Pajumäe taluperemees on rahul: “Siin käib palju peresid, aga ka klassiekskursioone. Siis lapsed näevad, kust piim tuleb”

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Autor: Teele Teder
29.juuni 2020

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu.

“Selver, Stockmann, Kaubamaja, Rimi Talu Toidab, Biomarket ja veel rida väiksemaid mahepoode,” loetleb Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg praeguseid suuremaid müügikohti.

“Oli aegu, kus keegi ei tahtnud meie tooteid müüki võtta. Kui alustasime, siis müüsimegi oma tooteid vaid käest kätte. Suurtes poodides polnud siis väiketootjad üldse teemaks. Nüüd aga, kui mahendus ja väiketootjad teemaks tõusid, võeti meiega juba ise ühendust. Paluti tootetutvustusi ja hinnakirja,” ütleb Viljar. See on Viljari sõnul hea märk sellest, et asjad on hakanud õigetpidi tööle. Müügiinimest, kes Pajumäe talu toodete müümisega tegeleks, talus tööl ei ole. Ja hetkeolukord näitab, et pole vaja ka. Kliendid ja supermarketid näikse justkui ise Pajumäe talu ülesse leidvat. Viimase näitena võib tuua menuka kohviku Viljandi Burgeri, kes võttis ise Pajumäe taluga ühendust, et neilt oma legendaarsete burgerite vahele kodumaist cheddar-stiilis juustu tellida. “Sellist juustu meil sortimendis pole, aga nüüd võib öelda, et aktiivsed katsetused käivad.” Parasjagu ongi esimene cheddar juustuproovipartii valmis saanud ning ootab järgmist päeva, et see tellijale toimetada.

Tootearenduse peale ei kulugi Pajumäe talus nii kaua aega kui arvata võiks. “Kuna oleme väiketootja siis saame kiiresti katsetada. Meil pole igaks uueks tooteks vaja uut tootmisliini, sest enamus tööd teeme ära käsitsi,” ütleb ta. Hetkel on Pajumäe talu sortimendis erinevaid pakendisuurusi arvestades üle 170 erineva toote, pakendisuuruseid arvestamata aga kuskil 70 toodet. Kuigi peamiselt teatakse neid kui jogurtite ja kohupiimade tootjaid, siis tegelikult on nad juba aastaid tootnud ka gouda-stiilis juustu.

“Juustutootjaid on viimasel ajal palju juure tulnud ja see on meile ainult rõõmuks, kuna siis saavad Eesti inimesed ka kodumaise juustu maitse suhu.” Juusturuumis vaatavad vastu nii suured kui väikesed juustukerad, millest osad on maalitud ilusateks lepatriinudeks. “Hea näiteks külla minnes kingituseks kaasa osta,” ütleb Viljar.

Kõige suuremad hitid on endiselt klassikalised maitsed

“Eestlastele meeldib hästi rosinatega kohupiim ning mustikaga jogurt. Hästi lähevad ka maitsestamata tooted.” Peremehele endale meeldib samuti klassika. “Kui ma kuhugi ära sõidan, siis lasen ikka endale mustika kohupiimakreemi kaasa pakkida.” Selle suve uued tooted on aga kõike muud kui traditsioonilised. Näiteks võib Pajumäe talu valikust leida draakoniviljaga, rohelise spirulinaga ja sinise spirulinaga smuutipõhjad, aga ka näiteks musta küüslaugu maitsevõi. “See viimane on lausa nii hea, et söö või lusikaga,” ütleb Viljar. Ka toodete loomise osas on tihti nii, et uued maitsed tulevad ise nendeni. “Musta küüslaugu tootja pöördus samuti ise meie poole. Ka paljude mooside tootjad, kellega oleme varem koostööd teinud, tulevad ja tutvustavad oma uusi tooteid. Ka sealt on kohe hea võtta ja katsetada uusi asju,” ütleb Viljar.

