Homsest jõustuv toiduseaduse muudatus lihtsustab toidukäitlejate tegevust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.03.2021

 

Homsest, 1. aprillist jõustub toiduseaduse muudatus, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks. 

Muudatusega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul võimaldab see lihtsustada toidu käitlemisega alustamist.

„Tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega aitab elavdada kogu majandustegevust, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes seni on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi,“ ütles minister. Tegevusluba nõutakse nüüdsest vaid neis valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Selline muudatus ei tähenda aga järeleandmisi toiduohutuses. „Alustades toidukäitlemist väikeettevõttena, jääb käitlejale kohustus tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit,” rõhutas Kruuse.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne.

Samuti antakse seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. Sellega luuakse paremad võimalused maapiirkondades põllumajandussaadusi väärindava väikeettevõtlusega tegelemiseks, andes käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. 

Korduma kippuvad küsimused

Koos toiduseaduse muudatustega jõustuvad maaeluministri määrused

Talude registreerimine avatud talude päevale algab 1. aprillil

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.03.2021

 

Homme algab talude registreerimine tänavu 25. juulil toimuvale avatud talude päevale. Talusid saab suviseks tippsündmuseks kujunenud üritusele kirja panna kuu aja jooksul ehk aprilli lõpuni.

„Tänavu juulikuu viimasel nädalavahetusel toimuv avatud talude päev toob tuhanded eestimaalased erinevaid talutootmisi ja ettevõtlikke maapiirkondi külastama juba seitsmendat aastat järjest. Kutsun üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on teie võimalus, kus saate tutvustada nii oma tegevust, tooteid-teenuseid kui ka piirkonda tervikuna, kus te oma mõttekaaslastega tegutsete,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval on hea võimalus pakkuda kohalikku toitu ja kaupa otse oma õues külastajatele, kes tänulike tarbijatena tulevad teie juurde ka edaspidi.“

Ministri sõnul tuleb sellelgi aastal avatud talude päeva korraldamisel arvestada koroonaviiruse levikust tingitud piirangutega. Samas näitas mullune kogemus, et viiruse levik oli suvekuudel pidurdunud, päeva korraldamine õnnestus taludel edukalt ning pälvis külastajate suurt tähelepanu.

„Erinevalt varasemast saavad tänavu talud ennast sellele sündmusele registreerida ainult aprillikuu jooksul. Loodame, et kuu aega on osalusotsuse kaalumiseks, päeva ülesehitusele ja programmile mõtlemiseks ning enda kirja panemiseks piisav aeg,“ lausus Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur.

Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalevate talude andmete laekumine hiljemalt mai esimeseks pooleks vajalik selleks, et jõuaks need üle kontrollida ja seejärel talupäeva paberkaardi õigeks ajaks valmis trükkida. Viimane on hoolimata nutiajastust osutunud talude külastuste planeerimisel oodatud ja tänuväärt abiliseks.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust enne, kui talu ilmub avalikult veebilehele, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehelwww.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 30. aprillil. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Põllumajandussektori esindajad said ülevaate muudatustest veterinaarõiguses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.03.2021

 

30. märtsil toimus Maaeluministeeriumis tänavune esimene põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade veterinaarseaduse eelnõust, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte.

Alates 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mille rakendamisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määruse nõuetega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. „Uus veterinaarseadus hõlmab seniste õigusaktide asjakohaseid sätteid, üldised põhimõtted veterinaaria ja loomatervishoiu valdkonnas ei muutu,” lausus maaeluminister Urmas Kruuse nõukogu kohtumisel.

Nõukogule tutvustati teisipäeval ka Statistikaameti 2020. aasta sügisel korraldatud põllumajandusloenduse ülevaadet. Põllumajandusloenduse tulemused on vajalikud põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevuste kujundamiseks ja otsuste tegemiseks.

Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Lisaks said nõukogul osalejad Tartu Ülikooli teadlastelt ülevaate taimebioloogia teadustaristuvõrgustikust TAIM, mille eesmärk on parandada teadmussiiret ja innovatsiooni Eesti põllumajandussektoris, kiirendada sordiaretust aina muutuvate kliimatingimustega kohanemiseks ning väärindada taimset toorainet.

TAIMe teenused aitavad kaasa Euroopa Liidu roheleppest lähtuvate eesmärkide täitmisele: mitmekesistada kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride valikut, tagada puhas taimne toit meie toidulaual, võtta kasutusele uuenduslikke taimset päritolu tooteid ning arendada erinevatele kliima- ja tootmistingimustele sobivaid ressursitõhusaid agrotehnoloogiaid. TAIM luuakse Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, TalTechi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostööna.

Euroopa Komisjon on välja tulnud kestlike investeeringute ehk nn taksonoomia määruse delegeeritud õigusakti ettepanekuga, mida esitleti samuti PMANi istungil osalejatele. Mainitud delegeeritud õigusakti lisades pannakse väga täpselt paika kriteeriumid selle kohta, millal mingid ettevõtte majandustegevused panustavad oluliselt ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse ja millal need ei too kaasa olulist kahju. Kestlike investeeringute delegeeritud õigusakt mõjutab paljusid majandusvaldkondi, sealhulgas põllumajandust. Euroopa Komisjonil on kavas delegeeritud õigusakt vastu võtta 2021. aasta aprilli teises pooles.

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
31. märts 2021

 

Täna, 31. märtsil algas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine e-PRIAs. Eeltäitmine kestab 6. aprillini. Taotlusi saab esitada 7.-14. aprillini ainult elektroonselt e-PRIAkeskkonna kaudu.

PRIA arendustoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Käesoleva aasta eelarve on 3 miljonit eurot, mis on 500 000 eurot enam kui eelmisel aastal. See tähendab, et eelarvesse mahub rohkem taotlejaid. Lisaks muutus sel aastal määrus tulevikku suunatud kohustuste osas. Kui varasemalt pidi taotlemisele järgnevaks teiseks majandusaastaks saavutama 10% põllumajandusliku müügitulu tõusu, siis täna enam sellist nõuet ei ole.“

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning moodustas mõlemal taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused hiljemalt 25.06.2021. Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Täpsem info toetuse tingimuste ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu on võimalik küsida samuti MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta täpsemat infot leiab siit.

Harjumaal tuvastati kodulinnul lindude gripp

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2021

  

Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Lääne-Harju vallas, Illurma külas asuvas A.K.S.S Grupp OÜ lindlas, kus on hetkel ca 20 lindu. Endiselt kehtib üle-eestiline kodulindude väljas pidamise keeld.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul seati linnupidamiskohale kitsendused. „Antud linnupidamiskoht asub piirkonnas, kus on veelindudel olnud suur suremus ning tuvastatud lindude grippi. Seetõttu on väga oluline jälgida bioturvalisuse nõudeid, sh vahetada jalanõud ja riided enne lindlasse sisenemist ning hoida linnud sisetingimustes. Muuhulgas ei tohi sellest lindlast linde välja viia ning taudipunkti likvideerimiseni on piiratud nii inimeste kui ka transpordi liikumine,“ ütles Sammel.

Esmane teade Põllumajandus- ja Toiduametile saabus eile (29.03). Ametile teadaolevalt saatis linnupidaja linnukorjuse laborisse uurimisele, millel tuvastati lindude gripp. Antud viirustüvi inimestele suurt ohtu ei kujuta, kuid tekitab emotsionaalset ja majandusliku kahju. Taudi tõttu hukatakse kõik talus peetavad linnud. Palume talupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas. Seejärel korraldab PTA linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Kuna linnupidamiskoht on registreeritud PRIA registris, siis hukatud lindude eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Amet teostab järelevalvet kõikide linnupidajate üle, kes jäävad A.K.S.S Grupp OÜ lindlast kuni kümne kilomeetri raadiusesse Lääne-Harju, Harku, Saue vallas ja Keila linnas. Meile teadaolevalt on kümne kilomeetri raadiuses 21 linnupidamishoonet. Lisaks juba kehtivale lindude seespidamise kohustusele tuleb järgida kõiki bioturvalisuse nõudeid, mis tõkestavad lindude gripi laialdasemat levikut,“ kirjeldas Sammel.

