Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi on taotlejatele välja makstud

Pressiteade
30. detsember 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi on taotlejatele välja makstud

29. juunist 6. juulini sai esitada põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse taotlusi. Tänase seisuga on PRIA 1615 taotlejale riigiabina välja maksnud ligi 4 miljonit eurot. Erakorralise toetuse kohandamistoetus maksti taotlejatele välja septembris.

Erakorralise riigiabiga toetatakse veiseliha tootmist, köögiviljakasvatust avamaal, maasika- ja kartulikasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones ning broileri-, munakana- ja vutikasvatust.

Järgnevas tabelis on välja toodud erakorralise toetuse riigiabi saajate arv ja määratud summad maakondade lõikes:

Veiseliha tootmise eest sai toetust 1188 taotlejat, avamaaköögivilja, maasika- ja kartulikasvatuse eest 392 taotlejat,köetavas kasvuhoones köögivilja, köögiviljataimede, maitsetaimede, maasikate või lillede kasvatamise  eest 20 taotlejat, broilerikasvatuse eest 3 taotlejat, munakanakasvatuse eest 87 ning vutikasvatuse eest 9 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise riigiabi saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

2023. aastal tuleb ülesharitud püsirohumaad tagasi rajada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.12.2022

 

2023. aastal tuleb ülesharitud püsirohumaad tagasi rajada

Ühise põllumajanduspoliitika üks periood on lõppemas ning koos sellega lõppeb kliima- ja keskkonnatoetus ehk rohestamise toetus. Toetusega kaasnenud püsirohumaa säilitamise nõue ja tagasirajamise kohustus jätkuvad järgmisel perioodil tingimuslikkuse süsteemis. Tagasirajamise kohustus kantakse üle uude, aastate 2023–2027 programmiperioodi.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on  püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal fikseeritud võrdlusarvuga. Iga aasta lõpus arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel püsirohumaa säilitamise suhtarvu.

2022. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis taas kord tuvastatud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud taseme. Taotlejaid, kes on vaatamata keelule püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud, on kokku 245 kogupindalaga 2287,66 hektarit. Suhtarvu ületamisse on panustanud ka need taotlejad, kellele on juba varem pandud kohustus rohumaid tagasi rajada, kuid kes ei ole seda täitnud.

Püsirohumaade säilitamise kohustusest on kuni 2022. aasta lõpuni vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Alates 2023. aastast kuulub püsirohumaade säilitamine tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete hulka, mida peavad järgima erandita kõik põllumajandustootjad. Kohustuse täitmata jätmine toob seetõttu edaspidi kaasa rangemad tagajärjed. Senise 2015. aasta võrdlussuhtarvu asemel hakkab aga kehtima uus, 2018. aasta võrdlussuhtarv, mis saab aluseks perioodi 2023–2027 iga-aastase suhtarvu järgimisel.

Täpsemad juhised koos individuaalsete tagasirajamise kohustustega määrab PRIA käesoleva aasta 31. detsembriks.

Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub Ukraina kriisi laenukäendust kuni 2023. aasta lõpuni

Pressiteade
Maaelu Edendamise Sihtasutus
22.12.2022

Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub Ukraina kriisi laenukäendust kuni 2023. aasta lõpuni

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) laenukäenduse meetme „Ukraina kriisi laenukäendus väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (sh mikroettevõtjatele) ning suurettevõtjatele“ kehtivuse tähtaeg pikeneb kuni 31.12.2023. Soodustingimustel pakutava Ukraina kriisi laenukäenduse eesmärk on võimaldada Ukraina kriisist mõjutatud ettevõtjatele juurdepääs käibevahenditele. Laenukäendust saavad taotleda põllumajandussaaduste esmatootjad, kalandus- ja vesiviljelusettevõtjad ning neid ühendavad esindusorganisatsioonid.

„Kahjuks pole sõda lõppenud ja see hoiab jätkuvalt paljude tarvikute ja energiakandjate hinnad üleval. See põhjustab ettevõtjatele täiendavate käibelaenude võtmist, milleks ei pruugi enam tagatisi jätkuda. Soodustingimustel käendus aitab seda probleemi leevendada,“ rääkis MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Laenule käenduse saamiseks tuleb esmalt pöörduda panga poole. Konkreetsele laenule vajaliku käenduse ulatuse otsustab panga esindaja. Käenduse saamiseks esitab laenuandja MES-ile vormikohase käenduse taotluse. Sihtasutusel on koostöölepped enamike Eestis tegutsevate krediidi- ja finantseerimisasutustega.