Laiemale üldsusele on Pajumäe talu tooted saanud tuntuks viimase kümne aasta jooksul. Tegelikult on erinevaid kohupiimasid ja jogurteid toodetud juba aastast 1998. “Kui minu pere nõukogude ajal siia elama tuli, siis hakkasid nad hoopis roose kasvatama ja aretama. Et seda teha, oli vaja sõnnikut ning nii võetigi paar lehma ka.” Tänaseks on roosid vaid kodumaja ümbruses, millest nii mõnigi võib Viljari sõnul olla isa aretatud. Paarist lehmast on jõutud aga kahesajapealise karjani, kelles üheksakümmend annavad piima ning ülejäänud on nende järglased. “Neli hobust on meile ka,” ütleb Viljar ning lisab, et isal on olnud põhimõte, et ühes talus peab olema ka hobune. “Ilus külalistele näidata.”

Külalisi käib selles talus päris rohkelt. Esiteks sellepärast, et Pajumäe tallu saab agroturismi raames külla tulla. Siin käib palju peresid, aga ka klassiekskursioone. “Siis lapsed näevad, kust piim tuleb.” Palju käib ka erinevate riikide taluklubisid, kes tulevad vaatama, kuidas selline talu toimib, kus on üheskoos nii piima tootmine kui töötlemine. “Eestis on piimatootmine tase üks Euroopa parimaid. Oleme kindlasti esikolmikus. Aga kui on veel lisaks midagi kõrvale näidata nagu piimatöötlemine, siis nende sõnul on mida vaadata.” Siiani on Pajumäe talu talupidajate klubidele palju inspiratsiooni pakkunud. Pajumäe talu on külastajatele alati avatud. Selleks aga, et pererahvas teaks külalisi oodata ning neid ka taluringkäigul saata, soovitab Viljar ette helistada. Samuti saab talust tooteid kaasa osta. “Selleks puhuks on tooted alati valmis pandud.”

Kui palju piima annab üks lehm?

Kui paljud lapsed arvavad, et piim tuleb poest riiuli pealt, siis Pajumäe talu kohta võib öelda, et piim tuleb hoopis maa alt. Paari aasta eest valmis Pajumäe talu suurim investeering – uus meierei ja piimatöötlemise maja, mis on maa-aluse torusüsteemiga ületee oleva hoonega – lüpsiplatsiga ühendatud.

“Lüpsiplatsil on torusse lüps, sealt edasi liigub piim jahutustanki ning siis juba mööda maa-alust toru meiereisse. Kui tootmises on piima juurde vaja, siis vajutatakse nuppu ja piima hakkab voolama,” võtab Viljar lühidalt uue investeeringu kokku.

Pajumäe talu lehmad annavad umbes 2 000 liitrit päevas, millest kõik töödeldakse ise ümber ka – tehakse kas juustu, kohupiima või jogurteid. “Üks lehm annab päevas kuskil 30 liitrit piima ning tema lüpsmiseks kulub korraga veerand tundi.” Kõik loomad on õnnelikud, sest tegemist on mahetaluga, kus loomad on soojal ajal karjamaal. Ka kõige väiksematel tegelastel, vasikatel, on mõnus elu. Neil on kaelarihma küljes andur, mis annab arvutile teada, kui palju just see vasikas veel oma vanusele ja juba joodud piimakogusele piima juua saab. Tulgu piimaisu peale nii õues kui laudas – kõik joogikohad on omavahel ühildatud.

“Looduses on ju ka nii, et vasikas saab piima terve päeva vältel, mitte kaks korda päevas, kui on lüps,” selgitab Viljar. Ja loomulikult saavad vasikad täispiima mitte piimapulbrist kokku segatud jooki. Imetlusväärne on aga see, et kui võiks arvata, et sellise talupidamise peale on vähemasti pooltsadat inimest vaja, siis tegelikkuses tehakse kõik ära vaid neljateistkümnekesi.

“Talvel on meid isegi pisut vähem ning üks inimestest on autojuht, keda traditsiooniliste talutööde peal polegi, sest koguaeg on vaja viia kaupa üle Eesti laiali- nii seda mis on meie enda e-poest tellitud kui ka mujalt ning kaks inimest töötavad talust hoopis eemal- müüvad Viljandi ja Tartu turul meie kaupa.”

