Selgusid Parim Talutoit 2024 võitjad. Osalejaid oli rekordarv.

Eile kogunes Tallinnas, Academic Food Lab’is, žürii toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2024. aasta parimad talutoidu maitsed. Parim Talutoit 2024 tiitli sai Krupi Talu Ebaküdoonia laastud.

Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindas tooteid professionaalne žürii koosseisus: esimees Rain Kuldjärv, toitlustusettevõtja Joel Ostrat, RIMI ostudirektor Maris Rannus, KOGU Resto ja Pagar vanem peakokk Pavel Gurjanov, “Eesti parim pagar 2018” võitja Sandra Daškova, toitumisnõustaja Teele Teder, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Mariann Roos ning toiduajakirjanik Britt Rosen. Kokku hinnati 113 erinevat toodet kümnes erinevas kategoorias. Parim Talutoit 2024 tiitli sai Krupi Talu – Ebaküdoonia laastud.

Žürii esimehe Rain Kuldjärve sõnul oli selle aasta Parima Talutoidu valimine tõeline väljakutse tänu väga suurele osalejate arvule. “Tooteid jagus igale maitsele. Laual oli tõelisi üllatajaid ja juba tuntud headuses tegijaid. Näiteks jäi meelde täiesti uudne võilillejuurtest ja šokolaadist tehtud maius, mitmed maitsvad musta küüslaugu tooted ning väga mitmed põnevate maitsekooslustega sinepid. Samas oli rõõm kohata traditsioonilist hapupiima, mille tükkis tekstuur meenutas lapsepõlve maal vanaema juures. Sel aastal osalesid ka väga mitme Eesti tootja kalatooted, mis maitsesid suurepäraselt. Äärmiselt tore näha, meie kodumaiste talude  järjest kõrgemat kvaliteeti,” sõnab Kuldjärv ning kutsub kõiki üles tooteid testima, sest oma keel on kuningas.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuhi Gelis Pihelgase sõnul oli tegu aegade parima konkursiga: rekordarv tooteid ja rekordarv tootjaid. “Eesti talutoit on kõrge kvaliteediga, värske ja jätkusuutlik. Üllatas, et esmakordselt esindatud kalatoodete kategoorias oli tihe konkurss. Rõõmu tegi talude soov oma tooteid saata ja konkursil osaleda.”

Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:

  • Parim piimatoode: Saidafarm OÜ – Keefir
  • Parim pagaritoode: Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ – Mahe toor-tatra kama
  • Parim tervisetoode: Siidrikoda OÜ – Fibes – kiudaineterikas püree aktiivsetele inimestele
  • Parim maius: Krupi Talu (Krupi Talutooted OÜ) – Ebaküdoonia laastud
  • Parim alkoholivaba jook: Honeyberry OÜ – Sinikuslapuu mahemahl
  • Parim alkoholiga jook: Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ – “Murakas” vahuvein alc 9,5% 75 cl
  • Parim lisand: Tänava Talu/OÜ Marjatar – Pohlasinep
  • Parim juust: Andre Juustufarm OÜ – Andre Excellent
  • Parim liha/valgu toode: Põldotsa Talu – Vinnutatud eestimaine veiseliha
  • Parim kalatoode: Põldotsa Talu – Vinnutatud marinaadis räimefilee

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid kui ka kvaliteeti. Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5531 571
E-post: gelis@taluliit.ee

PTA: Sigade Aafrika katk levib jõudsalt

Haigust on tuvastatud viiel metsseal kolmes maakonnas. Seapidajad peavad olema tähelepanelikud ning järgima bioturvanõudeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti loometervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on olukord murettekitav. „Viimase kahe nädala jooksul on Eestis sigade Aafrika katk diagnoositud viiel surnuna leitud metsseal. Põlvamaal ja Valgamaal – mõlemas kahel metsseal ning ühel Võrumaal. Põlvamaal leiti korraga surnuna 18 metssiga, SAKi diagnoosimiseks võeti proovid kahelt metssealt, mis osutusid SAK positiivseteks,“ kirjeldas Veetamm. Kokku on sel aastal juuli keskpaigaks SAK diagnoositud 13 metsseal.

Olukord ei ole kiita ka lähiriikides. „Lätis on SAK diagnoositud neljas seafarmis ning üle 700 metsseal. Leedus on SAK diagnoositud samuti neljas seafarmis ning ligi 600 metsseal,“ lisas Veetamm.