Täpsem info tingimuste kohta on leitav kodulehelt www.mes.ee.

PRIA kinnitas põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi ühikumäärad

Pressiteade
21. detsember 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA kinnitas põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi ühikumäärad

PRIA kinnitas põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi ühikumäärad. Toetuste väljamaksmisega on juba alustatud ning toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2022.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 29. juunist 6. juulini. Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina. Kohandamistoetus maksti taotlejatele välja septembris.

Erakorralise riigiabiga toetatakse veiseliha tootmist, köögiviljakasvatust avamaal, maasika- ja kartulikasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones ning broileri-, munakana- ja vutikasvatust.

Erakorralise riigiabi 2022. aasta ühikumäärad on järgmised:

–          veiseliha tootmine – 30,46 eurot ammlehma, sealhulgas ristandi, ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta;

–          veiseliha tootmine – 21,32 eurot lihatõugu veise (v.a ammlehm ja vähemalt kaheksa kuu vanune lihatõugu lehmmullikas), sealhulgas ristandi, ja vähemalt kahe kuu vanuse piimatõugu pulli kohta;

–          avamaaköögivilja, maasika- ja kartulikasvatus – 421,77 eurot hektari kohta;

–          broilerikasvatus – 2,25 eurot broileri kohta;

–          munakanakasvatus – 2,50 eurot munakana kohta;

–          vutikasvatus – 0,50 eurot vuti kohta.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud. Lõplikud andmed makstud riigiabi kohta avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud.

PRIA poolt makstavad aasta suurimad toetusrahad jõuavad jõuludeks klientideni

Pressiteade
20. detsember 2022

 

PRIA poolt makstavad aasta suurimad toetusrahad jõuavad jõuludeks klientideni

PRIA alustas otsetoetuste väljamaksmist 7. detsembril. Tänase, 20. detsembri seisuga on rohkem kui 13 tuhandele põllupidajale välja makstud hektaripõhised otsetoetused, üle 600 loomapidaja on kätte saanud piimalehma kasvatamise ning üle 600 loomapidaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetused. 

Otsetoetuste maht moodustab enam kui kolmandiku PRIA aasta jooksul makstavatest toetustest. Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 193,5 miljoni euro.

  1. aastal väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 20. detsembri seisuga:

– ühtne pindalatoetus – 125 490 256 eurot, 12 555 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 56 137 814 eurot, 12 536 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 739 677 eurot, 927 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 790 213 eurot, 532 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 532 395 eurot, 206 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 396 222 eurot, 549 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 011 567 eurot, 84 toetusesaajat;

– ute ja kitse kasvatamise otsetoetus – 517 822 eurot, 602 toetusesaajat.

Toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega avaldatakse PRIA kodulehel nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka Toetuse saajate lehel (lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud). Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset vajalikud vähendused ja tasaarveldused, samuti on füüsiliste isikute toetustelt kinni peetud tulumaks.

Eestisse jõudis hobuste haigus nõlg

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.12.2022

Eestisse jõudis hobuste haigus nõlg

 Hobuste riikidevahelise veo nõuete eiramise tulemusena toodi Eestisse loomadega kaasa hobuste nakkushaigus nõlg. Veoses olnud loomad on teistest eraldatud ja nende edasine liikumine ei ole lubatud. Rohkem loomi haigestunud pole. Põllumajandus- ja Toiduamet koostas pettuseteate Hollandi vastavale asutusele, kes asus juhtumit uurima.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul saabus haigestunud loom Eestisse novembri lõpus. „Saaremaale tuli ühe veosega neli hobust Hollandist ja üks Saksamaalt. Sama veosega suundus üks hobune Saksamaalt ka Läänemaale. Üks Hollandi hobustest haigestus teekonnal,“ kirjeldas Jaarma. Loom hakkas tatistama, tekkis palavik ja lümfisõlmed läksid turse.

Saaremaal võeti hobuselt proov ning tuvastati hobuste nõle tekitaja. Samast veosest haigestus veel kaks hobust.

Uurimise käigus selgus, et Hollandist toodud loomad olid siia saabunud mittenõuetekohaselt. „Hollandist pärinevatel hobustel puudus veterinaarse ülevaatuse teostamist kinnitav sertifikaat, kaasas olid vaid identifitseerimist võimaldavad  hobuste passid,“ selgitas Jaarma juhtunut. Saksamaalt toodud hobustel olid veterinaarsertifikaadid olemas.