Viljar ütleb, et talupidamise juures on kõige ägedam just see, et on nii palju valdkondi, millega saab ennast kurssi viia. “Ma pean ju teadma, kuidas kõik erinevad tööd käivad,” ütleb ta. Kõige raskemaks peab Viljar aga rahalist poolt. “Suured investeeringud on tehtud ja need on vaja pangale tagasi maksta. Tuleb ikka vaadata, et raha oleks piisavalt arvel.” See, et talus puhkepäevi pole ning töö käib põhimõtteliselt koguaeg, pole Viljari sõnul mingi raskus. “Oleme sellise töökorraldusega harjunud. Telefon heliseb vahetpidamata ja koguaeg on vaja midagi teha. See on normaalne.”

 

 

Arvo Aller tõi Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel välja Eesti jaoks olulisi seisukohti

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.06.2020

 

 

Täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul videokonverentsil andis eesistujariik Horvaatia liikmesriikide ministritele ülevaate Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbirääkimiste seisust ning võttis kokku  kalanduse valdkonna menetlemisel olevate õigusaktide eelnõude hetkeseisu. 

 

Kohtumisel osalenud maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib Eesti poolt vaadatuna ülevaadete ja kokkuvõtetega üldjuhul rahul olla, kuid mõned aspektid vajasid meie jaoks täpsustamist.

 

Otsetoetuste võrdsustamine on üks Eesti jaoks tundlikke teemasid. „Liikmesriikide ees seisvad probleemid on võrdselt suured, nagu on võrdselt suured ka nende probleemidega toime tulemiseks vajalikud investeeringud. Osaledes ühisturul, mis peaks põhinema ausal konkurentsil ja kus – nagu tänagi jutuks oli – peavad kõik ELi tootjad järgima ühesuguseid kohustuslikke täiendavaid nõudeid, on vastuvõetamatu, et otsetoetused erinevad ELis kuni kolm korda,“ märkis Aller. 

 

Aller tõi oma sõnavõtus välja vajaduse arvestada enam piirkondlike eripäradega. „Eesti jaoks oleks näiteks oluline lisada keskkonna- ja kliimameetmete hulka ka happeliste põllumajanduslike muldade lupjamine koos vastava toetusega ühise põllumajanduspoliitika eelarvest,“ sõnas minister.

 

„Eesti ei toeta püsirohumaa säilitamise referentsaastana aastat 2015, mis jääb liiga kaugele tegelikkusest ega anna edasi maade kasutuse reaalset olukorda. Ettepanekuna palusime seada referentsaastaks 2018,“ ütles Arvo Aller. 

 

Kalanduse valdkonnas on Eesti jaoks oluline edasi liikuda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu menetlemisega ja tagada selle käigus võrdne kohtlemine ehk toetusmäärade maksimumi ühtlustamine nii väikesemahulise rannapüügi kui ka sisevete kalapüügi puhul. 

 

„Oluline on stabiilsuse toomine kalapüügisektorisse, kasutades suuremat paindlikkust majandamiskavades ja ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määruses,“ toonitas Arvo Aller.

 

Lisaks, ütles Aller, tuleb tervisekriisi tõttu toimunud turgude kokkukuivamisest tulenevalt kaaluda püügikvootide ülekandmist järgmisse aastasse suuremas mahus, kui seda on olnud tavapärane ülekandmise määr.  

 

Ta lisas, et suuremas plaanis tuleks aga senise püügivõimsusele keskendunud lähenemise asemel edaspidi hakata lähtuma rohkem kalavarude haldamisest. „Meie arvates ei mõju kvootide alusel eri kalaliike püüdvate kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning laevastiku moderniseerimine varudele negatiivselt. Kvootide alusel püüdes tagab püügikvoodi piirang kalavarude kaitse. Küll aga panustavad tehtavad investeeringud kliimaeesmärkide saavutamisse.“

Rida määrusemuudatusi loob ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
29. juuni 2020

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kobareelnõu, millega muudetakse põllumajandus- ja maaeluministri määruseid, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks. Kokku tehakse muudatusi 11 määruses.

 „Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatused võimaldavad tagada toetusraha parema ärakasutamise ja seeläbi toetuse eesmärkide täitmise,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Ministri sõnul luuakse toetuse saajatele paindlikumad võimalused – näiteks muudatuste järgselt ei kohaldata maksuvõla puudumise nõuet nendel toetuse saajatel, kes esitasid 2020. aastal alates 12. märtsist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse maksmiseks maksetaotluse ning samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegasid.