Kümne kilomeetri raadiuses A.K.S.S Grupp OÜ lindlast on kehtestatud piirangud. Piirangud puudutavad lindude üle arvestuse pidamist, lindude liikumist farmist välja jne. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lööb kaasa Gruusia arendusprojektis

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.03.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) eksperdid osalevad ELi mestimisprojektis, mille eesmärgiks on arendada Gruusia looma- ja taimetervise valdkondi loomade nakkushaiguste tõrje, bioohutuse, esmatootmise ning piirikontrolli osas.

„Osaleme selles kaks aastat kestvas projektis koos Läti ja Rootsi ekspertidega, kellega oleme praeguseks jõudnud teha koos Gruusia esindajatega mitmeid kohtumisi,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlakas.

Projekti koordineerib Gruusias toidu- ja loomatervise alast järelevalvet tegev Gruusia Rahvuslik Toiduamet ning kohalik maksuamet, mille alla kuuluvad veterinaarkontrolli piiripunktid.

Projektis osalemise eeltööd algasid eelmise aasta veebruaris. Juuli algul võitis Eesti koos partneritega 1,4 miljonit eurot maksva twinning– ehk mestimisprojekti kolme Euroopa Liidu liikmesriikidest koosneva konsortsiumi ees. Selja taha jäid ühendmeeskonnad, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Saksamaa jt riikide esindajad.

„Kindlasti mõjutas grusiine meid valima see, et nii Eesti kui ka Läti on piirikontrolli ja veterinaarjärelevalve valdkondades varasemalt läbi viinud mitmeid projekte, millega nad on rahule jäänud,“ sõnas Pihlakas. „Meie suureks plussiks lisaks teadmistele oli kahtlemata ka vene keele oskus, mis on endiselt Gruusias väga levinud ning võimaldab sealsete ametnikega otse suhelda.“

Euroopa Liidu koostööprogrammi käigus rahastatakse avaliku sektori projekte, mis toetavad Euroopa Liidu ühinemiseelseid ja naabruspoliitika riike ELi seadusandluse ülevõtmisel, jõustamisel või rakendamisel konkreetses valdkonnas.

„Praegune koroonaaeg muudab projekti teostamise keerukamaks, sest reisimine on raskendatud ning suur osa tööst tuleb teha veebi kaudu,“ rääkis Pihlakas. „Kuid endiselt on projekt väga kasulik nii Gruusiale kui ka selles osalevatele riikidele, kuna projekti käigus saavad eksperdid vahetada erinevate riikide praktikaid ja kiigata teiste asutuste köögipoolele. Neid teadmisi saame edaspidi rakendada oma töös, millest laias laastus võidavad kõigi osalevate riikide looma- ja taimetervise valdkonnad.“

Erametsaliit: aeg on maadevahetus tagasi tuua

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
26. märts 2021

 

Metsaomanikke nörritab riigi käitumine uute kaitsealade loomisel eramaadele, sest omanikele ei ole ette nähtud õiglast kompensatsiooni. Teema tõstatus taas teravalt Alutagusel, kus soovitakse uusi lendorava kaitsealasid luua ligi 700 hektaril eramaal. Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsamaade puhul võib mõnel juhul veel pakutava kompensatsiooniga (110€/ha) leppida, siis piiranguvööndites jäävad metsaomanikele sisuliselt vaid tühjad pihud – rangetele piirangutele vaatamata pakutakse ainsaks kompensatsiooniks 50% maamaksusoodustust või võimalus mets kunagi tulevikus riigile müüa. Omanikele tundub, et neid soovitakse oma maalt välja tõrjuda ning ainsa toimiva lahendusena näevad metsaomanikud maadevahetuse võimaluse taastamist.

