Eesti lemmikloomadele avanes veel üks riik

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.02.2021 

 

Alates 1. märtsist on lubatud lemmikloomadega reisida Austraaliasse, kuna nüüd on ka Eestil vastav impordiluba.

Põllumajandus- ja Toiduameti ekspordivaldkonna nõunik Marko Breivel tõdes, et täna saab reisimisi valdavalt vaid planeerida, kuna reisimine koroonast tingitud piirangute tõttu on keeruline. Plaanide tegemisel on see kindlasti hea uudis reisihuvilistest lemmikloomaarmastajatele.

„Kuivõrd täna inimesed Austraaliasse reisida ei saa, on see kindlasti hea uudis nendele, kes soovivad piiride avanemisel oma koera või kassiga Austraaliasse reisida. Seni polnud see võimalik, sest Austraalia on marutaudivaba maa ning Eestil puudus impordiluba,“ selgitas Breivel.

Juhul kui soovitakse lemmikloom Austraaliasse saata, siis ka see on võimalik. „Nii lemmikloomaga reisimiseks kui ka saatmiseks Austraaliasse peab lemmikuga kaasas olema looma nõuetekohasust tõendav sertifikaat, mille väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet, kui loom vastab sertifikaadis sätestatud nõuetele,“ kirjeldas Breivel.

Impordiloa saamise protsess  algas juba 2014. aastal. Selle seitsme aasta jooksul on täidetud Austraalia pädeva asutuse poolt saadetud küsimustikke, toimus audit, mille käigus hinnati Eesti loomahaiguste alast olukorda, järelevalvesüsteemi toimivust, veterinaararstide tööd ning protsessi lõpus toimus sertifikaatvormide kooskõlastamine.

Valitsuskabinet suurendab põllumeeste erakorralise toetuse summat 15,8 miljoni euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.02.2020

 

Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.

Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja maal tegutsevaid ettevõtjaid ning selleks, et sektor kriisi üle elaks, peame toetuse suunama just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Seejuures peab järgima võrdset kohtlemise põhimõtteid, et oleks tagatud aus konkurents,“ lausus Urmas Kruuse.

„Arvestades esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, viimatisi arutelusid Riigikogu maaelukomisjonis, arenguid turgudel ning jaanuarikuu lõpus muutunud Euroopa Liidu ajutise riigiabi raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada, oli oluline suurendada põllumajandusele suunatud erakorralise abi eelarvet 3,8 miljoni euro võrra, kasutades selleks MESi omavahendeid,“ selgitas minister.

Urmas Kruuse lausus, et MES on ka varasemate kriiside ajal teinud toetuse väljamakseid omavahenditest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet. Kriisi ajal põllumajandussektorile appi tulles täidab sihtasutus kindlasti seda eesmärki, lisas maaeluminister.

Ministri sõnul tutvustatakse erakorralise toetuse jaotusettepanekut esmalt Riigikogu maaelukomisjonile.  „Soovime erakorralise toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda, et ettevõtjad saaks suurema kindlustundega tänavusele kevadele vastu minna. Koostöö maaelukomisjoniga on siin väga oluline. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm endise maaeluministrina kindlasti mõistab põllumeeste muresid. Taotluste vastuvõtt toimuks praeguse seisuga e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini,“ ütles Urmas Kruuse.

 

Puidust pakkematerjali kontrollis toimuvad 1. märtsist muudatused

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.02.2021

 

Alates 1. märtsist kuulub kõrgema taimekahjustajate levikuohu tõttu riskiriikide nimekirja lisaks Hiinale ja Valgevenele ka India.

Taimetervise kontrolli alla kuuluvaid kaubaartikleid on kokku kümme, mille sisseveost tuleb teavitada infosüsteemi TRACES NT (Trade Control and Expert System NT)  kaudu, esitades piiripunktile eelteatise.