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Investeeringud tuleb ellu viia 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused on rahuldatud. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra.

Maaeluminister tunnustas parimaid maamajanduslike erialade lõpetajaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.06.2020

 

Maaeluminister Arvo Aller saatis tänukirjad kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajanduslike erialade parimatele lõpetajatele. Kokku tunnustati 15 lõpetajat.

„Maaelu valdkond vajab arenemiseks teadlikke valikuid ja parimaid eksperte, mistõttu on ootused värsketele lõpetajatele suured. Suur tänu lõpetajatele valdkonda panustamast. Soovin kõigile kõrgeid sihte, töökust ning jätkuvat õppimistahet,“ sõnas minister Aller.

Ministri tunnustuse pälvisid lõpetajad põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, toiduainete tehnoloogia, tootmistehnika, maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise, tehnotroonika, metsamajanduse, põllumajandustöötaja, hobuhooldaja, metsuri, aedniku, toidutehnoloogia ja -arenduse ning rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekavadelt.

Enamik värsketest lõpetajatest plaanivad asuda tööle erialasele ametikohale või jätkata õpinguid.

Ministri tänukirjad heade õpitulemuste eest said järgmised lõpetajad.

  • Agnes Sepaste, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe)
  • Arje Dudrovenski, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
  • Elise Roodla, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (bakalaureuseõpe)
  • Gertrud Kask, Eesti Maaülikool, toiduainete tehnoloogia (magistriõpe)
  • Gunnar Mändmets, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe)
  • Hanna Reti Tõnisson, Tallinna Tehnikaülikool, rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia (bakalaureuseõpe)
  • Hannes Kurgpõld, Eesti Maaülikool, tootmistehnika (magistriõpe)
  • Mariette Sakkool, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe)
  • Priit Kaasik, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
  • Ralf Menne, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja õppekava
  • Risto Kiisk, Luua Metsanduskool, metsuri õppekava
  • Robin Randaru, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
  • Shannon-Keiti Kork, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja õppekava
  • Sten-Robin Käos, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
  • Õnnela Luhila, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe)

Säästva metsanduse sertifitseerijad ei pea eestlasi Eesti põlisrahvaks

PRESSITEADE

Säästva metsanduse sertifitseerijad ei pea eestlasi Eesti põlisrahvaks

Rahvusliku FSC säästva metsanduse standardi kohtumisel otsustas metsandussektor standardi koostamisest väljuda, kuna säästva metsanduse standardi juurutajad pole nõus võtma eestlaseid Eesti põlisrahvana. 

Säästva metsanduse põhimõtete kokkuleppimisel, kus metsa majandamise osas oli leitud osapooli rahuldavad lahendused, otsustasid osa kaasatud huvigruppe asuda nõudma põlisrahvaste õigustega arvestamist. Metsasektori hinnangul on Eestis põlisrahvaks eestlased ning mingeid alistatud ning tagakiusatud rahvaid, kelle traditsioonilisi õiguseid metsa majandada piiratakse, Eestis ei ela.  Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja RMK ei nõustu kellegi annekteerimist kinnitavate printsiipide sissekirjutamisega rahvuslikku säästva metsanduse standardisse ja astuvad seetõttu standardi koostamisest välja.

“Eesti iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse kohaselt on kõik Eestis elavad rahvad deklareeritud võrdseid õigusi evivateks ja seega ei ole FSC standardiga kohane kedagi Eestis diskrimineerida,” ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. “Põlisrahvaste definitsiooni sisse toomisest kumab läbi taotlus muuta FSC standard Eesti metsaomanikele võimalikult keeruliselt kättesaadavaks. Mujal kehtivatest rangemate standardite kehtestamine on ebaõiglane meie metsaomanike suhtes ning muudab kogu metsasektori jaoks keeruliseks konkureerimise rahvusvahelisel turul, kus täna tegutsetakse.”

Eestis on FSC rahvusliku säästva metsanduse standardi koostamisega tegeletud mitmes voorus juba peaaegu 20 aastat. Üheks juhtpõhimõtteks säästva metsanduse reeglite kokkuleppimisel on standardi sisu osas konsensuse saavutamine keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkoja huvirühmade vahel, kes standardi koostamisel osalevad.

