Balti riikide ja Soome põllumajandusorganisatsioonid allkirjastasid Euroopa Parlamendis ühisdeklaratsiooni

Nelja ELi idapiiri liikmesriigi põllumajandusorganisatsioonid nõuavad järgmiseks EL eelarveperioodiks õiglast toetuste jaotust ning uut idapiiri maaelu vastupanuvõime rahastust.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) eestvedamisel kogunesid eile, 21. aprillil Euroopa Parlamendis Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonide juhid, et esitada ühine seisukoht Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) läbirääkimisteks. Kohtumise tulemusena allkirjastati ühisdeklaratsioon.

Kohtumine otsuste sünnikohas

Kohtumise võõrustajateks olid Euroopa Rahvapartei Euroopa Parlamendi (EPP) saadikud Riho Terras (Eesti), Sandra Kalniete (Läti), Pekka Toveri (Soome) ja Vytenis Povilas Andriukaitis  (Leedu, S&D). Arutelul osalesid järgmise programmiperioodi rahastusotsuste võtmeisikud: NRRP raportöör Elsi Katainen, ÜPP raportööri Norbert Linsi kabinetist Mirai Neumann, DG AGRI strateegia- ja poliitikaanalüüsi direktor Catherine Geslain-Lanéelle ning põllumajandusvolinik Christophe Hanseni kabinetist Taru Haapaniemi.

„Neli idapiiri liikmesriiki tõid 21. aprillil Brüsselisse ühtse sõnumi: toidujulgeolek ei ole majanduslik valik, vaid julgeolekuküsimus. Allkirjastatud deklaratsioon on meie ühine positsioon, mille taha peavad astuma ka meie valitsused. Brüsselis sünnivad järgmise kümnendi otsused, mis määravad, millistel tingimustel Eesti põllumees tootmist jätkab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval. 

„Tänases julgeolekukriisis on toit meie laual sama oluline kui laskemoon kaitseväe ladudes.  Põllumajandus ei ole meie piirkonnas toetuste küsimus, vaid riigi strateegiline julgeolekuhuvi. Just seepärast oli hea meel võõrustada kohtumist, mis tõi nelja ELi idapiiri liikmesriigi põllumajandussektori esindajad samasse ruumi inimestega, kes koostavad järgmist EL-i ühist põllumajanduspoliitikat ja mitmeaastast finantsraamistikku. Euroopa Parlamendis on meie regiooni põllumajandushuvide eest seismiseks poliitiline valmisolek olemas ning minu roll on see sõnum läbirääkimistesse kanda,” ütles kohtumise võõrustaja, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras. 

„Eesti põllumehe häält ei saa otsuste sündimise hetkel kuuldavale tuua üksnes Tallinnast, kuna suur osa nendest otsustest tehakse Brüsselis. Meie ühine positsioon jõudis vahetult nendeni, kes järgmise programmiperioodi raamistikku kujundavad. See on see tasand, kus peame oma põllumajandustootmise eripära ning selle olulisust Euroopa julgeoleku tagamisel selgitama ja rõhutama,“ ütles EPKK Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov.

Investeeringulõhe tuleb sulgeda, mitte süvendada

EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira tutvustas kohtumisel Balti riikide ja Soome põllumajanduse analüüsi: üle kahe kümnendi on Eesti, Läti ja Leedu tootjad saanud oluliselt väiksemat hektaripõhist toetust kui vanade liikmesriikide kolleegid, samal ajal kui sisendkulud, intressimäärad ja tööjõukulud on Lääne-Euroopa tasemel. Nii on kogunenud märkimisväärne sissetuleku- ja investeeringulõhe.

„Meie tootjate vastus ebavõrdsusele on olnud ratsionaalne: suurendati ettevõtete tootmismahtu, spetsialiseeruti, investeeriti tehnoloogiasse. Nüüd tuleb jälgida, et seda kohanemist ei pöörataks otsetoetuste uute ülempiiride ja toetuste vähendamise kohustuse kaudu meie vastu. Aastatega kogunenud investeeringulõhet tuleb järgmises programmiperioodis jõuliselt vähendada, mitte seda süvendada,“ rõhutas Viira.

„Tootmise jätkamine Eesti idapiiril nõuab täna teistsugust riskihinnangut, kui mõni aasta tagasi— maa väärtus on langenud, kapitali ja sisendite hinnad kasvanud Kui uus ÜPP seda kohanemist toetuste ülempiiride kaudu karistab, ei sulge me investeeringulõhet, vaid süvendame seda,“ ütles Aasta Põllumees 2024 ja EPKK põllumajandusgrupi esimees Margo Klaasimägi.

