Parim mahetootja on mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.11.2020

 

Mahekonkursside parimad on selgunud. Selle aasta parim mahetootja on Harro Rannametsa mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ. Aasta parim mahetoit on Eco Flora OÜ päikesekuivatatud tomatid oliiviõlis ja parim mahejook Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook.

„Parima mahetootja konkursi esikolmiku ettevõtted on küll väga erineva profiiliga, kuid nad kõik paistsid silma väga hästi läbimõeldud, oma võimekusest ja kohalikest oludest lähtuva optimaalse tootmissüsteemiga,“ ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust.

„Tänane tunnustus aitab esile tõsta nii konkreetseid tootjaid ja tooteid kui ka mahetootmist tervikuna. Sestap tänan kõiki mahetootjaid, kes on andnud oma panuse Eesti mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu mahepõllumajanduse aastakonverentsil.

Parima mahetootja konkursi võitnud Harro Rannamets ettevõttest Ehe Mesi OÜ on Eesti suurim mahemesinik, kelle 400 mesitaru asuvad peamiselt Pandivere kõrgustiku looduslikel korjealadel.

„Tunne on loomulikult ülev. Võit on suur tunnustus kogu meie meeskonnale ja tegelikult ka kogu mesindussektorile tervikuna. Tulevikku vaadates näeme, et tuleb arenda tootmist ja teha investeeringuid. Samas laiemalt mõeldes on vaja arendada turgu, et müük saavutaks stabiilsuse ja kasvaks – selle pealt saaks ka teistele mesinikele signaali anda, et on mõtet mahedalt toota küll, turustuskanal on olemas,“ sõnas Harro Rannamets.

Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Parima mahetoidu tiitli sai Eco Flora toodetud kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis. Tootes kasutatav mahetooraine kasvatatakse peamiselt talus kohapeal. Parimaks mahejoogiks valiti Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook, mis sobib hästi pidulikul puhul mekkimiseks. Ka selle toote puhul on kõik tasakaalus ja viimistletud – nii maitse kui ka pakend.

Fotod parimate mahetootjate ja –toodete valimisest: https://cloud.agri.ee/s/aT2fyz59TZBkCFT

 

Konkursi tulemused

Parim mahetootja 2020

I koht – Ehe Mesi OÜ, Harro Rannamets, Lääne-Virumaa

II koht – Lalluka OÜ, Kuldar Kuld, Jõgevamaa

III koht – Kolotsi Talu OÜ, Merle ja Mart Leibur, Võrumaa

Parim mahetoit 2020

I koht – Eco Flora OÜ kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis

II koht – Kolotsi Talu OÜ Kolotsi valgehallitusjuust kitse- ja lehmapiimast

III koht – Koplimäe Mahe Talu OÜ maherukki-šokolaadiküpsised

Parim mahejook 2020

I koht – Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook

II koht – Jaanihanso OÜ Cassis mustasõstravahuvein 2018

III koht – Mahe Eeriksaare OÜ ürditee Rahu Vägi

Eriauhinnad

Eriauhind pastöriseeritud mahepiima turule toomise ja keskkonnasäästliku pakendi eest – Saaremaa Piimatööstus AS, mahetäispiim

Eriauhind parimal moel tasakaalus maitsega teeseenejoogi eest – Gut Feeling OÜ, Mjuk klassikaline mahe-kombucha

Eriauhind maitsva lastetoidu eest, mis võidab populaarsust ka täiskasvanute hulgas – Salvest AS, Muuti ökoloogiline pohla-mustika-rukkipuder

Konkursist

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris kuus mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti üheteistkümnendat korda.

Mahepõllumajandusest annab teavet www.maheklubi.ee.

Lisainfo

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

PMK: Eesti põllumajanduse konsulendid on tasemel!

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
27.11.2020

25. novembril anti Eestis teistkordselt välja põllumajanduse konsulendi kõrgema taseme kutsetunnistus. Loomakasvatuse konsulent Marika Oeselg sai 7. taseme kutsetunnistuse veisekasvatuse valdkonnas ja sellel suvel omistati 7. taseme taimekasvatuse konsulendi kutse Lilia Kullile.

„Konsulendi kutseoskusi peab vähemalt iga viie aasta tagant hindamiskomisjoni eest taastõendama, seekord taotlesin aste kõrgemat kvalifikatsiooni,“ on Marika Oeselg oma tööalase eduga rahul. „Konsulendi 7. taseme kutsetunnistuse taotlemise protsess ei olnud kerge, aga võimaldas endale oma arengut tõestada! Tulemus annab kindlust juurde nõustamistöö tegemisel.“

Marika Oeselg on loomakasvatuse konsulent alates 1994. aastat ja loomakasvatuse kutseõpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis aastast 1999. Marika Oeselg valiti 2019. aastal Aasta konsulendiks.