2017. aastal jõuti Eesti FSC rahvusliku standardi koostamisel standardi kehtestamisele seni kõige lähemale. Kõik standardi koostamise osalenud huvigrupid suutsid kokku leppida, mida tähendab säästev metsa majandamine, kuidas kaitstakse metsa elurikkust, kuidas varutakse puitu, kuidas tagatakse tööhõive metsanduses ja kuidas suheldakse kohalike kogukondadega, kuid töögrupis osalenute arvamused läksid kardinaalselt lahku selles osas, kas Eestis on FSC standardi mõistes olemas põlisrahvad ja kes need täpsemalt on.

Nimelt on osa standardi koostamises osalevaid huvigruppe veendunud, et Eestis on eestlaste asemel olemas mingid teised põlisrahvad, keda tuleks Eesti FSC rahvuslikus standardis eraldi esile tuua, kui Eesti ühiskonnast tõrjutud ning Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elukorralduses mitte osalevad rahvad.

Metsasektor on seisukohal, Eestis on põlisrahvaks eestlased, kes on siinmail elanud tuhandeid aastaid ning kes täna elavad iseseisvas, vabas ja demokraatlikus riigis, kus kõigile kehtivad võrdsed õigused, võimalused ja kohustused ning on tagatud inimõigused.

Ühiselt saadeti 2019. aastal järelepärimine rahvusvahelisse FSC-sse, et saada FSC-lt seisukoht, kas Eesti rahvuslikus standardis on vaja käsitleda põlisrahvaste õiguseid. Rahvusvaheline FSC asus 2020. aastal saadetud vastuses seisukohale, et Eesti peab rahvuslikku FSC standardisse sisse viima Printsiibi 3, ehk põlisrahvaste õigused.

Kuna rahvusvaheline FSC on seisukohal, et Eesti rahvuslikus FSC standardis tuleb käsitleda põlisrahvaste õiguseid ja leiab, et Eestis on olemas alternatiivsed põlisrahvad, siis ei pea allakirjutanud FSC töörühma liikmed võimalikuks jätkata koostööd rahvusvahelise organisatsiooniga, kes devalveerib mõiste põlisrahvas ja kelle hinnangul eestlased ei ole Eestis põlisrahvas.

Seni levinuim rahvusvaheline põlisrahvaste definitsioon, mille on välja töötanud ÜRO, kirjeldab põlisrahvaid järgmiselt (vaba tõlge):

„Põlisrahvad on nende rahvaste olemasolevad järeltulijad, kes asustasid praeguse riigi maa-ala kas tervikuna või osaliselt ajal, mil teistsuguse kultuuri või etnilise algupäraga inimesed saabusid sinna mujalt maailmast, alistasid varasemad rahvad ja vallutamise, asustamise või muu meetme abil taandasid enneolnud vähemus- või koloniaalrahvaks; rahvad, kes tänapäeval elavad pigemini kooskõlas iseenda omanäoliste ühiskondlike, majanduslike ja kultuuritavadega kui selle riigi institutsioonidega, mille osa nad on praegusel ajal ja mille struktuuridele nad alluvad, struktuuridele, mis koondavad peaasjalikult domineeriva elanikkonna kihtide rahvuslikke, ühiskondlikke ja kultuurilisi palgejooni. Põlisrahvastel ei ole sarnast juurdepääsu riigis olevatele sotsiaalsetele teenustele ning haridusele ja neil puudub võimalus osaleda riigi ja kohaliku tasandi poliitikas.

Lisainformatsioon:

Eesti Erametsaliit
Ando Eelmaa
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
5667 1118
ando.eelmaa@erametsaliit.ee

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Henrik Välja
526 1014
henrik.valja@empl.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus
Kristjan Tõnisson
5691 8728
kristjan.tonisson@rmk.ee

Maaelu Arengukavast rahastatavate laenude intressid muutuvad ettevõtjatele soodsamaks

PRESSITEADE
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Maaeluministeerium
26. juuni 2020

 Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingu, mille kohaselt muutuvad COVID-19 viiruse mõju leevendamiseks ettevõtjate jaoks soodsamaks Maaelu Arengukavast 2014-2020 (MAK) rahastatavad laenutooted.

