Põllumehe Teataja veebruarikuu number on ilmunud!

Värskest Põllumehe Teataja diginumbrist saab lugeda põllumeeste vaimsest tervisest, uue ÜPP võimalustest väiketootjatele, konkurentsivõime suurendamise toetuse leevenenud tingimustest ja muust päevakajalisest. 

Ajakiri Põllumehe Teataja jõuab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteni, lisaks on kõik artiklid vabalt loetavad ka veebis.

Klõpsa esikaanel ja loe lähemalt!
https://pollumeheteataja.ee/pollumehe-teataja-veebruar-2026/

 

Professor Rando Värnik pälvis riikliku teenetemärgi panuse eest Eesti maaellu

Eesti Vabariik tunnustas iseseisvuspäeva eel teenetemärkidega neid inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on andnud märkimisväärse panuse Eesti elu edendamisse. Sel aastal sai riigi teenetemärgi 203 inimest Eestist ja välismaalt, neist üks oli Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Maamajanduse ökonoomika õppetooli juht, tenuuriprofessor, kelle esitas teenetemärgi saajaks ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. 

Soovisime Randole palju õnne ning küsisime mõned teenetemärgi saamisega seonduvad küsimused. 

“Suur tänu Eestimaa Talupidajate Keskliidule ja kõigile headele inimestele mulle osutatud tunnustuse eest! Tegu on suure au ja väga sooja märkamisega. 

Tunnustus tuli mulle siira üllatusena, ehkki teadsin, et mitmed organisatsioonid olid mind esitanud. Ometi olin ERR toimetuse kõnet saades tõeliselt jahmunud ja liigutatud. Igapäevaselt keskendun maamajanduse hea käekäigu eest seismisele ning noorte õpetamisele Eesti Maaülikooli majanduse magistrikursusel. Sellises rutiinis ei oota ju keegi, et teda kõrgeimal tasemel märgatakse. Eestis on väga palju tublisid inimesi, kes vääriksid presidendi ja riigi tunnustust, ning seepärast tekib alati küsimus: „Miks just mina?“ Võib-olla märgati järjepidevust ja pühendumust, millega olen mitmekümne aasta jooksul panustanud ühistegevusse, koostöösse ja maamajanduse konkurentsivõime arendamisse.

Ühistegevus ja koostöö on Eesti maapiirkondades suur, sageli kasutamata potentsiaal. Olen aastaid seisnud selle eest, et ühistuid arendataks teaduspõhiselt, metoodiliselt ja professionaalselt – nii, et need oleksid tugevad, toimivad ning majanduslikult jätkusuutlikud. Olen püüdnud anda edasi teadmisi, kuidas ühistegevust õigesti korraldada ja juhtida, sest üheskoos tegutsemine annab Eesti maamajandusele selgelt suurema tugevuse ja vastupidavuse.

Keegi ei tee oma tööd südame ja vastutustundega tunnustuse nimel. Tehakse seetõttu, et on soov muuta midagi paremaks – arendada, luua, jagada uut teadmist. Kui selle kõige juures märgatakse ja tunnustatakse, on see südamest liigutav ja tõeliselt innustav. Mul on siiralt au.

Tähistada olen jõudnud pigem tagasihoidlikult, eelkõige sõbrapäeval, mil Rakvere uues Arvo Pärdi muusikamajas toimus teenetemärkide pidulik üleandmine. Igapäevased tööd ja kohustused ei lase pikalt peatuda, ent lähedaste sõprade ja pereliikmetega sai sellele tähtsale hetkele siiski toosti tõstetud.

Minu seos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga on olnud peamiselt kaudne. Koos oleme tõstatanud olulisi teemasid toidujulgeoleku vallas ning seisnud selle eest, et Eesti inimeste toidulaual oleks jätkuvalt kodumaine toit ja et maapiirkondades püsiks konkurentsivõimeline ettevõtlus. Minu jaoks on eriti tähtis olnud ka aiandus- ja köögiviljasektori areng – valdkond, kus Eesti isevarustatus on madal ning sõltuvus impordist suur, kuigi potentsiaal oma toorme kasvatamiseks on märkimisväärne.”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu kaaskiri Rando Värnikule  teenetemärgi andmiseks: 

Käesolevaga teeb Eestimaa Talupidajate Keskliit ettepaneku anda riiklik teenetemärk professor Rando Värnikule, tunnustamaks tema pikaajalist ja silmapaistvat panust Eesti maaelu, põllumajanduse ja regionaalarengu edendamisse.