„Näiteks kivide, keraamiliste plaatide, sillutise, teekatteplaatide, alumiiniumist lehtede jmt transpordil kasutatud puidust pakkematerjali kontroll toimub kas piiripunktis või ametlikus kontrollipunktis,“ ütles taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna juhataja Riina Koidumaa. „Samuti kontrollitakse eraldi saadetisena sissetoodavad puidust valmistatud kaubaalused,“ lisas Riina Koidumaa.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puidust pakkematerjaliga kaasneb oht mitmete taimekahjustajate levikuks. Nendest aasia sikk ja männi-laguuss on juba Euroopa looduses põhjustanud tõsist kahju keskkonnale ja majandusele ning tõrjemeetmete rakendamine on olnud äärmiselt kulukas nii riigile kui ka ettevõtetele.

Hiinast, Valgevenest ja Indiast saabuvate teatud kaupade transpordil kasutatava puidust pakkematerjali taimetervise kontrolli kohustab kõiki liikmesriike läbi viima Euroopa Komisjoni uus rakendusmäärus 2021/127/EL.

Põhjuseks on asjaolu, et väga sageli ei täida puidust pakkematerjal sellele seatud sisseveonõudeid: on saastunud elusate taimekahjustajatega või ilma Rahvusvahelise Fütosanitaarmeetmete Standardile (ISPM 15) vastava märgistuseta. Mitmed Euroopa Liidus tuvastatud aasia siku kahjustuskolded looduses asuvad just kohtades, mille lähedale on toimetatud puidust pakendites graniitkive Hiinast.

Amet on kontrollinud Hiinast pärit kivide ja terastoodete puidust pakkematerjali alates 1. aprillist 2013 ning alates 1. oktoobrist 2018 ka Valgevenest pärit teatud kaupade puidust transpordipakendeid. Igal aastal on sissetoodud puidust pakendeid suunatud hävitamisele nii vastavusmärgi puudumise kui ka elusate taimekahjustajate leidude tõttu. Piiril kontrollitud Hiinast pärit puidust pakenditest on aasia siku elusaid vastseid tuvastatud aastatel 2015, 2017 ja 2018. Põllumajandus- ja Toiduameti  seiretulemustele tuginedes Eesti looduses aasia sikku ei esine.

Lisainformatsiooni puidust pakkematerjali kontrolli kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnast: e-post taimetervis@pta.agri.ee.

Rohkem infot sisseveonõuete kohta leiab siit.

 

Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 17 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.02.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 2 ministeeriumi kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Maaeluminister ja kantsler tänasid aktusel inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse põllumajanduse ja maaelu valdkondade edendamisse. Kõiki teenetemärgi kavalere iseloomustab pikk kogemus neis valdkondades. „Suur kogemuste pagas ja teadmised on need märksõnad, millega saab iseloomustada tänaseid teenetemärkide saajaid. Neid inimesi iseloomustab ka jäägitu pühendumus oma kutsele, mis teeb nad silmapaistvaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täna tunnustatute hulgas on pika staažiga teadlasi ja oma valdkonna spetsialiste, kes on andnud olulise panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse, toiduainesektori ja mahevaldkonna eestvedajaid ja teavitajaid. Teie tööd on märgatud ja me hindame seda väga.“

„Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid aastast 2000 eesmärgiga tõsta esile põllumajanduse kõige keerulisemas valdkonnas tegutsejaid. Selle aasta võitjad on oma pikaajalise tööga arendanud eeskujulikuks oma ettevõtte loomakasvatuse ja nad panustavad ka kohaliku piirkonna arengusse,” sõnas sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 2020. a parim piimakarjakasvataja on Tiit Niilo (Nopri talu) ja parim lihaveisekarjakasvataja on Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OÜ).

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 2 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

 

Teenetemärkide kavalerid

Kuldne teenetemärk

  • Jaanus Hämmal
  • Vahur Kukk

Hõbedane teenetemärk

  • Anti Rallmann
  • Astra Nilk
  • Enno Piisang
  • Jaan Kiider
  • Kaido Kaare
  • Katre Kirt
  • Kristi Lomp
  • Kristi Sild
  • Malle Lind
  • Marika Oeselg
  • Reet Karise
  • Tiia Juhanson
  • Tõnu Tammearu
  • Ulvi Martin
  • Vaike Konga

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2020. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
25.veebruar, Viljandi

 

Täna, 25. veebruaril kell 13.00 toimub Maaeluministeeriumis Eest Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg kuulutab välja 2020. aasta parima piimakarja- ja lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2020 on Tiit Niilo Nopri talust. Võrumaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 212. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2020. aastal oli 12154 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 899 kg.