 „Nüüdsest muutuvad eriolukorra tulemusel ettevõtjate jaoks soodsamaks ka MAKi meetmete kaudu rahastatavad laenutooted, mis on igati hea uudis,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Sõltuvalt kliendist saab muudatuse mõju mõõta 1-3 protsendipunktilise intressi langusega.“

MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul eraldas valitsus MESile COVID-19 mõjude leevendamiseks laenuressursi 100 miljonit eurot ning praeguse muudatusega ühtlustatakse erinevatest rahastamisallikatest antavate laenude hinnastamine – see muudab nn COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale vähem kulukaks ka MAKi rahastusega laenutooted.

Muudetud rahastamislepingu kohaselt on MESil tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus taotluse alusel vastavalt laenu tagatise suurusele alandada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks nii, et intress ei oleks väiksem kui 1% + EKP määr. Intressi määramisel lähtub sihtasutus viite- ja diskontomäärade teatises kirjeldatud metoodikast ja sihtasutuse COVID-19 meetmete hinnastamispoliitikast. Muudatus võimaldab intressi alandada nii sõlmitud kui ka uute laenulepingute korral.

Leping jõustus 23. juunil pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult.

Värske puu- ja köögivilja turustamisel on päritolu tõendamine müüja vastutus

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
26.06.2020

Põllumajandusamet jätkab värske puu- ja köögivilja ehk aiandustoodete turustamisnõuetele vastavuse kontrolle turgudel ja välimüügilettidel.

Kontrollitakse eelkõige müügil olevate aiandustoodete  päritolu kohta avaldatud teavet, selle vastavust saatedokumentidele ja pakendimärgistusele. Kõigi müügil olevate aiandustoodete päritolu tõendamine on müüja vastutus ning nõuded nende turustamisel, sh nõuded kvaliteedile, avaldatud teabele, pakendimärgistusele ja saatedokumendile, on kohustuslikud ja kehtivad mistahes müügikohas.

„Seni tehtud kontrollide tulemused näitavad, et võrreldes eelmiste aastatega on paranenud päritolumaa märkimine hinnasildil ja enamikus müügikohtades on kaubaga kaasas saatedokumendid,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Marika Arula.

Müügikohas kauba juures olevad saatedokumendid on olnud abiks kauba maaletooja tuvastamisel ja kontrollide suunamisel. Maaletooja hulgilaos nõuete eiramise tuvastamine ja nende suhtes meetmete kohaldamine võimaldab ennetada rikkumisi edasimüüjate poolt.

„Põllumajandusamet tänab Eesti tootjaid tiheda koostöö, pakendite selgema märgistamise ja aiandustoodete päritolu usaldusväärsust kinnitavate abinõude rakendamise eest,“ toonitas Marika Arula.

Rahul ei saa olla teatud riikidest (peamiselt Poolast) pärit maasikate ja teiste aiandustoodete pakendimärgistusega, mis kas puudub üldse või ei vasta nõuetele. Teistest riikidest pärit aiandustoodete turustamisnõuete, sh pakendi märgistusnõuete eirajatest teavitab Põllumajandusamet Euroopa Liidu ülese ühtse teavitussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavaid asutusi, kelle ülesandeks on võtta kasutusele meetmed nõuete eirajate suhtes asukohariigis.

Aiandustooted, mille päritolu ei ole toote juures märgitud, mille müügipakendil puudub märgistus või mille päritolu ei suudeta usaldusväärselt tõendada, kõrvaldatakse müügilt. Rikkujate suhtes kohaldatakse ettenähtud meetmed ja nende nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

„Müügipinna valdajal on võimalus keelata aiandussaaduste turustamine, mille päritolu suhtes puudub kindlus,“ täpsustas Marika Arula.

Infovoldik täpsema teabega värske puu- ja köögivilja turustusnõuetest Põllumajandusameti veebilehel.

