Aita seakatku levikut piirata

Juba neljas farmis on sel suvel seakatk leitud, mis tähendab:

  • Kõikide sigade hukkamist ja hävitamist nakatunud loomadega farmis

  • Tohutut kahju loomakasvatajatele ja toidutootjatele

  • Tarbijale osalist sealihatoodete kadumist ja hinnatõusu tänu lihadefitsiidile

Kuidas saad sina abiks olla?

  • Lae alla JAHISe rakendus ja sisesta vaatlustulemus metssigade nägemisest. Rakendus on kasutamiseks kõikidele inimestele ja aitab jahimeestel ning teistel vajalikel osapooltel saada paremat ülevaadet metssigade levikust. 25. juuli seisuga on SAK diagnoositud 64 metsseal.

  • Teata surnult leitud metsseast Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4767 või kasuta teatamiseks veebivormi seakatk.ee/teata

  • Ära vii metsa, põllule või aia taha õunu, aiasaaduste jääke, vilja vms. Kaudsed kontaktid võivad kaasa aidata katku levikule, lisaks harjuvad sead inimasustuste lähedalt ninaesist saama. See omakorda seab meie farmisead suuremasse ohtu.

Jaga infot kõigiga, kes maal elavad või tihti metsas käivad!

Riigiasutused, talunike organisatsioonid, seakasvatajad ja jahimehed panustavad  selleks, et seakatku ohjata.  Ka sina saad info jagamisega oma osa anda.

Parima Talutoidu konkurss tähistab juubelit ning toob endaga sel korral kaasa olulised muudatused

Juba kümnendat korda toimuv Parima Talutoidu konkurss alustab taas. Alates 07. juulist oodatakse talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlustele registreerima. Konkurss toob sel aastal endaga kaasa ka olulisi muudatusi. 

Juubeliaastal keskendutakse kohalikule toorainele ja väiketootjatele. Konkursist jääb sel aastal välja alkoholi kategooria, kuid selle asemele tuleb uusParima hoidise kategooria. “Hoidised võimaldavad Eesti lühikese taimekasvatuse hooaja jooksul toodetud saaduseid aasta läbi müüa ja tarvitada. See on kõige levinum tooraine väärindamise viis väiketaludes ja seepärast otsustasime ka uue kategooria konkursile tuua,” kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ning Parima Talutoidu konkurssi eestvedaja Marika Parv” 

Sel aastal toimub ka žürii lemmikute valimine Tallinnast väljaspool. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. “See on suurepärane võimalus saada tunnustus silmapaistvalt hea talutoidu eest ja jääda silma nii võimalikele koostööpartneritele kui ka klientidele,” lisab Parv. 

Oma tooteid saab konkursile esitada kuni 15. augustini 2025 läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Kindlasti soovitame tutvuda ka uuendatud osalemise tingimustega. Kategooriad, kuhu sel aastal saab tooteid esitada, on järgmised: 

  • Parim piimatoode
  • Parim pagaritoode
  • Parim maius 
  • Parim alkoholivaba jook 
  • Parim lisand 
  • Parim juust
  • Parim liha/valgu toode
  • Parim kalatoode
  • Parim tervisetoode
  • Parim hoidis (UUS)

Eelmisel aastal kahes kategoorias (Parim liha/valgu toode ja Parim kalatoode) võidu saanud Põldotsa talu peremees Mart Made Soomre soovitab väiketootjatel kindlasti oma toodetega konkursil osaleda. “Ma ise mõtlesin ka eelmisel aastal, et äkki me oleme ikkagi liiga väikesed, aga täpselt väikestele tegijatele see konkurss ju mõeldud ongi. Võidutunne on imeline, see andis meile nii palju positiivset energiat juurde, saime palju uusi müügikohti ning müüginumbrid kasvasid. Kui toode pole veel võiduvalmis, siis see konkurss on suurepärane koht, kust saada head tagasisidet, kuidas oma toodet senisest veel paremaks muuta! Kõige ägedam on see, et konkursil osalemine on tasuta,” kommenteerib ta. 

Konkursist soovitab osa võtta ka Parima talutoidu hindamiskomisjoni esimees Rain Kuldjärv. “Läbi Parima Talutoidu konkursi tekib võimalus oma maitsvaid ja põnevaid tooteid rohkematele inimestele tutvustada. Konkursil hoiavad silma peal paljud uute maitseelamuste ja põnevate lugude otsijad ning seega kasvab läbi konkursi ka nõudlus toodete järgi ning tekib võimalus veelgi oma talu erinevaid huvipakkuvaid tegevusi lähemalt tutvustada,” ütleb ta. 

Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös REM-iga (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium).

Karukahjudest teatamise üleskutse

Karude arvukus on tõusuteel, kahjustuste maht üha kasvab ning kehtivad regulatsioonid ei võimalda arvukuse tõusule piire panna. Karude küttimise lubasid väljastatakse sel aastal vaid kahjustuskohtades, millest on ametlikult teada antud. 

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on 2025. aastal Eestis üle 1400 karu, mida on umbes 500 isendi võrra rohkem kui 2020. aastal. Ühes arvukuse tõusuga suurenevad ka karude tekitatud kahjustused põllukultuuridele, mesitarudele ja silorullidele. Senine küttimismaht, u. 100 isendit aastas, ei ole suutnud arvukuse tõusu pidurdada ning käesoleval aastal on küttimismaht veelgi madalam, sest lubasid väljastatakse vaid kahjustuskohtades. Põllukultuuride valmimisega koos saabub aeg, mil ulukid, teiste hulgas ka karud, tulevad põldudelt otsima oma osa. Praegu kehtivad regulatsioonid ei tunnista karude tekitatud põllukahju hüvitamiskõlblikuks, mistõttu ei saa karude küttimist põldudel käsitleda ulukikahjude ennetamise ega isendit ennast nuhtlussisendina ning küttimislubasid väljastatakse vaid kahju olemasolul.

Veelgi süngem tagajärg karude arvukuse tõusuga on nende territooriumi laienemine inimasulasse, mis ühtlasi suurendab ka rüde ohtu inimesele. Kui mõned teised suured ulukid inimest nähes põgenevad, siis karu on enese kaitsmiseks valmis ründama. Seda näitavad mitmed juhtumid teistest riikidest.

Selleks, et määrata karude arvukusele ja kahjude suurusele vastav küttimismaht, on esmatähtis kaardistada karude põhjustatud põllukahjud.

Eesti Jahimeeste Selts (EJS), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda  (EPKK) ja Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL) kutsuvad  oma liikmeid üles sisestama karude poolt sel aastal tekitatud kahjud JAHISe äppi. Oluline on märkida kahju asukoht, ulatus ning võimalusel lisada foto, mis kinnitaks, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.

JAHISe äppi saab alla laadida nii Androidi kui ka iOS-i seadmetesse. Andmeid saab sisestada ka JAHISe veebikeskkonna kaudu, kasutades riiklikku autentimisteenust (mobiil-ID, smart-ID või ID-kaart).

Vaata veel:

Vaata, kuidas käib karu kahjustuse sisestamine JAHISe äpis