„Tiit Niilo on loonud oma talus innovaatilise ja jätkusuutliku pereettevõtte, millel on väga suur panus kohaliku piirkonna arengusse,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2020 on Mariliis Vahar Ohtla Lihaveis OÜst. Läänemaa ettevõtte loomakasvatusjuhi karjas on ca 171 lihaveist, kellest ammlehmi ca 101. Ettevõte tegeleb tõuloomade müügiga ning osaleb aktiivselt näitustel ja konkurssidel.

„Ohtla Lihaveise farmis on kogu loomakasvatuse juhtimine Mariliis Vahari õlul ning ettevõtte näitajad sõltuvad suuremas osas tema tööst,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 21. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 15. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Ka üksiku põllumajanduslinnu pidamise koht peab olema kantud PRIA põllumajandusloomade registrisse ja nende seespidamine muutub kohustuslikuks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.02.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks. Samuti annab amet teada, et senine tungiv soovitus kodulinde sees pidada muutub kohustuslikuks.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on täna väga oluline, et ka üksikute lindude pidajad oleksid registris. „Kevadel võttis suur osa eestimaalasi endale kodudesse kanu. Paraku ei ole kõik linnupidajad aga end PRIA vastavas registris registreerinud,“ selgitas Sammel.

Kõik linnupidajad, ka need kellel on ainult üks põllumajanduslind, on kohustatud registreerima enda linnupidamiskoha PRIA põllumajandusloomade andmebaasis. „See on vajalik selleks, et juhul kui ilmneb mõni haigus, on andmebaasi alusel võimalik taudi võimalikult varajaseks avastamiseks jõuda kõikide linnupidajateni ja kiiresti panna piir haiguse levikule,“ kirjeldas Sammel.

Amet saab kontrollida ja taudi ennetamise osas tuge pakkuda vaid nendele linnupidajatele, kelle olemasolust oleme teadlikud. Eriti ohtliku lindude gripi diagnoosimisel kodulindudel hüvitatakse linnupidajale hukatud ja loomataudi tõttu hukkunud lindude väärtus ning ka ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste väärtus. Kui seadusest tulenev registreerimiskohustus on täitmata, siis tekkivaid kahjusid ei hüvitata.

Registreeri oma linnud juba täna e-PRIA kaudu PRIA põllumajandusloomade registris. Täpsemat infot saab PRIA kodulehelt.

 

Alates 1. märtsist kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet üle-Eestilise lindude väljas pidamise piirangud, lindude gripi leviku tõkestamiseks.

Otsuse eelnõu kohaselt keelustatakse põllumajanduslindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamine välitingimustes ning looduses vabalt elavate lindude toomise kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde. Võimalusel tuleb pidada parte ja hanesid teistest põllumajanduslindudest eraldi.

Lindude väljaspidamine saab olema lubatud erandolukorras PTA loal, juhul kui seespidamine vääramatult seab ohtu lindude elu ja tervise. Sel juhul peab olema välistatud lindude kokkupuude looduses vabalt elavate lindudega. Otsuse jõustumisel teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet avalikkust.

Kehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse linnupidajate poolt rakendatud taudi ennetamise meetmete kohasust, selgitades vajadusel nende olemust. Nõuetele mittevastavuse korral järelevalveametnik linnupidajale ettekirjutuse.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

 

Maaeluministri üleskutse linnukasvatajatele: hoidkem linde siseruumides

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2021

 

Maaeluministeerium kutsus täna, 22. veebruaril linnukasvajate esindajad veebikoosolekule, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas kohtumisel, et viiruse leviku vältimiseks on vajalik hea koostöö riigi ja linnukasvajate vahel. „Palume kõigil linnukasvatajatel teavitada oma veterinaararsti kohe, kui tekib kahtlus, et farmis on lindudega midagi valesti. Nii saame hoida viiruse leviku kontrolli all,“ ütles minister.