„Soovin, et kliendid oleks minuga rahul ja nende nimel on oluline ka ennast arendada,“ räägib taimekasvatuse konsulentLilia Kulli. „Konsulendi 7. taseme kutsekvalifikatsiooni peab taastõendama kaheksa aasta pärast, tavapärase viie aastase perioodi asemel. See annab suurema kindluse klientidele ja tõstab ka enesehinnangut!“

Lilia Kulli on taimekasvatuse konsulent üle 20 aasta, lisaks nõustab ta põllumajandustootjaid ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. 2017. aastal omistati Lilia Kullile Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk. Lilia Kulli on kahel korral valitud ka aasta parimaks konsulendiks.

„Marika Oeselg ja Lilia Kulli on väga kogenud konsulendid ning läbi aastate põllumeestele suurt tuge pakkunud,“ rõhutabKerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige. „Konsulendi roll tulevikus kindlasti suureneb, sest ees seisab Euroopa roheleppe ja ÜPP strateegiakava 2021-2027 elluviimine. Kõrgete kompetentsidega konsulendid on ka edaspidi väga nõutud!“

Taustaks:

Konsulent on põllu-, metsa- või maamajanduse valdkonna nõustaja. Konsulendi kutse on üheks eeltingimuseks, et töötada riiklikus nõuandesüsteemis.

Konsulendi kutset saab taotleda tasemele 5, 6 ja 7. Iga taseme raames on võimalik valida erinevad spetsialiseerimised, näiteks maamajandus, metsandus, taimekasvatus, aiandus, kogukonna areng, hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatus.

Hetkeseisuga on Eestis 109 kutsetunnistusega konsulenti, neist 41 on metsandusvaldkonna konsulendid, 27 maamajanduse, 12 taimekasvatuse ja 6 veisekasvatuse valdkonna konsulendid.

Konsulendi kutsetunnistuse andmist korraldab Põllumajandusuuringute Keskus.

Rohkem infot:https://pmk.agri.ee/et/kutsetunnistuse-andmine

Fotod:

Marika Oeselja (erakogu)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lilia Kulli : (erakogu)

Homme kuulutatakse välja tänavused parimad mahetootjad ja mahetooted

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.11.2020

 


Reedel, 27. novembril kuulutatakse mahepõllumajanduse aastakonverentsil välja konkursside „Parim mahetootja 2020“ ja „Parim mahetoode 2020“ võitjad.

„Mahepõllumajanduse sektor on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Meie tarbijaini jõuab üha laiem ja rikkalikum valik kodumaiseid mahetooteid. Tarbija väärtustab mahetoodangut ning usaldab mahetootmise kõrgemaid standardeid. Soovin tänada kõiki tublisid mahetootjaid, kes on andnud oma panuse mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Parima mahetootja tiitli kandidaadid

  • Martin Vallikivi, Männaka OÜ, Hiiumaa – põllukultuuride ja piimakarjakasvatus

 

  • Arnold Kivistik, Kiige talu, Harjumaa – heinaseemne- ja teraviljakasvatus

 

  • Kuldar Kuld, Lalluka OÜ, Jõgevamaa – põllukultuuride kasvatus

 

  • Harro Rannamets, Ehe Mesi OÜ, Lääne-Virumaa – mesindus

 

  • Merle ja Mart Leibur, Kolotsi talu OÜ, Võrumaa – kitsekasvatus ja piima töötlemine

 

  • Raido Raba, ettevõtted Uus-Vainu OÜ, Palli Farm OÜ, Vainu Talu OÜ, Läänemaa – põllukultuuride ja lihaveisekasvatus

Mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parimad tooted valiti kahes kategoorias: parim mahetoit ja parim mahejook, mõlemas oli 26 toodet.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja reedel, 27. novembril mahepõllumajanduse aastakonverentsi raames toimuval auhinnatseremoonial, mis algab kell 11.20. Ajakirjanikud on oodatud veebiülekannet jälgima Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse veebilehel.

Taust

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

2019. aastal valiti parimaks mahetootjaks lihaveisekasvatusega tegelev ettevõte Vilsi OÜ Valgamaalt. Parim mahetoit oli Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic.

Lisainfo

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

 

Noortaluniku toetus määrati 93 noorele ettevõtjale kokku summas 3 718 644 eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
26.11.2020

 

26. augustist 2. septembrini sai e-PRIA kaudu taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. PRIA määras 93 noorele ettevõtjale kokku 3 718 644 eurot. Maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot sai toetust 91 noortalunikku.

Toimunud taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil viies ja toetuste jaoks oli eelarves 3 750 000 eurot. Kokku laekus 134 noortaluniku toetustaotlust 5,3 miljoni euro ulatuses. Kuna soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse alusel.