Seoses SAK levikuriski suurenemisega tuletab Põllumajandus- ja Toiduamet seapidajatele meelde järgmist.

  • Kõik seapidajad peavad teavitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) registrit sigade pidamisest ning kõik seapidamiskohad peavad olema PRIA registris registreeritud. Nõue kehtib ka nendele seapidajatele, kes peavad sigu lemmikloomana, nt minisead, Vietnami rippkõhtsead jne.
  • Kõik seapidajad peavad teavitama peetavate sigade arvu muutusest kuu viimase päeva seisuga järgmise kuu 5. kuupäevaks.
  • Kõik seapidajad peavad seoses sigade Aafrika katku ohuga täitma kõrgendatud bioturvanõudeid, sigu tuleb pidada siseruumides ning peab olema välistatud nende kokkupuude muude loomadega, kõrvaliste isikutega ning nakkusohtliku materjaliga. Sigade sööt ja allapanu peab olema ohutu ning loomakasvatushoonesse sisenedes vahetatakse riided ja jalanõud ning pestakse ja desinfitseeritakse käed.
  • 2016. aastast kehtib Eestis sigade väljaspidamise keeld. Sigade väljaspidamine on lubatud erandjuhtudel ja SAK nakkusohu maandamiseks peab loomapidaja kasutama riskimaandamise meetmeid.

Sigade pidamisel lemmikloomana peetakse sigu eluruumides või selleks kohandatud ruumides enda eluruumide ligiduses tarastatud territooriumil. Tuleb välistada kontaktid metssigade ja teiste loomade ning inimestega, kes võivad nakkust edasi kanda. Lemmikloomana peetavate sigade erandid kohalduvad vaid juhul, kui sigu ei taastoodeta ega müüda seapõrsaid. Põrsaste tasu eest või tasuta üleandmine on lubatud vaid juhul, kui täidetakse kõiki seapidamises kehtivaid nõudeid, sh sigade liikumise igakordne PTA teavitamine ja vajalikud terviseuuringud enne liikumist.

Sigade pidamisel loomaparkides ja hobitaludes saab lubada sigu välitingimustesse, kui sellest on PTAd eelnevalt teavitatud. PTA analüüsib igal konkreetsel juhtumil sigade väljaspidamisega seotud riske ja lubab või keelab sellistes asutustes sigade väljaspidamise.

PTA juhib kõigi seapidajate tähelepanu, et vastutus sigade tervise eest lasub loomapidajal ning äärmine tähelepanelikkus bioturvanõuete täitmiseni tagab teie loomade tervise.

Sigade Aafrika katk on eriti nakkav loomataud ning haiguse tuvastamisel kuuluvad kõik nakatunud ettevõtte sead hukkamisele. SAK tuvastamisel kodusigadel kehtestatakse piiragutsoonid nakkuskolde ümber, see aga toob kaasa piirangud sigade, sealiha ja sealihatoodetega kauplemisel, mis tähendab suurt majanduslikku kahju seapidamisega seotud ettevõtjatele.

Avatud talude päev tähistab tänavu oma kümne aasta juubelit

Avatud talude päev peab tänavu oma kümne aasta juubelit. Üle 350 talu Eesti eri paigus ootavad külastajaid 20.-21.juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, turismitalusid, nautida kohalikke maitseid ja teha paljumuud põnevat.

„Võimalust tutvuda maaeluga on väga vaja selleks, et noored sooviksid õppida põllumajandusega seotud erialasid ning näeksid põllumajandusettevõtlust ja maal elamist perspektiivika valikuna. Avatud talude päev on suurepärane võimalus luua ja säilitada sidet maaeluga,“ ütles regionaalminister Piret Hartman.

Avatud talude päeva võtsid inimesed juba esimesel korral soojalt vastu, kuid ürituse populaarsus on aastatega tunduvalt kasvanud. Kui esimesel avatud talude päeval osales umbes 150 talu ja oli ligikaudu 45 000 külastust, siis möödunud aastal võttis osa 357 talu ning tehti 284 000 külastust. Tänavu on talude suurusjärk jäänud samaks ning loodame ka külastajatelt sama suurt huvi.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 20. juulil kell 12.00 Koolmeistri talus Mustmätta külas Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Kohal on regionaalminister Piret Hartman ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, esinevad kohalikud rahvamuusikud kandlel, mandoliinil ja lõõtsal ning külalistel on võimalus tutvuda talu kauni iluaia, ponide ja hobustega.

