viimati 1982. aastal.

Taust:

Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.

Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.

Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudi vaba.

Haiguse levikuteed

Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele..

Lisainfo

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioturvalisusmeetmeid.
Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Haigusele iseloomulikud tunnused:

Veistel
•   palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
•   suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
•   lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
•   villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
•   pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;

Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.

pta.agri.ee

15 noort saavad ainulaadse võimaluse tuleviku ehitamiseks põllumajanduses

Foto: Heikki Avent

Maaelu Teadmuskeskus (METK) kutsub noori ettevõtjaid kandideerima noorte põllumajandus- ja toidutootjate arengu- ja inkubatsiooniprogrammi. Programm pakub põllumajandus- ja toidutootmise valdkonnas alustavatele ettevõtjatele ainulaadse võimaluse.

„Eesti vajab põllumajanduses ja toidutootmises järelkasvu. Programmi tulemusena tuleb juurde 15 uut ägedat, innovaatilist ja edukat ettevõtjat. Noorte põllumajandus- ja toidutootjate arenguprogramm on suunatud 18–40-aastastele noortele, kes on huvitatud oma ettevõtte alustamisest põllumajanduses, aianduses või toidutootmises,“ sõnas projektijuht Sille Roomets.

„Eesmärk on pakkuda noortele praktilisi teadmisi ja tuge, et arendada oma ideid, mõelda läbi oma äriplaan, suurendada ettevõtlusvõimekust ja õppida sektori parimatelt praktikutelt,“ loetles projektijuht.

Maikuus stardipaugu saav programm kestab kokku poolteist aastat ehk 18 kuud. Esimesed kuus kuud õpivad noored koolituspäevadel ettevõtlusega alustamist, tootmise planeerimist, innovatsiooni, finantskirjaoskust, kestlikkust, turundust ja müüki.

„Lektorid on kogenud juhid ja ettevõtjad ning praktikud. Selliselt tiimilt õppimine annab suure eelise,“ usub Roomets. Programmi inkubatsiooni osa kestab 12 kuud, mille jooksul on noortele toeks mentorid. Nad on toeks äriplaani lõpetamisel, rahastuse leidmisel ning ettevõtte käivitamisel. Programmis osalejatele on see kvaliteetne hüppelaud, et minna näiteks taotlema PRIA noore alustava põllumajandustootja toetust.

Kandideerimise tähtaeg on 31. märts 2025. Kandidaadid peavad esitama oma elulookirjelduse, motivatsioonikirja ja esialgse äriplaani. Kandideerimiseks ning programmi sisu ja tingimustega tutvumiseks külasta veebilehte: metk.agri.ee/noorte_pollumajandustootjate_arenguprogramm

Programmi tellija on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, programmi tegevusi rahastab Euroopa Liit AKIS tegevuskava raames.

Lisainfo:
Sille Roomets
projektijuht
E-post: sille.roomets@metk.agri.ee
Telefon: +372 5662 2083

Artikkel metk.ee

MES: põllumajandusmaa kapitalirent aitab rahalisest kitsikusest välja tulla

Viimaste aastate keeruliste majandus- ja ilmastikuolude tõttu on paljudel põllumeestel tekkinud raha puudujääk, mis ei lase teha uusi investeeringuid või tasuda olemasolevaid arveid.

Üks võimalus olukorda lahendada on kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) põllumajandusmaa kapitalirenti, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel. Tehinguga müüb ettevõtja MES-ile põllumaa ning võtab selle sihtasutuselt rendilepingu alusel kasutusse. Sealjuures jääb maa ettevõtja kasutusse ja bilanssi, kohustusega maa tehingu hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega. Põllumaa kapitalirendi tehing on sama nagu traktori liisingusse võtmisel, ainult põllumaa müüjaks on ettevõte ise, mitte kolmas osapool.

„Kapitalirent on võimalus, kuidas varem põllumaa ostuks paigutatud raha taas käibesse tuua, ilma põllumaast ilmajäämise ohuta,“ ütleb MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisab, et Vabariigi Valitsus on kapitalirendiks vahendeid suunanud 20 miljonit eurot, seni on sihtasutusele taotlusi esitatud ligi 7 miljoni ulatuses.

Kapitalirenti saab taotleda vahemikus 25 000 kuni 1 000 000 eurot ja tähtaeg on kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust).

Maa müügiväärtuse aluseks võtab MES üldjuhul Kinnistusraamatus oleva maa maksustamishinna, millest aktsepteerib 90%. Täpsema hinna kasutamiseks aktsepteerime ka kinnisvarabüroo hinnangut.

Näited intressi ja summa kujunemisest

Kapitalirenti taotledes saab ettevõtja valida kahe intressi kujunemise põhimõtte vahel. Näited on toodud arvestades baasmäära 2,71%, mis kehtib alates 01.01.2025.

Meede võimaldab 110%-lise tagatuse korral taotleda soodusintressi, mida on võimalik anda läbi põllumajandusliku vähese tähtsusega abi.

Näiteks, kui maa maksustamishind on Kinnistusraamatu andmetel 111 111 eurot, on 110%-line tagatus täidetud kapitalirendi summa 90 909 eurot juures [(111 111 * 0,9)/1,1].

Soodusintressi 2,2% + baasmäär 2,71% = 4,91% juures saab kliendile laenata põllumajandusmaa kapitalirendiks 90 909 eurot.

Jäädes 100%-lise tagatuse juurde ja valides selle vastu kõrgema intressi 4% + baasmäär 2,71% = 6,71%, on võimalik taotleda kapitalirenti summas 100 000 eurot.

Täpsemad tingimused leiab MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi veebilehelt.

Teate edastas:
Eva Burm
Maaelu Edendamise Sihtasutus
eva.burm@mes.ee

Viide artiklile