Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) käendab Ukraina sõjast tingitud sisendite hinnatõusu kulude katmiseks võetavaid laene

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
16. august, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) käendab Ukraina sõjast tingitud sisendite hinnatõusu kulude katmiseks võetavaid laene

Maaelu Edendamise Sihtasutus on sõlminud Eestis tegutsevate pankadega koostöölepingud, mille alusel pakutakse soodustingimustel käendusi. Käenduste eesmärk on tagada Ukraina kriisist mõjutatud ettevõtjatele tagatise puudumisel käibelaenude kättesaadavust. Laenukäendusi saavad taotleda põllumajandussaaduste esmatootjad, kalandus- ja vesiviljelusettevõtjad ning neid ühendavad esindusorganisatsioonid.

„Ukraina sõjast alates on kallinenud paljude toorainete ja energiakandjate hinnad. Põllumajandussaaduste tootjad ja kalandusega tegelevad ettevõtted on sattunud seetõttu raskesse olukorda, kus lisaks tavapäraselt kevadel võetavatele käibelaenudele tuleb ka sügistööde finantseerimiseks laenu võtta. Aga tagatised on juba olemasolevate laenudega seotud. MES-i käendusega saab seda takistust ületada. Et täiendavad kulud oleksid väiksemad, pakume käenduste tasuks aastase perioodi puhul 1%. Viimastel aastatel on taliviljade osakaal suviviljadest ületanud 60% ehk järgmise aasta saagid sõltuvad oluliselt sügisel tehtud töödest. On väga tähtis, et midagi ei jääks raha tõttu tegemata ja tööd saaks õigeaegselt lõpuni viidud,“ rääkis MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Laenude taotlemiseks tuleb esmalt pöörduda pankade poole, kes edastavad ise käenduse saamiseks taotluse MES-ile. Käendustaotlusi saab esitada kuni 15.12.2022. Lisainfo on leitav www.mes.ee.

Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.08.2022 

 

Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Täna, 9. augustil 2022.a., algab selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 10 talu erinevates Eesti maakondades.

„Eesti talud on väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Viimaste aastate kriisid on selgelt tõestanud toidujulgeoleku ja seda tagava kohaliku jätkusuutliku toidutootmise tähtsust. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 29ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2022“:

  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt;
  • Veinimäe talu Võrumaalt
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Järiste Veinitalu Tartumaalt
  • Ravling OÜ Pärnumaalt
  • Arude talu Pärnumaalt;
  • Mahlametsa OÜ Pärnumaalt
  • Tõrvaaugu talu Pärnumaalt
  • Uue-Hansu talu Hiiumaalt
  • Lepiku talu Raplamaalt

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kerli Ats ja Gelis Pihelgas (ETKL), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit) ja Teele Üprus (Postimees Maa Elu). Parimaid talusid aitab välja selgitada ka maaeluminister härra Urmas Kruuse.

Parimad talud kuulutatakse välja 3. septembril Põhjala tehases toimuval suurel talutoidu laadal „Maa tuleb linna“.

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela.

 

Lisainfo:

Gelis Pihelgas

Tel. +372 553 1571

E-post: info@taluliit.ee

Investeeringutoetus toiduainetööstustele parandab energia varustuskindlust

Investeeringutoetus toiduainetööstustele parandab energia varustuskindlust

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega toetatakse toiduainetööstuste energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid.

„Venemaa kallaletung Ukrainale on põhjustanud tõsiseid häireid majanduses ja mõjutanud väga tugevalt toidu tootmist. Energia varustuskindlus on ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime tagamise alustala,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Investeeringutoetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine. Toetust saab taotleda energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb tagada jätkusuutlik toidutootmine ja toidujulgeolek. „Toetuse abil tehtavad investeeringud aitavad vähendada sõltuvust Venemaa fossiilsetest kütustest ja teistest väljastpoolt hangitud sisenditest,“ lausus Urmas Kruuse.

Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot. Taotlusvoor on plaanis avada selle aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2022

Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Euroopa Komisjoni määruse alusel lõppeb 6-kuuline üleminekuaeg. Alates 8. augustist ei tohi titaandioksiidi koostisosana toidu valmistamiseks kasutada. Amet on ettevõtteid teavitanud.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul oli titaandioksiidi lubatud kasutada valge toiduvärvina kalatoodetes ja pagaritoodets ning maiustustes. „Tooteid, mis on valmistatud enne 7. augustit võib müüa laovarude lõpuni, kuid Euroopa Liitu selliseid tooteid enam tuua ei tohi. Näiteks võib kuni 7. augustini valmistatud kaunistusi, glasuure, vaapasid, täidiseid, maitsestatud vahukoort jmt, mille tootmisel on kasutatud titaanidioksiidi, müüa ka pärast 7. augustit 2022, kuid alates 8. augustist pole neid lubatud kasutada tortide valmistamiseks,“ kirjeldas Oona.

Tarbijale võib müüa ka lisaaine segusid titaandioksiidiga kuni toodete laovarude lõpuni. „Seega teatud periood võib tarbija veel osta ja kasutada titaandioksiidi sisalduvaid tooteid,“ selgitas Oona.

Amet on ettevõtteid titaandioksiidi keelustamisest teavitanud järelevalve käigus alates eelmisest aastast.

Eelmisel aastal jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et ei saa välistada titaandioksiidi toksilist mõju raku geenidele või DNA-le. EFSA ei tuvastanud aga toidu lisaainena kasutatava titaandioksiidiga seotud vahetut terviseprobleemi ning seega lubati sujuv üleminek.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.08.2022

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

2021. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi tekitajat. Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, jersinioos.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab zoonooside aruanne, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. „Kokku uuriti seire raames nii tapamajades kui ka lihalõikusettevõtetes 939 proovi, millest 1,81% osutusid Salmonella positiivseks. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes  selgitatakse välja ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ning need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldatakse,“ kirjeldas Borel. 2021. aastal registreeriti Eestis inimestel 114 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2020. aastaga suurunes haigestumine 23,9% võrra.

„Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib aga öelda, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal ning haigestumine võrreldes 2020. aastaga on langenud,“ lisas Borel.

Borel lisab veel, et iga kolme aasta tagant teostatakse ka Yersinia enterocolitica seiret. „Võrreldes 2017. aasta seire tulemustega on positiivsete leidude arv vähenenud. 2021. aastal registreeriti inimestel 45 jersinioosi haigusjuhtu. Haigestunud inimeste arv on aastate lõikes jäänud samale tasemele.“

Salmonelloosi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterenteriidi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest.

Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

2021. aastal jõudis kõrge patogeensusega lindude gripp ka Eestisse. 2021. aastal tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp 54 metslinnul ja 1 rebasel. Haigusest ei jäänud puutumata ka kodulinnud – haigust diagnoositi ka kolmes linnufarmis.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade, 29.07.2022

 

Selgusid selle aasta parimad talutooted!

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
01.08.2022.a 

 

Eelmisel nädala neljapäeval, 28. juulil kogunes Tallinnas, Academic Food Labis 10-liikmeline hindamiskomisjon, et valida välja Eesti parimad talutooted. Hinnatud sai rekordkogus tooteid. 

