Oktoobris M.V.Wooli tehasest leitud listeeriabakter pärineb ohtlikust tüvest ST1247

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.12.2019

Oktoobris M.V.Wooli tehasest leitud listeeriabakter pärineb ohtlikust tüvest ST1247

Veterinaar- ja Toiduamet võttis 23. oktoobril kalatootja M.V.Wooli Harku tehasest ning 30. oktoobril M.V.Wooli Vihterpalu tehasest proovid ning tuvastas tehastes listeeriabakteri. Proovid võeti pärast ettevõtte poolt teostatud täiendavat puhastust. Sekveneerimise tulemusel selgus eile õhtuks, et mõlemil juhul on tegemist rahvusvahelise listeeriapuhangu põhjustanud bakteritüvega ST1247.

Seda bakteritüve on seni maailmas leitud vaid M.V.Woolist ning ettevõttega seotud toodangust. Bakter leiti vaid paar päeva pärast seda, kui tehases oli läbi viidud suurpuhastus. Antud tulemus  näitab, et M.V.Wooli meetmed bakteri tõrjumisel pole olnud piisavad.

Lisaks on tüve ST1247 leitud ka 3. oktoobril võetud proovidest OÜ Peetsmanni tehasest. Tartumaal asuv ettevõtte OÜ Peetsman on ostnud toorainet ainult M.V.Wooli Harku tehasest.

Olulisemad faktid ja sündmused seoses M.V.Woolist avastatud ohtliku listeeriabakteri tüvega:

3. detsember.Sekveneerimistulemused näitavad, et23.10 ja 30.10 võetud proovides on tuvastatud Listeria monocytogenese tüvi ST1247.

2. detsember.Tallinna Halduskohtus toimub M.V.Wooli taotlusel esialgse õiguskaitse arutelu.

26. november.M.V.Wool esitab Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 25. novembri ettekirjutuse osaliseks peatamiseks.

25. november.VTA peatab täielikult tegevuse M.V.Wooli Harku ja Vihterpalu tehastes. Peatamine kehtib seni kuni M.V.Wool on VTA-le tõendanud, et ohtlik listeeriatüvi ST1247 on ettevõtte tootmiskohtades hävitatud.

Pärast ettekirjutuse edastamist lähevad VTA ametnikud nii Vihterpalu kui Harku kalatööstusesse kontrollima ettekirjutuse täitmist. M.V.Wool ning tema advokaat ei luba VTA ametnikke tehastesse ning takistavad riikliku järelevalve läbiviimist. VTA palub olukorra lahendamisel abi politseilt.

13. november.M.V.Wool edastab VTA-le omapoolse tegevuskava listeeriabakteri tüvest ST1247 vabanemiseks. Tegevuskava kohaselt lubab ettevõte tehased sulgeda uueks puhastuseks 2020. aasta alguses.

5. november.VTA annab M.V.Woolile teada kavatsusest peatada tegevus ettevõtte Harku ja Vihterpalu tehastes.

30. oktoober.Võetakse proovid M.V.Wooli Vihterpalu tehasest ning tuvastatakse listeeriabakter külmsuitsutatud heeringafileest. Leiud saadetakse tüve väljaselgitamiseks põhjalikumasse analüüsi.

23. oktoober.Võetakse proovid M.V.Wooli Harku tehasest. Tuvastatakse listeeriabakter. Leiud saadetakse tüve väljaselgitamiseks põhjalikumasse analüüsi. Amet teeb ettekirjutused meetmete jätkuvaks karmistamiseks M.V.Wooli tootmises.

22. oktoober.VTA saadab M.V.Woolile kirja, milles hoiatab M.V.Wooli ettekirjutuse eest seoses Vihterpalu kalatööstuse lõheribist leitud listeeriabakteriga.

17. oktoober. M.V.Wool alustab oma Harku ja Vihterpalu tehastes kahepäevast puhastust.

22. august.VTA teeb teatavaks 2019. aasta esimese poolaasta analüüsitulemused, millest selgub, et ohtlik listeeriabakteri tüvi ST1247 on M.V.Wooli toodetest välja tulnud kokku 17 korral (jaanuaris, märtsis ja juunis). Sellest järeldub, et puhangutüvi ST1247 on leitav nii ettevõtte tootmiskeskkonnas kui ka toodetes. Ettevõttesse vastuvõetud toormes eelviidatud tüve ei ole seni tuvastatud.

Lisaks on VTA käimasolevate menetluste käigus tuvastanud ohtliku listeria tüve ST1247 OÜ Peetsmani tootest ning M.V.Wooli Vihterpalu tehases toodetud tootest. Vastavalt VTA käsutuses olevatele saatelehtedele on OÜ Peetsman ostnud toorainet ainult M.V.Woolilt.

4. juuni.KõrgetasemelineEuroopa raport seostab puhangutüve ST1247 Eesti ettevõttega M.V.Wool, tüvi on tuvastatud nii ettevõtte toodetes kui ka tootmiskeskkonnas. Juhtumitega seotud 5 riiki (Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa ja Rootsi).

Juuni-oktoober VTA järelevalve käigus tuvastatakse positiivseid Listeria proove ettevõtte toodetest, mis on võetud tööstusest, laost kui ka jaemüügietapis. Positiivsed tulemused saadetakse sekveneerimisele.

Juuni-algus. VTA on kirjavahetuses Euroopa Komisjoni Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraadi toidu, loomade ja taimedega seotud kriiside ohjamise direktoraadi juhi Bernard van Goethemiga. Van Goethem nimetab VTA poolt rakendatud meetmeid asjakohasteks sammudeks, mis võivad päästa ettevõtte tegevuse peatamisest.