Toidutootmine on osa riigi kaitsevõimest

Deklaratsiooni keskne sõnum on, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome — neli liikmesriiki, mis jagavad piiri agressorriigi Venemaaga — seisavad Euroopa vabaduse esiliinil ka põllumajanduses. Kodumaine toidutootmine ei ole meie piirkonnas tavaline majandussektor, vaid riikliku ja üleeuroopalise julgeoleku osa.

2022. aasta veebruarist on piiri lähedastel aladel langenud maa väärtus, tõusnud kapitali ja kindlustuse hind ning pangad nõuavad suuremaid lisatagatisi. Samal ajal on idapiiri riigid sunnitud suunama kasvava osa eelarvest kaitsekulutustesse, mis jätab põllumajandusinvesteeringute riiklikuks kaasrahastamiseks oluliselt vähem ruumi. Deklaratsioon nõuab, et liikmesriikidele, kes kannavad ELi nimel ebavõrdset julgeolekukoormust, tagataks eraldi sihtotstarbeline ELi rahastusinstrument.

„Toiduga kindlustatus ei teki iseenesest ega ole kriisi hetkel odavalt imporditav — see nõuab pikaajalist investeeringut ja stabiilset raamistikku. Idapiiri riikidest algab  Euroopa toidujulgeolek  ning see peab peegelduma ka ELi põllumajanduspoliitikas konkreetse eelarverea kaudu,“ ütles Eesti Talupidajate Keskliidu tegevjuht Timo Varblas.

Mida deklaratsioon nõuab

Balti riikide ja Soome põllumajandusorganisatsioonide ühisdeklaratsioon esitab järgmise programmiperioodi osas muu hulgas järgmised nõudmised:
  • põllumajanduse ja toidutootmise ametlik tunnustamine Euroopa strateegilise julgeoleku osana järgmise ÜPP ja MFFi eesmärkides;
  • uue idapiiri maaelu vastupanuvõime rahastu (Eastern Border Rural Resilience Envelope) loomine, mis oleks sihtotstarbeliselt suunatud just Eestile, Lätile, Leedule ja Soomele ning mida liikmesriigid ei saaks rakendamisel põllumajanduse ja toidutootmise asemel mujale suunata;
  • otsetoetuste õiglane jaotus liikmesriikide vahel — kavandatud ligi 1:2 suhe madalaima ja kõrgeima hektaritoetuse vahel ei tohi veelgi süvendada ebavõrdsust, mis on kestnud juba üle kahe kümnendi;
  • tugev, iseseisev ja piisavalt rahastatud ÜPP, mille eelarve säilib vähemalt praegusel reaalväärtusel ja on inflatsiooniga korrigeeritud;
  • paindlikkus toetuste ülempiiride ja degressiivsuse rakendamisel, et arvestada liikmesriikide tegelikku põllumajandusstruktuuri;
  • sotsiaalse tingimuslikkuse eemaldamine ÜPP tingimustest, kuna tööõigus on meie riikides riigi tasandil juba ammendavalt reguleeritud;
  • proportsionaalsusnõuete kehtestamine ELi tasandi instrumentidele, et need oleksid päriselt kättesaadavad ka väiksematele liikmesriikidele ja organisatsioonidele.

Eesti seisukohad jõuavad kõrgeimale tasemele

Ühisdeklaratsiooni allkirjastasid kõik osalenud Balti ja Soome põllumajandusorganisatsioonid. Eesti poolt panid allkirja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit. Deklaratsioon edastati Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ning osalevate riikide valitsustele.

Väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tõstmisse suunatakse 21 miljonit eurot

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega suurendatakse väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet ja varustuskindlust. Toetus annab väikepõllumajandusettevõtjatele võimaluse ajakohastada oma põhivara.

Minister Terras selgitas, et väikeste põllumajandusettevõtete investeeringud on Eesti toidusektori kestlikkuse ja toidu varustuskindluse seisukohalt võtmetähtsusega. „Väikeste põllumajandusettevõtjate investeeringutoetusega aitame väiketootjatel ajakohastada põhivara ja võtta kasutusele tootmist tõhustavaid lahendusi, et nende konkurentsivõime kasvaks ning ettevõtlus maapiirkondades püsiks elujõulisena,“ rääkis minister.

Toetust saavad taotleda:

  • põllumajanduslike toodete tootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 10 000–250 000 eurot (või vastav tulu teisel eelnenud majandusaastal);
  • põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad, kelle puhul hinnatakse eraldi alustamise tingimusi ja äriplaani. Põllumajandusliku tegevusega alustavatel ettevõtjatel on kohustus enne taotluse esitamist läbida äriplaani koostamise infotund. Ettevõtlusalase infopäeva kohta leiab täpsemat infot aadressil www.pikk.ee.