PRIA arengutoetuste osakonna peaspetsialist Katrin Märss ütleb: „Sarnaselt varasemate voorudega oli ka sel korral populaarsemaks tegevuseks seadmete soetamine.“

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on puuvilja- ja marjakasvatus, milleks määrati toetust 19 ettevõtjale. Teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatuse jaoks sai toetust 14 ettevõtjat ning veislaste ja pühvlikasvatuse jaoks 10 ettevõtjat. Lisaks saadi toetust veel näiteks lamba- ja kitsekasvatuse, linnukasvatuse ja mesinduse valdkonda.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Tartumaal (16), kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks puuvilja- ja marjakasvatus. Järgnesid Saaremaa ja Võrumaa, kus mõlemas oli toetuse saajaid 9.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

 

Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teise osa saavad kliendid kätte kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Toetusesaajate täpsem nimekiri on leitav PRIA kodulehelt.

Sellel sügisel on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud ligi 400 000 kodulindu

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.11.2020

 

Oktoobri lõpust alates on lindude grippi diagnoositud kokku kümnes Euroopa riigis – Hollandis, Taanis, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal, Itaalias, Rootsis ja Horvaatias.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on taud väga ohtlik. „Lindude gripi viirustüvi H5N8 inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju. Gripi tõttu on sügisel nendes riikides hukkunud või hukatud ligi 370 000 lindu, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas Sammel. Sellel aastal on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud üle 5 miljoni kodulinnu.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Linnupidajad peavad kasutama oma lindude kaitseks järgmisi bioohutusmeetmeid:

  • ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
  • aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
  • eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust taotleb 414 ettevõtjat

Pressiteade
20.11.2020

 

4.-12. novembrini sai PRIAle esitada Eesti Maaelu Arengukava (MAK) 2014-2020 raames antava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusi. Kokku esitati taotlusi 414 ja taotletav summa on kokku 37 985 140 eurot.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Esitatud taotluste arv ja taotletud summad valdkondade lõikes jagunesid:

  • teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 169 taotlust kokku summas 13 839 091 eurot;
  • piimatootmine – 58 taotlust kokku summas 11 283 858 eurot;
  • loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 81 taotlust kokku summas 5 223 962 eurot;
  • muu põllumajandustootmine – 106 taotlust kokku summas 7 638 229 eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb: „Huvi toetuse vastu on suur, mida näitab ka esitatud taotluste arv ja taotletud toetuse summa. PRIA hindab taotlusi meetme määrusega sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning moodustab taotluste paremusjärjestuse. Hindamiskriteeriumid on valdkondade jaoks erinevad. Toetus määratakse nõuetekohastele taotlustele, mis on saanud minimaalse nõutava hindepunktide summa ning mahuvad hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel eelarvesse.“

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 23,1 miljonit eurot, mis jaguneb valdkondade vahel järgmiselt:

  • teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 5 625 000 eurot;
  • piimatootmine – 7 871 334 eurot;
  • loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 5 625 000 eurot;
  • muu põllumajandustootmine – 4 000 000 eurot.

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 23. märtsil 2021. aastal.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab Eesti Maaülikooli maamajandusliku õppekava üliõpilast

Pressiteade
20.november 2020, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab välja preemia tublile Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava tudengile.

Sel aastal saab tudengitoetuse sihikindel ja töökas põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava üliõpilane Mauri Kabanen.

„2020. aasta tudengitoetuse saaja on väga asjalik noor inimene, kes ülikooli kõrvalt on vanemate talus loonud oma ettevõtte, kus tegeleb lisaks lihaveiste kasvatamisele ka maheküüslaugu kasvatamisega. Mauri on oma essees öelnud, et õppetoetus annaks panuse tema küüslaugu küüneeraldaja eelarvesse,“ ütleb Maaelu Edendamise Sihtasutuse esimees Raul Rosenberg.

Ühekordset õppetoetust makstakse Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusliku õppekava üliõpilastele alates 2013. aastast. Toetuse eesmärk on aidata kaasa maaelu ja maamajandusliku kõrghariduse edendamisele.

PRIAs lõppes mesilasperede arvu teatamine – lisandus 216 uut mesilat, mida varem registris ei olnud

Pressiteade
18.11.2020
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

15. novembril lõppes kaks nädalat kestnud talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine. Selle aja jooksul anti PRIA põllumajandusloomade registrile teada 36 840 mesilasperest ja registrisse kanti 216 uut mesilat.

Kõige rohkem, 5280 mesilasperet asub Lääne-Virumaal. Järgnesid ligi 4000 perega Pärnumaa ja seejärel Tartumaa ning Viljandimaa. Kokku on mesilaid ligi 2000 mesinikul üle Eesti.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on novembris teatatud mesilasperede arv üsna samas suurusjärgus nagu mais. See näitab, et sügisene andmete esitamine on andmekvaliteedilt kevadele järgi jõudnud ja esitajate poolt omaks võetud. Omalt poolt tegeleme praegu mesilate registrisse kandmise uue lahenduse arendamisega, et kevadel oleks mesila registrisse kandmine ja andmete esitamine oluliselt mugavam.