Lähem info:

Marika Arula
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
marika.arula@pma.agri.ee

Eesti ja Läti maaeluministrid: vaja on jätkata otsetoetuste ühtlustamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller kohtus täna Läti ametikaaslase Kaspars Gerhardsiga. Kohtumisel arutati peamiste teemadena mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu roheleppe üle.

„Nii Eesti kui ka Läti on rahul Euroopa Komisjoni viimase muudatusega Euroopa Liidu pikaajalises eelarves, millega märgatavalt suurendati maaeluvahendeid,“ ütles Arvo Aller. Mõlemad ministrid kinnitasid, et vaja on siiski jätkata otsetoetuste ühtlustamist.

Kohtumise teemaks oli ka Euroopa Liidu rohelepe. Minister Alleri sõnul on mõlemal riigil sarnased eesmärgid roheleppe põllumajanduse osas. „Põllumajandusel on tähtis roll roheleppe eesmärkide täitmisel. Samas on oluline, et Euroopa Komisjon arvestaks ka liikmesriikide seniseid pingutusi keskkonnasõbalike põlluharimisviiside juurutamisel,“ lisas minister.

Ministrid külastasid Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskust, Pajumäe piimafarmi ja Ruhjas asuvat Cerini piimafarmi, mis on piimandusühistu E-Piim liige.

ETKI kutsub suvistele esitlus- ja infopäevadele

2.juuli Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis

ETKI teraviljade aretuskeskus, Seemne 10, Jõgeva alevik
Korraldaja: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Päevakava

9.40–10.00 Kogunemine ETKI teraviljade aretuskeskuses, kohv

10.00–10.10 Avasõnad, liikumine põllule

10.10–10.30 Talinisu sordid – Reine Koppel

10.30–11.10 Rukki sordid – Ilme Tupits

11.10–11.40 Biostimulaatorite kasutamine talinisul – Pille Sooväli

11.40–12.00 Yara leheväetise katse talinisul – Pille Sooväli

12.00–12.30 Biostimulaatorite kasutamine ordal ja suvinisul– Pille Sooväli

12.30–12.55 Odra sordid – Ülle Tamm

12.55–13.20 Põldherneste sordivõrdlus – Lea Narits

13.20–13.45 Suvinisu sordid – Anne Ingver

13.45–14.10 Kaera sordid – Ilmar Tamm

14.10–… Arutelu, lõuna

Üritus vajab eelregistreerimist!

Registreerimine kuni 29. juunini lingil: https://forms.gle/oEqNwKJVPrffATcL9

Esitluspäev on osalejatele tasuta!

Teised ETKI korrldatavad üritused:

8.juuli rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/718-8-07-2020-rohumaaviljeluse-ja-silotootmise-infoaev

9.juuli maheviljeluse infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/709-9-07-2020-maheviljeluse-infopaev

10.juuli köögiviljasortide ja agrotehnika infopäev
Rohkem infot lingil: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/715-22-07-2020-koeoegiviljasortide-ja-agrotehnika-infopaev

11.juuli Esitluspäev Rannu Seeme OÜ-s
16. juuli esitluspäev Voore Farm OÜ-s

Ürituste päevakavad ja materjalid on leitavad www.etki.ee ja www.pikk.ee veebilehtedelt ürituste alt.

Üritused toimuvad teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

Muudeti ulukite käitlemiskoha toetuse taotlemise nõudeid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas määruse, millega muudeti märtsis vastu võetud ulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse tingimusi.

Võrreldes varasema määrusega muudeti taotlejale kehtestatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise tähtaja nõuet. Kui seni pidi käitlemisettevõte olema kantud registrisse 1. oktoobri 2019. a seisuga, siis uue määruse kohaselt peavad ettevõtte andmed olema kantud registrisse hiljemalt taotluse esitamise tähtaja esimeseks päevaks.

Seni kehtinud määrus sätestas, et toetuse taotleja ja hinnapakkuja ei tohi olla omavahel seotud. Uue määrusega muudeti nõuet selliselt, et kui taotleja või hinnapakkuja on mittetulundusühing või tulundusühistu, siis edaspidi nende ühingute liikmete seotust ei kontrollita.

Lisaks ei eelistata määruse muudatusega enam Eesti Jahimeeste Seltsi liikmeid, et tagada kõigi taotlejate võrdne kohtlemine.