27. märts.VTA kehtestab M.V.Woolile niinimetatud partii-põhise nulltolerantsi, mis sisuliselt tähendab, et listeeriabakterit ei tohi tootest võetud proovides esineda. Vaatamata nulltolerantsi nõudele peab VTA järgnevate kuude jooksul korduvalt kohustama M.V.Wooli turult tagasi.

18. märts.VTA teostab kontrolltoimingu M.V.Wool Harku kalatööstuses. AS-i M.V.Wool käitlemiskohast võetud proovis (toode külmsuitsuforelli fileeviilud) ja tootmiskeskkonnast tuvastatakse Listeria monocytogenese, mis hilisemal sekveneerimisel näitavad, et tegemist on tüvega ST1247.

13. märts.VTA teeb M.V.Woolile ettekirjutuse, milles kehtestatakse muuseas nõue, et ettevõtte peab analüüsima kõiki riskigruppi kuuluvaid kalatooteid enne nende tehasest väljumist.

8. märts.VTA-le laekub Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi kaudu teade 15-st listeeriabakteri põhjustatud haigusjuhtumist viies Euroopa riigis. Vastavalt põhjalikematele analüüsitulemustele olid haiguspuhangud seotud Eesti ettevõttega M.V.Wool.

Asutati Eesti esimene kindlustusühistu

04.12.2019
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Asutati Eesti esimene kindlustusühistu

Esmaspäeval 2. detsembril allkirjastati Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutamisleping, millega loodi taasiseseisvunud Eesti esimene kindlustusteenuseid pakkuv ühistu. Kindlustusühistu üheks asutajaliikmeks on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Kindlustusühistu peamiseks eesmärgiks on pakkuda sobivaid kindlustusteenuseid oma liikmetele.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab üle-Eesti talupidajaid. Meie liikmeteks on pereettevõtjad, kes elavad ja töötavad maapiirkondades ning seisavad selle eest, et Eesti maapiirkonnad oleksid jätkusuutlikud. Meie liikmed vajavad riskide maandamiseks sobivaid kindlustusmeetmeid ning läbi kindlustusühistu saab Eestimaa Talupidajate Keskliit aktiivselt kaasa rääkida sobivate meetmete loomisele.” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib koostöös edendada vajalike teenuste kättesaadavust, et maandada ja juhtida riske maapiirkondades asuvates pereettevõtetes.”

Mis kasu saavad põllumehed ühistuga liitumisest?

Omanikuboonus

Alates esimesest sõlmitud kindlustuspoliisist rakendub liikmetele kindlustusmaksetele omanikuboonus. Konkurentsivõimelisi makseid pakub kindlustusühistu kõikidele klientidele, aga liikmete kindlustusmaksed jäävad püsivalt omanikuboonuse võrra soodsamaks. Mida rohkem kindlustusteenuseid liige ostab, seda suurem on ka tema omanikuboonus.

Omanikutulu ehk dividendid 

Omanikutulu suurus sõltub peamiselt kahest tegurist: kindlustusühistu osakapitali panustamisest ja makstud kindlustusmaksetest. Mida rohkem on tasutud kindlustusmakseid ja panustatud osakapitali, seda suuremad on dividendid ja ka vastupidi.
Esimesed kolm aastat kindlustusühistu dividende ei maksa. Eesmärk on neljandast aastast dividende maksma hakata.

Unikaalne võimalus kaasa rääkida 

Kindlustusettevõtte arendustegevuses uute ideedega, anda tagasisidet ning pöörata Eestimaa kindlustusturu näoga kliendi poole.

 

Lähiajal edastame teile täpsema info ühistu liikmeks astumise kohta.

Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutajateks on:

  1. Eestimaa Talupidajate Keskliit
  2. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
  3. Eesti Akordioniliit
  4. Tartu Hoiu-Laenuühistu
  5. Eesti Jahimeeste Selts
  6. Eesti Aiandusliit
  7. Eesti Omanike Keskliit
  8. Eesti Korteriühistu Liit
  9. Osaühing Pro Holdings Int.
  10. Adaur Grupp OÜ
  11. Kait Liinev
  12. Toomas Greenbaum
  13. Arpo Kullerkupp
  14. Tarmo Lees
  15. Tarmo Lääne
  16. Andres Saame
  17. Priit Kessa
  18. Ants Soosõrv
  19. Mait Klaassen
  20. Vahur Tõnissoo
  21. Jaanus Aun
  22. Andrus Reidi
  23. Olavi Laido

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
3. detsember 2019

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Eile kinnitas PRIA viie tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsetoetuste jaoks on tänavu eelarves 144 miljonit eurot.

Käesoleval aastal laekus PRIAle piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi 967 loomapidajalt ning pindala-otsetoetuste taotlusi 14 262 maaharijalt. Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest, nende maht moodustab rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul makstavatest summadest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 10 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on ligi 7 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused maksab PRIA välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul.

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Kinnitatud ühikumäärad on 2019. aastal järgnevad:

  •    Ühtne pindalatoetus – 97,57 eurot/ha
  •    Kliimat ja keskkonda säästvate tavade toetus (rohestamine) – 44,99 eurot/ha
  •    Noore põllumajandustootja toetus – 48,78 eurot/ha
  •    Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 277,51 eurot/ha
  •    Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 224,75 eurot/loom

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 4,5 miljonit eurot:

  •    Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 7,30 eurot/ühiku kohta
  •    Heinaseemne üleminekutoetus – 11,32 eurot/ühiku kohta

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.