Väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tõstmisse suunatakse 21 miljonit eurot

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega suurendatakse väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet ja varustuskindlust. Toetus annab väikepõllumajandusettevõtjatele võimaluse ajakohastada oma põhivara.

Minister Terras selgitas, et väikeste põllumajandusettevõtete investeeringud on Eesti toidusektori kestlikkuse ja toidu varustuskindluse seisukohalt võtmetähtsusega. „Väikeste põllumajandusettevõtjate investeeringutoetusega aitame väiketootjatel ajakohastada põhivara ja võtta kasutusele tootmist tõhustavaid lahendusi, et nende konkurentsivõime kasvaks ning ettevõtlus maapiirkondades püsiks elujõulisena,“ rääkis minister.

Toetust saavad taotleda:

  • põllumajanduslike toodete tootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 10 000–250 000 eurot (või vastav tulu teisel eelnenud majandusaastal);
  • põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad, kelle puhul hinnatakse eraldi alustamise tingimusi ja äriplaani. Põllumajandusliku tegevusega alustavatel ettevõtjatel on kohustus enne taotluse esitamist läbida äriplaani koostamise infotund. Ettevõtlusalase infopäeva kohta leiab täpsemat infot aadressil www.pikk.ee.

Mida toetatakse?

Toetust antakse põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügieelseks ettevalmistamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks, materiaalse vara või mitmeaastaste taimede soetamiseks. Sellised ehitised on näiteks kasvuhooned, varjualused või laudad loomadele. Materiaalse vara alla kuuluvad näiteks masinad ja seadmed.  

Toetuse määr ja suurus

Toetust makstakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena. Toetuse määr on üldjuhul kuni 85% abikõlblikest kuludest, minimaalne võimalik määr on 15%. Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta eelarveperioodi lõpuni ehk kuni 2027. aastani on 100 000 eurot.

 Taotlemine

Taotlused esitatakse elektroonselt PRIA e-teenuse keskkonnas. PRIA teavitab taotluste vastuvõtu alustamisest ametlikes teadaannetes ja oma veebilehel. Taotlusvoor on planeeritud juunikuusse.

Eelarve

Toetuse eelarve perioodiks 2023–2027 on kokku 21 miljonit eurot, millest 60% rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 40% Eesti riigieelarvest.

Määrusega „Perioodi 2023–2027 väikese põllumajandusettevõtja arendamise investeeringutoetus“ saab peagi tutvuda Riigi Teatajas.

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Euroopa Komisjon eraldab Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjatele 21,5 miljonit eurot ekstreemsete ilmastikuolude tõttu tekkinud kahju korvamiseks

ELi liikmesriigid kiitsid 30. märtsil heaks komisjoni ettepaneku eraldada ELi põllumajandusreservist 21,5 miljoni eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetuseks, kes kandsid 2025. aastal ebasoodsate ilmaolude tõttu arvestatavat kahju. Eesti saab 3,3 miljonit eurot, Bulgaaria 7,4 miljonit ning Ungarile 10,8 miljonit eurot. Neid summasid võivad liikmesriigid omakorda riiklikest vahenditest täiendada kuni 200% ulatuses.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen: „Kui põuad kahjustavad külvipindu Bulgaarias ja Ungaris või kui külm ja vihm hävitavad saagi Eestis, ei kannata ainult põllud, vaid ka tootjate perekonnad ja meie põllumajanduskogukondade tulevik tervikuna. Komisjon seisab kriisi ajal põllumajandustootjate kõrval. Seepärast eraldame kolmele riigile täna kokku 21,5 miljonit eurot põllumajandustootjate toetamiseks. Investeerimine riskijuhtimisse ja kindlustusse on oluline, et tulla toime kliimamuutustest tingitud ja järjest sagenevate ekstreemsete ilmastikunähtustega.  Peame tegutsema kohe, et ehitada üles tulevik, kus äärmuslikud ilmaolud ei tähendaks automaatselt hävitatud saaki.“

Kogu 2025. aasta jooksul tekitasid  ekstreemsed ilmastikutingimused ja loodusõnnetused Bulgaaria, Eesti ja Ungari põllumajandustootjatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Eestis kahjustas kevadkülm ning sellele järgnenud jahe, märg ja ebastabiilne kasvuperiood selliseid põllukultuure nagu kevadnisu, oder, herned, rapsiseemned, kartul ning puu- ja köögivili. Bulgaariat räsisid juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni rängad põuaperioodid ja kuumalained, mille tõttu vähenes märkimisväärselt päevalille- ja maisitoodang. Ungaris kahjustas äärmuslik kuumus ja veepuudus juunist augustini paljusid põllukultuure, sh suhkrumaisi, melonisaaki, sorgot ja maisi.

Riiklikud ametiasutused peavad toetused välja maksma 30. septembriks 2026 ning tagama seejuures, et lõplikud abisaajad oleksid põllumajandustootjad. Samuti peavad Eesti, Bulgaaria ja Ungari teavitama komisjoni kriteeriumidest, mille alusel määratakse kindlaks üksiktoetuse andmine, meetme kavandatud mõju, maksete prognoos kuude kaupa ja riigi poolt antava lisatoetuse ulatus. Teatama peab ka meetmetest, mis on võetud konkurentsi moonutamise ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks.

Järgmised sammud

Kuna liikmesriigid kiitsid ettepaneku 30. märtsil heaks, võtab komisjon selle ametlikult vastu. Seejärel avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist. Pärast seda saavad kolm liikmesriiki otsust viivitamata rakendama asuda.

Ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) 2023–2027 on igaks aastaks ette nähtud 450 miljoni euro suurune põllumajandusreserv, mis aitab toime tulla turuhäirete või tootmist või turustamist mõjutavate erakorraliste asjaoludega.