Koolmeistri talu on oma kätega taastatud taluhoonete ja kauni iluaiaga majapidamine, kus kasvatatakse ponisid ja hobuseid. Möödunud aastal pälvis talu Eesti kauneima kodu tiitli.

„Otsustasin avatud talude avaüritust korraldada, et näidata, kuivõrd suure kire, hoolivuse ja tahtejõuga on minu toredad ämm ja äi selle talu ise taastanud. Nad olid linnainimesed, kes ei osanud kunagi uneski näha, et ühel päeval on neil kena talu suure iluaiaga. Usun, et inimesed võiksid sellest armastusest oma kodu vastu osa saada,“ rääkis talu pereliige ja avaürituse korraldaja Sigrid Välbe.

Kutsume avatud talusid avastama rongi ja rattaga. Kaardi taludega, kuhu pääseb hõlpsasti rongiga ligi, leiab Elroni kodulehel.

Osalevad talud, nende lahtiolekuajad ja päevakavad on kirjas veebilehel www.avatudtalud.ee.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus, partnerina lööb kaasa Elron.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.07.2024

Taluliidu ja koja jahindusnõukogude esindajad kohtusid Põltsamaal

8. juulil 2024 toimus Põltsamaa Jahiseltsi majas traditsiooniline suvine ulukiseire ja jahinduse infokoosolek. Koosolekul osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja jahindusnõukogu esindajad.

Koosolekul tutvustas Rauno Veeroja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist, vastvalminud ulukiseire aruannet. Koosolekul tutvustas JAHISE arendusi Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.

Tarvo Roose, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja, käsitles jahieeskirjade muudatusi ja nende mõju jahindusele. Kommunikatsioon jahindusnõukogude liikmete ja keskliidu/EPKK vahel: Kerli Ats, Taluliidust, juhtis arutelu, mis keskendus tõhusa kommunikatsiooni ja koostöö olulisusele jahindusnõukogude ja keskliidu vahel.

Jahindusnõukogud ja esindajad

Aastast 2013 korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja Keskkonnaametist.

Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Täpsem info jahipiirkondade ja jahindusnõukogude koha leiab aadressilt https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud 
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad piirkondlikes jahindusnõukogudes on alljärgnevad:
Maakond
Esindaja ees- ja perekonnanimi
E-posti aadress
Harju maakond
Jaanus Ajaots

jaanus.ajaots@gmail.com
Rapla maakond
Margo Aedla

margoaedla@hot.ee
Pärnu maakond
Jaanus Põldmaa

pjaanus@hot.ee
Järva maakond
Toomas Lepind

koluvalma@hot.ee
Lääne maakond
Jaak Sünt

lauriantsu@lauriantsu.ee
Viljandi maakond
Elari Ilusk

mannatalu@gmail.com
Võru maakond
Rein Lepp

arabian@hot.ee
Jõgeva maakond
Aigar Jürjens

aigarj@hot.ee
Ida-Viru maakond
Veljo Juuse

veljuu@hot.ee
Hiiu maakond
Mait Värk

mait.vark@gmail.com
Saare maakond
Aivar Kallas

aivar.kallas@gmail.com

Jahindusnõukogudesse esitavad esindajad Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsioonid.

Lisainfo ja küsimused: Kerli Ats, kerli@taluliit.ee

 

Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2024” tiitlile

Rohkem kui kolmekümneaastase traditsiooniga konkurss „Parim talu” otsib tublimaid tegijaid. Sellel aastal tunnustab Taluliit parimaid talusid koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga.

Parima Talu konkurss toob esile peretalud, noortalunikud ja alternatiivtalud, tutvustades nende panust ja tähtsust Eesti põllumajanduses. Kandidaate saab konkursile esitada kuni 4. augustini 2024.

“Põllumajandusettevõtete kiire kontsentreerumine ohustab traditsioonilist põllumajandus mudelit ning seeläbi ka meie maapiirkondade tulevikku. Seetõttu on tähtis toetada peretalusid, et säilitada meie põllumajanduse mitmekesisus ja elujõulisus. Eesti põllumajanduse tulevik sõltub meie võimest säilitada mitmekesisus ja peretalude elujõulisus. Peretaludel on oluline roll toidutootmises ja maapiirkondade arengus, tagades nii toidujulgeoleku kui ka piirkondade elujõulisuse,” tõdeb Taluliidu tegevjuhtKerli Ats, selgitades konkursi eesmärki tõsta esile toidutootmine peretaludes.

Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus kutsub talunikke üles konkursil osalema: „Läbi tegusate pereettevõtmiste ja väikeettevõtjate saame näidata, et maapiirkonnas toimetades on võimalik luua mitmesuguseid edulugusid. Nende lugude taga olevaid peresid on oluline esile tõsta ja tunnustada, ning seda parima talu konkursi raames teemegi.“

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe Rainer Rohtla sõnul on Eesti inimeste toidukorvis kodumaine toit olnud alati esikohal. „Oleme harjunud võtma kodumaist toitu iseenesest mõistetavalt, kuid eestimaise toidu eelistuse vähenemine näitab, kui oluline on väärtustada kohalikke talunikke ja nende tööd. Iga talu, mis toodab kohalikku toitu, on meie silmis tiitlit väärt,“ julgustas Rohtla talunikke kandideerima.

Nii nagu eelnevatel aastatel, oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab 4. augustini ning kandideerimisavaldus on leitav SIIT

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel ja tänavu juba 31. korda.
Parima talu konkursi põhitoetajad on Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Coop Eesti.

Eelmise aasta võitjate hulka kuulusidParim talu 2023″ tiitli pälvinud Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks tunnistati Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parimaks tootmistaluks sai Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
11.07.2024

MES-i põllumajandusmaa kaptalirendi meede on avatud, põllumeeste abistamiseks on vahendeid 20 miljonit eurot

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 5. juulil vastu otsuse, millega kinnitas põllumajandusmaa kapitalirendi meetme tingimused ning esmatootjad võivad alates tänasest, 10. juulist esitada taotlusi.

Põllumajandusmaa kapitalirent on finantsmeede, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel ning annab põllumajandusettevõtjale võimaluse müüa MES-ile oma põllumaa ning seejärel see MES-ilt rendilepinguga kasutusse võtta, ettevõtjale jääb kohustus maa müügi hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega.

„Põllumajandusmaa kapitalirendi eesmärk on aidata ettevõtjatel lahendada viimaste aastate keerulistes majandusoludes tekkinud raha puudujääki ehk likviidsusprobleemi,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisas, et MES-i põllumajandusmaa kapitalirenti kasutades säilib ettevõtjal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaks tal oma vara hiljem tagasi osta.

Kapitalirendi summa on 25 000 – 1 000 000 eurot, tähtaeg kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust), täpsed tingimused on kirjas Maaelu Edendamise Sihtasutuse veebilehel www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/pollumaa-kapitalirent.

Tänavu aprillikuus otsustas Vabariigi Valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. 20. juunil andis Vabariigi Valitsus regionaalministrile korralduse suunata 20 miljonit eurot taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse.

Seotud teade: https://www.mes.ee/uudised/valitsus-andis-volituse-suunata-20-miljonit-eurot-pollumajandusmaa-kapitalirendi-meetmesse

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10. juuli 2024

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis seire käigus kahel korral ohtliku tomativiiruse 

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2024. aasta seire käigus kahel korral tomatitaimedel Tomato brown rugose fruit viiruse. Viirus võib põhjustada tomatikasvatajale suurt majanduslikku kahju. Leiu korral nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Tomativiirus inimese tervisele ohtlik ei ole.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul võeti 2024. aasta seire käigus 81 proovi 20-st Eesti ettevõttest, kus kasvatati tomatit taimede, viljade ja seemnete turustamiseks. Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) tuvastati kahes tootmiskohas. „Ühel juhul oli tegemist väikese koguse nakatunud taimedega, mis olid toodetud turustamiseks,“ räägib Ilau. „Teisel juhul oli tegemist tomati viljade tootmisega, mis jääb järelevalve alla ning hooaja lõpus peale saagikoristust hävitatakse kõik kasvuhoones kasvanud taimed,“ jätkab ta, lisades, et kummaski tootmiskohas taimedel viiruse nakkusele omaseid tunnuseid ei tuvastatud.

Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Praeguseks on seda viirust leitud enamikus Euroopa Liidu (EL) riikides, Eestis on varem ToBRFV leitud 2021. ning 2022. aastal. Euroopasse jõuab viirus EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tomatiseemnetega. EL-i riikides on piirikontrolli käigus ToBRFV leitud tomatiseemnetel, mis on pärit erinevatest riikidest, näiteks Hiinast, Iisraelist, Indiast, Peruust, Türgist, Tansaaniast, Tšiilist, Keeniast.

„Tegemist on väga hõlpsalt edasi kanduva viirusega, kasvuhoones on viirust väga kerge tööriistade ja riietega taimelt taimele kanda,“ juhib peaspetsialist tähelepanu. Eestisse jõudis viirus tõenäoliselt imporditud tomatiseemnetega. ToBRFV resistentseid tomatisorte ei ole teada.

Kuigi Euroopa Liitu imporditavad tomatiseemned peavad olema ToBRFV suhtes kontrollitud, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest (nt Hiina, Iisrael, India) pärit seemne kasutamist. Samuti soovitame hoiduda söögiks mõeldud tomatite seemnete mahapanekust.

Euroopa Komisjoni kehtestatud ametlikud meetmed näevad ette iga-aastase seire kõikides liikmesriikides, samuti tõrjemeetmete rakendamise kahjustaja leiu korral – nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Nakatunud tomatitaimede vilju tohib söögiks turustada, viirus inimese tervisele ohtlik ei ole. Seiret tehakse alates 2020. aastast seoses Euroopa Komisjoni kehtestatud erimeetmetega viiruse Euroopa Liitu sissetoomise ja siin leviku vältimiseks.

ToBRFV nakkus võib kulgeda ilma tunnusteta, kuid halvimal juhul põhjustab viirus tugevaid haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. ToBRFV põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga, kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. ToBRFV nakkuse tagajärjeks võib olla täielik saagikadu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.07.2024

Taluliiduga liitus kolm uut liikmesorganisatsiooni

20.juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus kinnitati kolm uut liikmesorganisatsiooni.

Taluliiduga liitusid:

Wiru Vili TÜ

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://wiruvili.ee/

Tulundusühistu Farm In

Tulundusühistu Farm In on kaheksa ühistu poolt loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada ja realiseerida liikmete huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu asutati 2. augustil 2011. Farm In koondab kokku 650 põllumajanduslikku tootjat, pakkudes neile võimalust säästa kulutusi ja aega sisendite ostmisel ning lühendades tarneahelat tootjalt tarbijani. Ühistu põhiväärtusteks on usaldus, koostöö ja tulemuslikkus, millele tuginedes saavutatakse parimad tingimused ja tulemused.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://farmin.ee/farm-in/

Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad MTÜ

Eesti Pärandniitude Hooldajad MTÜ on organisatsioon, mis koondab enda alla hetkeseisuga 40 liiget, kes majandavad pindala järgi ca veerandit Eesti pärandniitudest. Pärandniite hooldatakse enamasti veiste, hobuste ja lammastega karjatamise teel. MTÜ eesmärgiks on toetada ja edendada pärandniitude taastamist ja säilitamist, pakkudes oma liikmetele tuge, teadmisi, koostöövõimalusi ning esindades oma liikmete huve riiklikul tasandil

Uute liikmete vastuvõtmine tugevdab Taluliidu esindusvõimet ja suurendab koostöövõimalusi Eesti põllumajandussektoris. Tere tulemast uutele liikmetele ja edu edaspidiseks koostööks!

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

20. juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) üldkoosolek. Koosolekul kinnitati organisatsiooni 2023. aasta majandusaasta aruanne ning vaadati üle ETKL-i ja ASTE tegevused. Taluliidu üldkoosolekul tutvustas roheülemineku teekaarti neljas põllumajandussektoris Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonnajuht Kristel Maidre.

Üldkoosolekul valiti ka ETKL-i uus nõukogu järgnevaks kaheks aastaks. Pärast hääletusprotsessi otsustati, et uus nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Valituks osutusid järgmised liikmed:

  • Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
  • Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
  • Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
  • Ants Aaman, Maakarja Kasvatajate Selts
  • Leila Kroonberg, Valgamaa Talupidajate Liit
  • Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liit
  • Airi Külvet, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Palju õnne uuele nõukogule ja jõudu tööle järgmisteks aastateks!