Järgmine kord loetakse mesilad üle 2021. aasta mais.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus andis 13. novembril  üle parima maamajanduseriala õpetaja aunimetuse ning kuulutas välja parima taimekasvataja

Pressiteade
16. november 2020, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tegi 13.novembril  teatavaks aunimetuste saajad, 2020. aasta parima maamajanduseriala õpetaja ja 2020. aasta parima taimekasvataja teraviljakasvatuse valdkonnas.

MESi moodustatud komisjon valis parimaks maamajanduseriala õpetajaks Järvamaa Kutsehariduskeskuse taimekasvatuse õpetaja Kaja Marrandi.

„Tänavune parim kutseõpetaja on  mitmekülgne ja töökas oma valdkonna spetsialist. Ta ei ole ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuse  kutseõpetaja, vaid annab tunde ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis taimekaitse valdkonnas ning  viib läbi põllumeestele taimekaitse koolitusi üle Eesti,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Samuti kuulutati välja parima taimekasvataja 2020. Kokku oli kolm kandidaati: Marko Satsi (Kehtna Mõis OÜ), Ahti Aruksaar (Viljameister OÜ), Andre Randoja (Aaspere Agro OÜ).Parimaks tunnustati Ahti Aruksaar.

„Sellel aastal valisime parimat taimekasvatajat teraviljakasvatajate seast. Võitjat iseloomustavad stabiilselt kõrged saagid ning väga head tulemused viljelusvõistlustelt,“ põhjendab MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg valikut.

Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja aunimetusega teraviljakasvatuse valdkonnas skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest

Selle aasta parimad talud on selgunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
16.11.2020

 

 13. novembril kuulutatid Pärnus talunike tänuüritusel välja selle aasta parimad talud. Parima talu tiitli pälvis Raudepere OÜ Pärnumaalt, kus kasvatatakse kurke ja tomateid.

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust.“ selgitas Kerli Ats. Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitativälja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutati välja üldvõitja, kes saab parima talu tiitli. Parimaid talusid aitasid tunnustada, Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

 

PARIM NOORTALUNIK – Priidu Veersalu Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalust (Harjumaa)

Parim noortalunik võttis vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi. Üks eesmärk talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Nende põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende soov on minna eksporditurule. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kõik pere liikmed on talu tegemistesse on kaasatud, ka 92‑aastane vanaema on usin abistaja.

 

PARIM ALTERNATIIVTALU – Tori Siidritalu (Pärnumaa)

Maaelu mitmekesisuse rõhutamiseks valitakse igal aastal ka parim alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Parima alternatiivtalu tiitli võitja kolis Tallinnast tagasi oma juurte juurde ning alustas oma tegevusalaga nullist. Toetutakse esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega mullal kasvanud toorainet. Välja on arendatud oma kaubamärk ning kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja erikettide panekuni.

 

PARIM TOOTMISTALU – Saareõue OÜ (Pärnumaa)

Parim tootmistalu on pereettevõte, kelle põhiline käive tuleb teraviljamüügist, kuid nad on leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka oma kandi rannikut. Alates vanematelt talupidamise ülevõtmisest on haritava maa suurust kümnekordistatud ning 16 lihaveisest on saanud 180 aberdiini-anguse veist.

 

PARIM TALU – Raudepere OÜ (Pärnumaa)

2020.aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ning nii‑öelda müügikõlbmatu välimusega toodang väärindadakse kohapeal tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

 

Lisaks otsustas hindamiskomisjon anda välja kaks eripreemiat: „Tõe ja õiguse“ ning elutööpreemia.


Eripreemia „Tõde ja õigus“  pälvis Kuldr Kuld Lalluka OÜst (Jõgevamaa)

„Tõe ja õiguse“ eripreemia vääriliseks on noortalunik, kelle armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. Kuna tööd on palju, siis otsustas ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Ta kasvatab mahevilja 300 hektaril ning on hästi läbi mõelnud oma äriplaani ja kursis erinevate suundadega Euroopast, mis mõjutavad tema valikuid.

 

Elutöö eripreemia pälvis Naima Kütt Küti talust (Saaremaa)

Elutöö eripreemia saab talupidamisega 1989. aastal alustanud talunik. Tänaseks on loomakasvatusega tegeletud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Iga elusolendi eest hoolitseb talu perenaine ennastsalgavalt. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas, muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Fotod parima talu tiitli võitnutest: FOTOD PARIM TALU 2020 

Parimaid talusid aitaid tunnustada Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

Lisainfo:

 Kerli Ats

Tel. +372 5647 5660
e-post: kerli@taluliit.ee