Hobuste liikumisel ühest riigist teise peab hobusega kaasas olema hobuse pass ja veterinaarsertifikaat. Veterinaarsertifikaat tõendab, et hobune on identifitseeritud, puuduvad haigustunnused ega pole kokku puutunud haige loomaga ning ta on pärit kohast, millele ei ole kehtestatud liikumispiiranguid.

Nõlg on bakteri Streptococcus equi poolt põhjustatud hobuste nakkushaigus. Haigusele iseloomulikud tunnused on halb enesetunne, palavik ja nõrevool ninast (kollane ja vedel). Seejärel areneb peapiirkonna lümfisõlmede turse, mis lõpeb nende mädase põletikuga. Reeglina paranevad loomad ravi tulemusel täielikult. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigust köhimisel, puristamisel või aevastamisel ninanõrega, kuid samuti põletikus lümfisõlmede mädaga. Lisaks võib haiguse tekitaja üle kanduda haige looma eritistega saastunud sööda, allapanu, hooldusesemete jms.

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid saavad taotleda tunnustust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.12.2022

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid saavad taotleda tunnustust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega määratakse kalaliigid, mille ühiseks tootmiseks ja turustamiseks tootjaorganisatsioonina saab taotleda tunnustust.

„Tootjaorganisatsioonide tunnustamisel majanduslikult oluliste liikide loetelu kehtestamine“ eelnõu hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. aastal. Määrusega sätestatud loetelu hõlmab nii kalapüügitoodete tootmise valdkonna kalaliike kui ka vesiviljelustoodete tootmise valdkonna kalaliike. Kalapüügitoodete tootmise valdkonna majanduslikult olulisteks kalaliikideks loetakse kilu, räim, ahven, meritint, latikas ja koha. Ainsaks liigiks vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas on vikerforell.

Ühise kalanduspoliitika elluviimisel on üheks olulisemaks turukorralduslikuks üksuseks kalandustoodete tootjaid koondavad ühendus ehk tootjaorganisatsioon. Sellise ühistegevuse üksuse eesmärgiks on parandada oma liikmete toodangu turustustingimusi ning aidata edendada kestlikku püüki ja vesiviljelust. Tootjaorganisatsiooni võivad moodustada kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevad ettevõtted ühest või mitmest Euroopa Liidu liikmesriigist. Selle juriidiline vorm on tulundusühistu, kuhu kuulub vähemalt viis kalapüügi- ja/või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu sihtpiirkond laienes

Pressiteade
Maaelu Edendamise Sihtasutus
14.12.2022

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu sihtpiirkond laienes

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas 9. detsembril eluaseme kaaslaenu meetme uuendatud tingimused, millega laienes programmi sihtpiirkond. Nüüd on aktsepteeritud piirkondadeks kuni 1000 elanikuga asutusüksused Eestis, välja arvatud linnad ja Harjumaa tervikuna. Välistatud piirkondade täpne nimekiri on leitav https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen .

„Madala tagatisväärtuse tõttu ei saa pangad anda kodulaene igasse Eesti väiksemasse paika summas, millega kapitaalselt renoveerida, ehitada või osta uus elamu. MESi kaaslaenu eesmärk on aidata peredel maapiirkonda rajada linnaga samaväärsed kodud. Uute kodudega loodame saada maale peresid, kes soovivad ennast piirkonnaga pikemaks ajaks siduda ja lüüa kaasa piirkonna arengus – olles ettevõtjatele tööjõud, uute töökohtade loojad, seltsielus kaasalööjad või kohalike väiketootjate saaduste tarbijad,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Eluaseme kaaslaen on MESi välja töötatud finantstoode, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või soetamiseks. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Maale elama asumist soodustava pilootprogrammiga alustati 2021. aasta novembris, algselt rakendati kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Käesoleva aasta 17. novembri Vabariigi Valitsuse istungil toetati meetme piirkonna laiendamist ka muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on raskusi laenu saamisega. 9. detsembril kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu eluaseme kaaslaenu laiendatud sihtpiirkondadega meetme.

Programmi rahastab Maaelu Edendamise Sihtasutus, projekti maht on kokku 5 miljonit eurot.