2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning sel aastal oli konkursile hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. Hindamiskomisjoni külastas ka maaeluminister Urmas Kruuse, kes kinnitas, et parima talutoiduvalimisekonkurss on väga oluline meie toidutootjate – kohalike ettevõtjate jaoks. „On märkimisväärne, et sel aastal valitakse parimaid rohkem kui 100 toote seast. See näitab, et meie maaelu edeneb, kohalikud ettevõtted arenevad ja toidutööstus muutub mitmekesisemaks.,“ sõnas maaeluminister ning lisas, et konkursil osalevad ettevõtjad on väga palju vaeva näinud nii toote sisu kui ka pakenditega ning ekspertide tagasiside esitatud toodete kohta annab võimaluse taludel tegeleda edasise tootearendusega. Maaeluminister tõi välja ka, et talutoodete arv kauplustes on üha suurenev ning märkis, et see on hea näide järjest teadlikumate tarbijate valikusoovidest ja kaupluste valmisolekust kohalikke ettevõtjaid toetada. „Mina olen kasvanud metsaandide ja aiasaaduste keskel ja seega on talutoidul minu jaoks oluline tähendus. Soovin kõikidele tegijatele jõudu ja jaksu. See on toit, mida me vajame, tahame tarbida ning tunnustada,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Žürii esimees, TFTAK-i toiduteadlane, Rain Kuldjärv võttis aga päeva kokku järgnevalt: „Parima talutoidu valimine oli tõeline maitserännak Eestimaa eri paikadesse, sest leidus nii rabade maitseid, seeni ja marju Eestimaa metsadest, piima Eestimaa parimatest lautadest ja kõike muud head, mida kohalikud talud tublilt valmistavad. Rännak oli ka loomulikult väsitav, sest tooteid oli rekordiliselt palju ning kõigil oli oma põnev maitsebukett ja lugu. Tubli hindamisžürii pidas aga terve teekonna vastu ning päeva lõpuks oldi küll väsinud, kuid samas õnnelikud, sest kinnitust sai tõsiasi, et Eesti talud teevad tublit tööd ning Eesti talutoit on kõrge kvaliteediga!“

Taluliidu projektijuht ning konkursi Parim talutoit eestvedaja, Gelis Pihelgas tunnistas, et sel aastal oli konkurss mitmes mõttes eriline. „Rekordarv tooteid ja tootjaid muutis konkurentsi väga tihedaks. Maitsete poolest domineerisid eriti just puhtad ja värsked maitsed. Kõige rohkem üllatas aga see, et enim esitati tooteid jookide kategooriasse.“

Üldvõitja „Parim talutoit 2022“ avaldatakse 3. septembril toimuval „Maa tuleb linna“ suurel talutoidu laadal, mille kohta saab rohkem infot aadressil https://www.taluliit.ee/maa-tuleb-linna. Lisaks auhinnatakse seal pidulikult kõiki Parima talutoidu kategooriate võitjaid. Suurele talutoidu laadale oodatakse kõiki, kes peavad lugu heast ja kohalikust toidust, samuti on väiketootjatel kuni 12. augustini võimalik kauplema registreerida SIIN.

Parim talutoit 2022 kategooriate võitjad on:

Parim alkoholivaba jook 2022 – Öselwise OÜ – Wösel rabarberi-vaarika Shrub (Saaremaa)
Parim juust 2022 –Andre juustufarm –  Andre Musc Old (Tartumaa)
Parim piimatoode 2022 – Nopri Talumeierei OÜ –  Mustika kissellimaius (Võrumaa)
Parim maius 2022 – Minna Sahver – „Rabade Maitsed“ Minna mahe marmelaad tumedas šokolaadis (Raplamaa)
Parim valgutoode 2022  –  Sigwar OÜ – täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa)
Parim alkoholiga jook 2022  – Öselwise OÜ – Söul Gin 12 Botanicals (Saaremaa)
Parim lisand 2022 –  Marjatar OÜ – Puravikusinep (Läänemaa)
Parim tervisetoode 2022  – Madila Mahe – tudraõli (Harjumaa)
Parim pagaritoode 2022 – Samliku Pekker OÜ – Seemneleib (Pärnumaa)

Pildigalerii Parima talutoidu valimisest leiad siit: https://ETKL.pixieset.com/parimtalutoit2022/
Fotod: Rene Riisalu

Taust:

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, milliseid turundustegevusi ta vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.  

Konkurss toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