Alutaguse metsaomanik Mait Mölder on maadevahetuse võimaluse taastamise vajalikkusest erinevatele poliitikutele rääkinud juba üle 10 aasta. Alates sellest, kui tema perele kuuluvatel metsamaadel lendorava kaitseks majandustegevus täielikult keelati. “Meie pere on traditsiooniliselt metsandusega tegelenud ja ma ei pea õigeks, et inimestelt tahetakse see võimalus käest võtta. Maadevahetus oleks ainuke õiglane lahendus millega nii minu pere kui lendorav saaks oma vajadustele vastavalt metsas toimetada. Riigil on siin ümbruses piisavalt majandusmetsa, mida võiks vahetada erametsaomanike rangete piirangutega metsa vastu,” rääkis ta.

Maadevahetuse võimaluse taastamise üle debati taasalustamisest rääkis esmaspäeval ka riigikogulaste küsimustele vastanud keskkonnaminister Tõnis Mölder*. Ta rääkis Riigikogule, et maadevahetust on ajalooliselt praktiseeritud ja kindlasti on sellel meetodil omad plussid ja omad miinused. Mölder leidis, et maadevahetusküsimustes võiks pidada veel kord debatti.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv kiidab ministri mõtet maadevahetusküsimustes taas debatt algatada. Selle võimaluse taastamine on tema sõnul veelgi olulisem hiljutise kohtulahendi valguses. Halduskohus leidis, et metoodika, mille alusel riik kaitsealust metsamaad omanikelt ära ostab, on põhiseadusevastane, sest ei võimalda maksta õiglast turuhinda. “Esiteks on juba üldine põhimõte omanik maast loobuma suunata vale. Mida rohkem on meil erametsaomanikke, seda mitmekesisemad ja elurikkamad on meie erametsad,” rääkis ta.

“Maadevahetus annaks metsaomanikule võimaluse oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata, vastupidiselt tänasele olukorrale, kus kohalike elanike maaomandi kasutamise piiramine viib sageli hoopis maalt linna kolimiseni,” rääkis Talijärv ja nentis, et tegelikult toimub maadevahetusi ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade puhul. “Selle võimaluse võiks taaselustada ka looduskaitsealuste maade puhul, vahetamine võiks toimuda samas piirkonnas olevate maadega,” lisas ta.

Erametsaliidu tegevjuhti paneb kõige rohkem muretsema looduskaitseliste piirangute laiendamisega kaasnevate mõjude hindamata jätmine. “Lugedes kas või Alutaguse rahvuspargi laiendamise või lendorava püsielupaikade laiendamise ettepanekuid on ju näha, et absoluutselt pole mõeldud sellele, kuidas planeeritavad piirangud kohalike inimeste elujärge mõjutavad. Keskendutud on vaid üksikute liikide kaitsele – puudub tervikvaade ja suurema pildi nägemine,” lisas Talijärv, kelle sõnul peab riik seisma ka nende inimeste eest, kes soovivad elada väljaspool Tallinna ja Tartut.

*Metsaomanik Mait Mölder ja keskkonnaminister Tõnis Mölder on nimekaimud kuid ei ole hõimlased.

 

Lisainfo:
Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
andres.talijarv@erametsaliit.ee
tel 503 6212

Euroopa roheline kokkulepe: Euroopa Komisjon tutvustab meetmeid mahepõllumajandusliku tootmise edendamiseks

Euroopa Komisjon
Pressiteade

 

Täna tutvustas komisjon mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava. Selle üldine eesmärk on edendada mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja tarbimist, saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt peaks mahepõllumajanduse alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal olema 25% kogu põllumajandusmaast, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse mahtu.

Mahepõllumajanduslik tootmine toob mitmesugust olulist kasu: mahepõldudel esineb ligikaudu 30% rohkem bioloogilist mitmekesisust, mahepõllumajandusloomade heaolu on kõrgel tasemel ja neile tuleb anda vähem antibiootikume, mahepõllumajandustootjatel on suurem sissetulek ja nad on vastupanuvõimelisemad ning tänu ELi mahetoote logole teavad tarbijad täpselt, millist toodet nad ostavad. Tegevuskava on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga.