Kruuse: Oleme valmis EL-i ühise põllumajanduspoliitika uueks perioodiks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.12.2022

 

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus ühe suure teemana arutati ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade hetkeseisu ja uusi katsumusi.

Maaeluminister Urmas Kruuse teatas, et uue ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava raames on tehtud palju tööd, et minna üle uuele perioodile esimesest jaanuarist. Ta sõnas, et toetuste rakendamine olukorras, kus kõik rakendusreeglid ei ole selged, on kindlasti kõigile liikmesriikidele keeruline. „Euroopa Liidu õigusaktide, strateegiakava ning riigisiseste õigusaktide väljatöötamist samaaegselt tuleb tulevikus kindlasti vältida,“ ütles minister Kruuse.

Kruuse lausus, et Eesti peamine prioriteet on praegu strateegiakava riiklike rakendusaktide väljatöötamine. „Vastasel juhul pole võimalik pindala- ja loomapõhiseid toetusi, nii otsetoetusi kui ka maaelu arengu toetusi tähtaegselt rakendada,“ põhjendas maaeluminister Kruuse prioriteedi vajadust. Ta ütles, et Euroopa Komisjon peab arvestama ka Venemaa agressiooni Ukrainas, mis avaldab põllumajandusele olulist mõju.

Maaeluminister Kruuse märkis, et makseasutusele ning kaasatud kontrolliasutustele pakub piiratud ajaraamis väljakutseid olla valmis toetuste nõuetekohaseks rakendamiseks. „Oluline ülesanne on uue kohustusliku pinnaseiresüsteemi loomine, mis on eelduseks pindalapõhiste toetuste rakendamisele,“ tähendas Urmas Kruuse. Ta ütles, et küsimus on ka taotlejate valmisolekus uute reeglitega kohaneda. „Loodame komisjoni paindlikule ja mõistvale suhtumisele strateegiakavade rakendamise esimestel aastatel,“ oli minister lootusrikas.

Maaeluminister nimetas ametisse uue põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.12.2022

Maaeluminister nimetas ametisse uue põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri

Maaeluminister Urmas Kruuse nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleriks Madis Pärteli. Madis Pärtel alustab asekantslerina tööd alates 16. veebruarist 2023.

„Konkurss asekantsleri kohale oli tihe, osales väga häid kandidaate nii ministeeriumist kui ka väljastpoolt. See näitab, et ühiskond teadvustab üha enam põllumajanduse ja toidutootmise olulisust ning valdkond pakub inimestele väljakutset,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Põllumajandus ja maaelu seisavad silmitsi mitmete oluliste katsumustega. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on toidujulgeolek saanud uue tähenduse. Peame leidma tasakaalu, kuidas selle kõrval oleks tagatud majanduslikult kestlikud sissetulekud ettevõtjatele, keskkond oleks hoitud ning maapiirkonnad ja kohalikud kogukonnad oleks elujõulised. Selleks, et me ettevõtjatele ja inimestele selles appi saaksime tulla, tuleb lähiajal ette valmistada ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi rakendamine. Usun, et Madis saab nende katsumustega tegelemisega hästi hakkama,“ lisas minister Kruuse.

„Madis kaasaegse juhina mõistab ühiskonna kasvanud ootusi avalikule sektorile ja pakutavatele teenustele. Selleks on oluline tunda ettevõtjaid ja inimesi, kelle jaoks me igapäevaselt töötame, et pakkuda sektorile võimalusi tuleviku väljakutsetega toimetulekul. Madis oma kogemuste ja kompetentsidega suutis valikukomisjonile pakkuda kõige terviklikuma tulevikuvisiooni,“ selgitas minister asekantsleri valikut.

Madis Pärtel on ministeeriumis töötanud enam kui 10 aastat. Selle aja jooksul on ta rotatsiooni korras töötanud ka Riigikantseleis, stažeerinud Euroopa Komisjonis, täiendanud ennast põllumajanduse valdkonnas Cornelli ülikoolis New Yorgi osariigis ning mitmetes tippjuhtide järelkasvuprogrammides. Madisel oli oluline roll Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistamisel põllumajanduse valdkonnas ning viimased paar aastat on ta juhtinud põllumajandustalitust Brüsselis asuvas Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures.

Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas avaliku konkursi asekantsleri ametikohta täitmiseks välja tänavu oktoobris, pärast seda kui senine põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban alustas alates septembrist tööd ministeeriumi kantslerina.

Foto: Kaisa-Maarja Pärtel