Mida toetatakse?

Toetust antakse põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügieelseks ettevalmistamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks, materiaalse vara või mitmeaastaste taimede soetamiseks. Sellised ehitised on näiteks kasvuhooned, varjualused või laudad loomadele. Materiaalse vara alla kuuluvad näiteks masinad ja seadmed.  

Toetuse määr ja suurus

Toetust makstakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena. Toetuse määr on üldjuhul kuni 85% abikõlblikest kuludest, minimaalne võimalik määr on 15%. Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta eelarveperioodi lõpuni ehk kuni 2027. aastani on 100 000 eurot.

 Taotlemine

Taotlused esitatakse elektroonselt PRIA e-teenuse keskkonnas. PRIA teavitab taotluste vastuvõtu alustamisest ametlikes teadaannetes ja oma veebilehel. Taotlusvoor on planeeritud juunikuusse.

Eelarve

Toetuse eelarve perioodiks 2023–2027 on kokku 21 miljonit eurot, millest 60% rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 40% Eesti riigieelarvest.

Määrusega „Perioodi 2023–2027 väikese põllumajandusettevõtja arendamise investeeringutoetus“ saab peagi tutvuda Riigi Teatajas.

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Euroopa Komisjon eraldab Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjatele 21,5 miljonit eurot ekstreemsete ilmastikuolude tõttu tekkinud kahju korvamiseks

ELi liikmesriigid kiitsid 30. märtsil heaks komisjoni ettepaneku eraldada ELi põllumajandusreservist 21,5 miljoni eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetuseks, kes kandsid 2025. aastal ebasoodsate ilmaolude tõttu arvestatavat kahju. Eesti saab 3,3 miljonit eurot, Bulgaaria 7,4 miljonit ning Ungarile 10,8 miljonit eurot. Neid summasid võivad liikmesriigid omakorda riiklikest vahenditest täiendada kuni 200% ulatuses.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen: „Kui põuad kahjustavad külvipindu Bulgaarias ja Ungaris või kui külm ja vihm hävitavad saagi Eestis, ei kannata ainult põllud, vaid ka tootjate perekonnad ja meie põllumajanduskogukondade tulevik tervikuna. Komisjon seisab kriisi ajal põllumajandustootjate kõrval. Seepärast eraldame kolmele riigile täna kokku 21,5 miljonit eurot põllumajandustootjate toetamiseks. Investeerimine riskijuhtimisse ja kindlustusse on oluline, et tulla toime kliimamuutustest tingitud ja järjest sagenevate ekstreemsete ilmastikunähtustega.  Peame tegutsema kohe, et ehitada üles tulevik, kus äärmuslikud ilmaolud ei tähendaks automaatselt hävitatud saaki.“

Kogu 2025. aasta jooksul tekitasid  ekstreemsed ilmastikutingimused ja loodusõnnetused Bulgaaria, Eesti ja Ungari põllumajandustootjatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Eestis kahjustas kevadkülm ning sellele järgnenud jahe, märg ja ebastabiilne kasvuperiood selliseid põllukultuure nagu kevadnisu, oder, herned, rapsiseemned, kartul ning puu- ja köögivili. Bulgaariat räsisid juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni rängad põuaperioodid ja kuumalained, mille tõttu vähenes märkimisväärselt päevalille- ja maisitoodang. Ungaris kahjustas äärmuslik kuumus ja veepuudus juunist augustini paljusid põllukultuure, sh suhkrumaisi, melonisaaki, sorgot ja maisi.

Riiklikud ametiasutused peavad toetused välja maksma 30. septembriks 2026 ning tagama seejuures, et lõplikud abisaajad oleksid põllumajandustootjad. Samuti peavad Eesti, Bulgaaria ja Ungari teavitama komisjoni kriteeriumidest, mille alusel määratakse kindlaks üksiktoetuse andmine, meetme kavandatud mõju, maksete prognoos kuude kaupa ja riigi poolt antava lisatoetuse ulatus. Teatama peab ka meetmetest, mis on võetud konkurentsi moonutamise ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks.

Järgmised sammud

Kuna liikmesriigid kiitsid ettepaneku 30. märtsil heaks, võtab komisjon selle ametlikult vastu. Seejärel avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist. Pärast seda saavad kolm liikmesriiki otsust viivitamata rakendama asuda.

Ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) 2023–2027 on igaks aastaks ette nähtud 450 miljoni euro suurune põllumajandusreserv, mis aitab toime tulla turuhäirete või tootmist või turustamist mõjutavate erakorraliste asjaoludega.