Tegevuskava eesmärk on anda juba niigi kiiresti kasvavale mahepõllumajandussektorile õiged vahendid, et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini. Selleks et sektor kasvaks tasakaalustatult, on tegevuskavas esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimistsuurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist.

Komisjon julgustab liikmesriike töötama välja riiklikke mahepõllumajanduse tegevuskavasid, et suurendada mahepõllumajanduse osakaalu riikides. Praegu erineb mahepõllumajanduslikult haritava põllumajandusmaa osakaal liikmesriikide vahel oluliselt: see ulatub 0,5%st kuni rohkem kui 25%ni. Riiklikud mahepõllumajanduse tegevuskavad on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning neis on sätestatud meetmed, mis lähevad kaugemale põllumajandusest ja ÜPP raames pakutavatest meetmetest.

Tarbimise edendamine

Mahepõllumajanduslike toodete üha suurenev tarbimine on oluline, et innustada põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajandusele ning suurendada seeläbi oma kasumlikkust ja vastupanuvõimet. Selleks on tegevuskavas esitatud mitu konkreetset meedet, mille eesmärk on suurendada nõudlustsäilitada tarbijate usaldus ja tuua mahetoit kodanikele lähemale. See hõlmab mahepõllumajandusliku tootmisega seotud teavitustegevust, mahepõllumajanduslike toodete tarbimise edendamist, samuti on vaja läbi avalike hangete õhutada kasutama mahetooteid avalikes sööklates ning suurendada mahepõllumajanduslike toodete levikut ELi koolikava raames. Meetmete abil püütakse ka näiteks ennetada pettusisuurendada tarbijate usaldust ja parandada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust. Ka erasektor võib mängida olulist rolli, näiteks premeerida töötajaid nn mahevautšeritega, mida viimased saavad kasutada mahetoidu ostmiseks.

Tootmise suurendamine

Praegu haritakse umbes 8,5% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult ning suundumused näitavad, et praeguse kasvumäära juures jõuab EL 2030. aastaks 15–18%-ni. Tegevuskava on abivahend, mis annab täiendava tõuke, et jõuda 25%-ni. Kuigi tegevuskavas on keskendutud suures osas nõudluse nn tõmbeefektile, jääb peamiseks vahendiks ülemineku toetamisel ühine põllumajanduspoliitika. Praegu kasutatakse ligikaudu 1,8% (7,5 miljardit eurot) ÜPPst mahepõllumajanduse toetamiseks. Tulevane ÜPP hõlmab ökokavasid, mida toetatakse 2023.–2027. aastal 38–58 miljardi euro suuruse eelarvega, sõltuvalt ÜPP üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Ökokavasid saab kasutada mahepõllumajanduse edendamiseks.

Lisaks ÜPP-le on ka teisi olulisi meetmeid, mis hõlmavad teabeürituste korraldamist ja võrgustike loomist parimate tavade jagamiseks; pigem põllumajandustootjate rühmade kui üksikisikute sertifitseerimistteadusuuringuid ja innovatsiooniplokiahela ja muude tehnoloogiate kasutamist turu üha suureneva läbipaistvuse jälgitavuse parandamiseks; kohaliku ja väikesemahulise töötlemise edendamist, toiduahela korraldamise toetamist ning loomade söötmise parandamist.

Selleks et suurendada teadlikkust mahepõllumajanduslikust tootmisest, hakkab komisjon korraldama iga-aastast ELi mahepäeva ja andma välja auhindu mahetoiduahelates, et tunnustada tipptaset mahepõllumajandusliku toiduahela igas etapis. Komisjon julgustab ka maheturismi võrgustike arendamist näiteks mahepiirkondade abil. Mahepiirkond on ala, kus põllumajandustootjad, kodanikud, turismiettevõtjad, ühendused ja riigiasutused teevad koostööd kohalike ressursside kestliku majandamise nimel, tuginedes mahepõllumajanduslikele põhimõtetele ja tavadele.

