Hiiumaal toimub homme eriti ohtliku loomataudi õppus

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
05.06.2019

Hiiumaal toimub homme eriti ohtliku loomataudi õppus

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab 6. juunil Hiiumaal Undama lähedal suu- ja sõrataudi õppuse.

Õppuse eesmärgiks on harjutada sündmuspaigal tööde juhtimist ja ülesannete jagamist ning välitöid taudipunktis. Näiteks harjutatakse läbi taudipunkti lokaliseerimine, desopunkti ülesseadmine ja bioohutusmeetmete rakendamine. Õppuse käigus liiklust ümber ei suunata ning teesulge ei paigaldata.

Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht Heidi Käär tõi välja, et antud õppuse käigus saavad VTA töötajad harjutada läbi olulisi ülesandeid, et olla valmis erinevateks loomataudideks. „Läbi tehakse praktilised ülesanded ning harjutatakse omavahelist koostööd,“ selgitas Käär.

Suu- ja sõrataudi õppused toimuvad ka Põlvamaal ja Ida-Virumaal vastavalt 19. ja 20. juunil.

Taust:
Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.

Lisainformatsioon:
Heidi Käär
Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht
heidi.käär@vet.agri.ee
tel +372 5663 9346

Seakatk laastab taas Poolat

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
05.06.2019

Seakatk laastab taas Poolat

Selle aasta esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel tuvastati Poolas. Maikuu seisuga on aset leidnud neli katku puhangut kodusigadel.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitavad Poola juhtumid, et kätte on jõudmas taudiohu kõrgaeg. „Varakevad ning suvi on kindlasti sigade Aafrika katku puhul kodusigadel kriitiliseks perioodiks ning seda näitavad ka puhangud Poolas. See teeb kindlasti valvsaks ka meie seakasvatajad, sest katkuoht pole Eestist kuhugi kadunud,“ kirjeldas Kalda.

„VTA poolsete kontrollkäikude tulemusena saab väita, et seakasvatajad mõistavad ennetusmeetmete rakendamise tähtsust. Oluline on mõista inimtegevuse või tegevusetuse rolli. Vähimgi tähelepanematus või hooletus võib viirust loodusest kodusigadele edasi kanda,“ selgitas Kalda.

Suurim puhang kodusigadel, mis Poolas tuvastati, puudutas farmi, kus peeti üle 8000 kodusea. Farmid, kus nakatumine toimus, asusid Ida- ja Kirde-Poolas.

TAUST:

  • Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
  • Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
  • Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
  • Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Järvik Bukarestis: biomajandus vajab suuremat tähelepanu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.06.2019

Järvik Bukarestis: biomajandus vajab suuremat tähelepanu

Maaeluminister Mart Järvik osales 2.–4. juunini Rumeenias Bukarestis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus-  ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, mille teemaks oli  „Teadus põllumajanduses ning biomajanduses – sünergiate loomine“.

Maaeluminister Mart Järvik tunnustas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujat Rumeeniat asjakohase teemavaliku eest: „Biomajandus on oluline ning vajab senisest enam tähelepanu. Biotoorainete kasutamine avab uued võimalused fossiilsete toorainete asendamiseks ning paneb aluse uuenduslike toodete ja materjalide tootmisele.“

Eesistuja püstitatud küsimusi kommenteerides rõhutas Mart Järvik, et uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kontekstis on positiivne suurem paindlikkus tuleviku ÜPP-s. „See võimaldab meetmete täpsemat suunamist, et jõuda uudsete lahenduste loomiseni. Erinevad loodavad meetmed peavad olema tihedalt omavahel seotud ning üksteist toetama. Samuti on jätkuvalt oluline tagada ÜPP ja eriti teise samba piisav rahastus,“ sõnas maaeluminister Järvik.

Mart Järvik lisas: „Põllumehi tuleb julgustada innovatsiooniga tegelema. Selleks ongi vajalik järjepideva tugisüsteemi olemasolu ning edasiarendamine. Olemasolevaid tugivõrgustikke kasutades saab põllumeestele tutvustada nii uudseid võimalusi kui ka olemasolevaid meetmeid ning potentsiaalseid tooteid ja turge.“

Lõpetuseks lisas minister Järvik, et innovatsiooni edukuse eeldus on õigus ja võimalus eksida. „Iga uuenduslik tegevus on kõrgendatud riskiga. Selleks, et uute toodete arendamine oleks põllumeestele atraktiivne, peab eksimine olema võimalik. Seega peaksid ka loodavad meetmed neid riske maandama,“ märkis maaeluminister.

Maaeluministrit saatsid mitteametlikul kohtumisel Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Avatud toidutööstuste nädal on järjest populaarsem

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.06.2019

Avatud toidutööstuste nädal on järjest populaarsem

27. maist 1. juunini toimunud avatud toidutööstuste nädala raames külastas tööstuseid 985 inimest, mis on pea 100 inimest rohkem kui möödunud aastal.

„Meil on hea meel on näha, et huvi Eesti toidutööstuste vastu on aasta-aastalt kasvanud. Külastajate tagasiside on olnud väga hea ning loodame, et järgmisel aastal saame kaasata veel enam toidutööstusi. See on toidutootjatele suurepärane võimalus tarbijatega kohtumiseks, lisaks saavad tarbijad uudistada, kuidas neile poelettidelt tuntud tooted sünnivad ning kes neid igapäevaselt valmistavad,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi- ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„Avatud toidutööstuste nädal ja teised sarnased algatused, mille raames toidutööstused lubavad tarbijatel lähedalt näha, kuidas nende lemmiktooted valmivad, annavad tänuväärse võimaluse näidata, miks just kodumaine toit on väärtuslik. See on võimalus rääkida meie oma brändide lugusid ning muuta südamelähedaseks see, mis kasvab Eesti põldudel ja valmib Eesti tööstustes,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp, kelle hinnangul tuleks sarnaste algatustega jätkata ka tulevikus. „Arvestades, kui kiiresti täitusid kohad suuremates tööstustes, julgen küll öelda, et Eesti toit läheb inimestele korda!“

Kokku võtsid külalisi vastu 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest: Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Köök ja Pagar,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia (Scanola), Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma (Saarioinen),  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.