Professor Värnik on aastakümneid tegutsenud aktiivselt teaduse, hariduse ja poliitikakujundamise ristumiskohas, olles hinnatud ekspert maaelu majandusanalüüsis, põllumajanduspoliitika kujundamises ning regionaalse arengu strateegiates. Tema töö on aidanud kaasa Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisele, noorte kaasamisele maaelusse, ühistegevuse arendamisele ning teaduspõhiste otsuste juurutamisele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Lisaks teadustööle on professor Värnik olnud aktiivne ühiskondlikus elus, panustades mitmetesse komisjonidesse, nõukogudesse ja arendusprojektidesse, mis on suunatud Eesti maaelu kestlikkusele ja innovatsioonile. Tema tegevus on toonud märgatavat kasu Eesti riigile ja rahvale, edendades teadmistepõhist lähenemist ning tugevdades Eesti positsiooni rahvusvahelises teadus- ja poliitikaväljas.

Professor Värnikut on varasemalt tunnustatud mitmete teadus- ja arendustöö saavutuste eest, sealhulgas Eesti Maaülikooli siseste tunnustustega ning juhtiva rolliga biomajanduse ja ühistegevuse arendamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit 

Timo Varblas

Lindude gripi tõkestamiseks tuleb alates 9.02.2026 hoida kodulinnud siseruumides

Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab üle-eestilise lindude väljas pidamise piirangud lindude gripi tõkestamiseks. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul on lindude väljas pidamise piiramine kõige tõhusam viis lindude gripi leviku piiramiseks. Soome kehtestab väljas pidamise keelu alates 8.02.26.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul kehtestatakse täiendavad piirangud, et lindude gripi ohtu vähendada. „Kuna lindude gripp on levinud kogu Euroopas ning jõudnud ka Eestisse, siis antud meetme abil loodame eesseisvat rändehooaga silmas pidades gripi levikut tõkestada,“ selgitas Kalda.

Otsuse aluseks on lindude gripi olukord Euroopas ning riskihinnang. „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus on hinnanud, et lindude gripi leviku risk mets- ja veelindudelt kodulindudele on endiselt kõrge, mida kinnitavad üle kogu Euroopa hulgalised puhangud farmides ja metslindude leiud. Nakatumise oht suureneb näiteks veelgi, kui viirust kandvad veelinnud alustavad rännet Euroopa lõuna- ja keskosast põhjapoolsetele pesitsusaladele. Seetõttu on oluline hoida kodulinde kaitseks siseruumides. Lindude väljas pidamise keeldu rakendavad ka Belgia, Iirimaa ja Itaalia. Soome kehtestab väljas pidamise keelu alates 8.02.26,“ lisas Kalda.

Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega keelustatakse alates 9.02.26:

  • Eesti Vabariigi territooriumil kodulindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamise välitingimustes;
  • Erandina võivad pardid ja haned väljas käia juhul kui neid peetakse teistest lindudest eraldi. See tähendab väljas käivatel lindudel ei tohi olla mingisugust kokkupuudet teiste kodulindudega, nt kanadega, kalkunitega. Väldi väljas käivate kodulindude kontakti vee- ja metslindudega. Hoia lindude sööt ja jook katuse all ning piira ala aia või võrguga, sh pealt;
  • lindude pidamise kohtadesse looduses vabalt elavate lindude toomise.

Kehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse kehtestatud piirangute järgimist linnupidajate poolt ning vajadusel selgitatakse lindude väljas pidamise vajadust ja põhimõtteid.

Väljas pidamise keelu otsusega ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse ekspertarvamusega on võimalik tutvuda siin. Küsimused ja vastused väljas pidamise keelu kohta on leitavad siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele linnupidajatele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne üksiku kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi lindude pidamise kohtade registreerimiseks leiate PTA kodulehelt: linnupidamise registreerimine avaneb uues vahekaardis