Tegevuskavas on ka märgitud, et mahepõllumajanduslik vesiviljelustootmine on endiselt suhteliselt uus sektor, kuid sellel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. ELi vesiviljeluse säästvat arengut käsitlevates uutes ELi suunistes julgustatakse liikmesriike ja sidusrühmi toetama tootmise suurendamist mahepõllumajanduslikus sektoris.

Kestlikkuse tõhustamine

Lisaks on tegevuskava eesmärk veelgi parandada mahepõllumajanduse tulemuslikkust kestlikkuse seisukohast. Selleks keskendutakse meetmetes loomade heaolu parandamiselemaheseemnete kättesaadavuse tagamiselesektori CO2-jalajälje vähendamisele ning plasti, vee ja energia kasutamise minimeerimisele.

Samuti kavatseb komisjon suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni osa ning eraldada vähemalt 30% põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest mahepõllumajandussektorile eriomastele või sellega seotud teemadele.

Komisjon jälgib edusamme tähelepanelikult. Ta teeb koos Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmade esindajatega iga-aastast järelevalvet ning analüüsib kahe aasta tagant esitatavaid eduaruandeid ja vahekokkuvõtteid.

Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Põllumajandus on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajaid ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on suur oht põllumajandusele. Me peame kiiremas korras taastama tasakaalu oma suhetes loodusega. See ei puuduta üksnes põllumajandustootjaid, see hõlmab kogu toiduahelat. Käesoleva tegevuskava eesmärk on suurendada nõudlust mahepõllumajanduse järele, aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid ja toetada Euroopa põllumajandustootjaid nende üleminekul. Mida rohkem maad me mahepõllumajandusele pühendame, seda parem on kaitsta bioloogilist mitmekesisust sellel maal ja seda ümbritsevatel aladel.“

Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski lisas sellega seoses: „Tunnustame mahepõllumajanduslikku sektorit kestlike tavade ja ressursikasutuse eest ning asetame selle rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel kesksele kohale. Selleks et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini, peame tagama, et nõudlus hoogustaks sektori kasvu, kuid võtma samal ajal arvesse olulisi erinevusi liikmesriikide mahepõllumajandussektorite vahel. Mahepõllumajanduse tegevuskavas on ette nähtud vahendid ja ideed sektori tasakaalustatud kasvu toetamiseks. Seda arengut toetavad ka ühine põllumajanduspoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon ning tihe koostöö peamiste osalejatega ELi, riigi ja kohalikul tasandil.

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius märkis omalt poolt: „Mahepõllumajandus toob keskkonnale palju kasu – see aitab kaasa mulla hea seisundi saavutamisele, vähendab õhu- ja veereostust ning parandab bioloogilist mitmekesisust. Samal ajal on nõudlus kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui tootmine ning mahepõllumajandussektor toob oma osalistele majanduslikku kasu. Uus mahepõllumajanduse tegevuskava on otsustava tähtsusega vahend, mille abil saavutada eesmärk, et 25% põllumajandusmaast oleks mahepõllumajanduslik, ning suurendada oluliselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu, mis on sätestatud elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust toidulauani“. Lisaks sellele edendatakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust uutes strateegilistes suunistes ELi vesiviljeluse kestlikuks arendamiseks, mille komisjon peagi vastu võtab.

Taustteave

Tegevuskavas on võetud arvesse 2020. aasta septembrist novembrini toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi, mille käigus saadi sidusrühmadelt ja kodanikelt kokku 840 vastust.

See algatus kuulutati välja 2020. aasta mais avaldatud strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias. Need kaks strateegiat esitati Euroopa rohelise kokkuleppe raames, et võimaldada üleminekut jätkusuutlikele toidusüsteemidele ja tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiste põhjustega.