Kruuse pani osalejatele südamele, et linde enam väljas ei peetaks. „On väga oluline, et linnud oleksid siseruumides – sel moel kaitstakse nii enda kui ka ümberkaudseid linde,” lisas minister.

Tänasele veebikohtumisele olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning suuremad kodumaised tootjad.

Reedel teatas Põllumajandus- ja Toiduamet, et Lääne-Virumaal asuvas Telo talus on avastatud lindude gripp. Taudikollet asuti kohe likvideerima ning taudi leviku vältimiseks seati piirangud ümberkaudsetele linnupidajatele.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.

Valmis Maaeluministeeriumi kaasamiskava

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2021

 

Maaeluministeerium sai valmis oma valitsemisala 2021. aasta ühtse kaasamiskava, kuhu on koondatud tänavused olulisemate õigusaktide eelnõud ja koostööüritused.

Kaasamiskava eesmärk on asetada kõik Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste olulised õigusaktide eelnõud ning teavitusüritused ühtsesse raamistikku. „Ühine dokument annab meie koostööpartneritele võimaluse paremini oma aega plaanida ja õigeaegselt sõna sekka öelda,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.

Tiina Saroni sõnul on koroonakriisi ajal teavitus liikunud rohkem virtuaalkeskkondadesse. „Tuleb leida võimalusi suurendada partnerite ja esindusorganisatsioonide rolli info levitamisel. Teave peab sujuvalt liikuma ministeeriumist organisatsioonidele, sealt liikmeteni ja meile tagasi,“ sõnas kantsler. „Varajane teavitus aitab saavutada läbipaistvat otsustusprotsessi ja tasakaalustatud ning tulemuslikku koostööd.“

Kaasamiskava on avaldatud Maaeluministeeriumi kodulehel. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi 2021. aasta keskne kaasamiskava sisaldab 8 seadus- ja 44 määruseelnõud. Iga kohta neist on ajakavas kirjas kontaktisik, sihtrühm ja eesmärk.

 

Taust

Varasema kogemuse põhjal on üks kaasamiskava hea näide Vabariigi Valitsuses kinnitamisjärge ootavpõllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030), mille koostamises osales aastatel 2017‒2020 üle 500 asjatundja ligi 150 organisatsioonist. PõKa 2030 eesmärkidega on seotud 19 tegevuskava ja üritust, näiteks Eesti toidu programm ja avatud talude päev.

Eraldi tabelis on kirjas 32 ministeeriumi koostööpartnerite üritust, näiteks Eesti Külaliikumise Kodukant korraldatav aasta küla konkurss, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnafoorum, Eesti Toiduainetööstuse Liidu koostöökonverents ning Eesti Maaülikooli mõttetalgud.

 

Lisainfo:
Aare Kasemets
mõjude hindamise ja kaasamise nõunik
strateegia- ja finantsosakond
aare.kasemets@agri.ee
tel 625 6132

Koostöös otsiti lahendusi välistööjõu kaasamisele koroonatingimustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.02.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel arutati täna toimunud virtuaalsel kohtumisel hooajalise välistööjõu kasutamisega seonduvaid küsimusi põllumajanduses- ja toidutootmises.

„Olen rahul kohtumise üldise hoiakuga, kus räägiti läbi ja kaaluti võimalusi välistööjõu kaasamiseks, arvestades COVID-19 tingimustest tulenevate piirangutega,“ tõdes Kruuse. Ta lisas, et kohtumine oli hädavajalik, kuna toidutootmise sektor põllumajanduses vajab praktiliste juhiste nn teekaarti, kuidas välistööjõu sissetoomisega seonduvaid küsimusi kõige paremal moel lahendada. „Põllumajanduses on tootmistsükkel pikk ja seetõttu vajab ettevõtja oma tegevuste planeerimisel pikaajalist selgust.“

Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaar sõnul ei ole kehtivas välismaalaste seaduses tehtud viimase aasta jooksul töörände osas kitsendusi. Välismaalastel on võimalik lühiajaliselt töötada hooajatöölisena kuni 9 kuud 12 järjestikuse kuu jooksul ja üldtingimustel kuni 12 kuud 15 järjestikuse kuu jooksul. Tööränne on aktsepteeritud ka praegusel liikumispiirangute kehtimise ajal. „Nagu alati, on oluline, et nii tööandja kui ka töötaja kannaksid hoolt, et välismaalaste töötamine oleks õigel ajal registreeritud ja töötasud makstud,“ selgitas Veiko Kommusaar. Tema sõnul tuleb tööandjatel ja siia tulevatel välismaalastel arvestada samas võimalike lisatingimustega, mis kehtivad või võidakse kehtestada viiruse leviku tõkestamiseks. „Näiteks peab olemas olema tõend negatiivse viirusetesti kohta, arvestada tuleb eneseisolatsiooni jäämise nõudega ja sel ajal töötamise keeluga. Neid nõudeid järgides on välismaalastel võimalik Eestisse tööle tulla ja loodame, et ka põllumajandussektoris saavad sel aastal vajalikud tööd tehtud,“ märkis Kommusaar.

Kohtumisel osalenud olid ühiselt nõus sellega, et kõik terviseriskid tuleb läbi erinevate usaldusmeetmete maandada. „Reeglid on välistööjõule, sektorist olenemata, ühesugused,“ kinnitas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno.  „Välisriigist saabuja peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. Seda aega saab lühendada negatiivse koroonatesti andmisega, mis lubaks põllumajandusettevõtjal välistööjõudu piiratud tingimusis varem tööle rakendada.  Korduv negatiivne test lubab töötaja tööle tavatingimustel.“ selgitas Lanno. „Oluline on töötajate pidev tervise jälgimine ka pärast teise negatiivse testi andmist, et võimaliku haigestumise korral saaks kiiresti isoleerida haigestunuga kokku puutunud inimesed,“ andis terviseameti juht lisasoovituse.

Küsimusele, kuidas suhtuda tööle tulijatesse, kes on koroona läbi põdenud või juba vaktsineeritud, Üllar Lannol täna veel konkreetset vastust ei olnud. „Need regulatsioonid ja käitumissoovitused töötatakse välja Euroopa Liidu üleselt, mis peaks laienema kõikidele liikmesriikidele. Täpsed juhised saabuvad paari nädala jooksul,“ sõnas Lanno.

Kohtumisel käsitleti ka hooajalise ja lühiajalise töötamise tingimuste erisusi, mis puudutas ennekõike lühiajalise töötamisega kaasas käivat keskmise palga maksmise nõuet ja võimalikke sektoripõhiseid erisusi. Ühiselt leiti, et selle küsimuse lahendamine vajab eraldi diskussiooni.

Osalejad kinnitasid, et  nad on orienteeritud lahendustele ja selgetele juhistele, et kõik sektorid saaksid koroona tingimustes töötada ja tegutseda parimal moel.

„Maaeluministrina seisan järjekindlalt põllumajandusettevõtja eest, kes peab saama keskenduda oma põhitööle, toidu tootmisele,“ rõhutas Kruuse.

Tänasest konstruktiivsest kohtumisest võtsid osa põllumajandussektori esindusorganisatsioonide, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad.

Maaeluminister lindude gripi leiust: on oluline, et viirus edasi ei leviks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.02.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet teatas täna lindude gripi leiust Telo talus Lääne-Virumaal.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tekitab leid muret, aga Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb aktiivselt taudikolde likvideerimisega ning olukord on kontrolli all. „On oluline, et viirus edasi ei leviks, mistõttu lisaks kolde likvideerimisele kaardistatakse ka ümberkaudsed linnupidajad, et teavitada neid leiust ning lindude pidamisega seotud piirangutest,” ütles minister.

Linnukasvatajate esindajaid oodatakse uue nädala alguses kohtumisele. „Korraldame esmaspäeval veebikoosoleku linnukasvatussektori esindajatega, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast,” lisas Kruuse.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Inimestele viirus ohtu ei kujuta.

Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.