2020. aasta detsembris avaldatud soovitustes liikmesriikidele seoses nende ÜPP strateegiakavadega lisas komisjon eesmärgi, et 2030. aastaks peaks ELi mahepõllumajandusliku viljelusala pindala olema 25% praegusest põllumajandusalast. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma ÜPP kavades selle eesmärgi riiklikud väärtused. Liikmesriigid selgitavad, kuidas nad kavatsevad selle eesmärgi ÜPP vahendite abil saavutada lähtuvalt oma kohalikest tingimustest ja vajadustest.

Komisjon esitas oma ettepanekud ÜPP reformi kohta 2018. aastal, kui ta pakkus võtta kasutusele paindlikuma, tulemuslikkusel ja tulemustel põhineva lähenemisviisi, milles oli võetud arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning suurendatud samas kestlikkuseesmärke ELi tasandil. Uus ÜPP põhineb üheksal eesmärgil, millest peaksid ka ELi liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavade koostamisel lähtuma.

Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumise põhiküsimuseks kujunes ÜPP uus reformipakett 

Maaeluministeerium
Pressiteade
25.03.2021

 

Viimasel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil kujunesid põhiteemadeks arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspliitika (ÜPP) reformipaketi üle, mis jätkuvad nädala lõpuni ja ilmselt ka järgnevatel nõukogu istungitel.

„Kõige keerulisem on leida sobivat tasakaalu liikmesriikide vahel, mille nimel tuleb veel tööd teha, aga hea meel on tunnistada, et istungisaalis oli juba tunda kokkuleppe tahet,“ vahendas kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. „Üldise arusaama kohaselt eeldab kokkulepe kokku leppimist paketina kõikides ÜPP aspektides, olgu selleks siis uus toetuste jaotusmehhanism või eesmärkide hindamismehhanism ning neid aspekte on ju veelgi. Üksmeelel oldi ka selles, et läbirääkimistega liialt viivitada ei tohi ning uute reeglite osas on ootavad selgust nii tootjad kui ka ametiasutused,” lisas Kruuse.

22.‒23. märtsini toimunud istungil arutati liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi kõrval ka fütosanitaarmeetmeid, mis  kaitsevad põllumajandust seda ohustavate taimekahjurite eest ning bioloogiliste tõrjevahendite kasutamist taimekahjustajate vastu.

Istungil osalesid Eesti poolt maaeluminister Urmas Kruuse ja välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Seemnete tellimisel internetist tuleb veenduda sertifikaadi olemasolus

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
24.03.2021

 

Takistamaks ohtlike taimekahjustajate levikut tuleb kõikide taimede, taimsete saaduste ja seemnete toomisel ning tellimisel väljastpoolt Euroopa Liitu (EL) arvestada kehtivate taimetervise ja seemne impordi nõuetega. Kõikidel seemnetel peab olema vastav sertifikaat, ka ostul e-poest.

ELi välistest riikidest Eestisse saadetud seemned (sh postisaadetistega toimetatud) läbivad samaväärsuse ja taimetervise kontrolli. Enne ostu sooritamist tuleb veenduda ja küsida, kas toote pakkuja varustab tellitavad taimed, taimsed saadused ja seemned fütosanitaarsertifikaadiga.

„Fütosanitaarsertifikaat on taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument, mida väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus juhul, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud taimehaigused ja -kahjurid,“ ütles  Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialist Olga Junus.

Seemnete tellimisel EL välistest riikidest on oluline ka teada, kas riik on tunnistatud EL kontrollisüsteemiga samaväärseks, sest seemneid tohib importida ainult samaväärsetest riikidest, mille nimekirja leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt SIIT.

Postisaadetisi hinnatakse riskiprofiili alusel ja kui see saadetakse taimetervise kontrolli, tuleb saadetise saajal iga kontrolli kuuluva saadetise eest tasuda taimetervise kontrollitoimingute järelevalvetasu.

Nõuetele mittevastav taimne saadetis suunatakse hävitamisele tolli järelevalve all või saadetakse lähteriiki tagasi. Käesoleval aastal on seemned lähteriiki tagasi saadetud 43 korral.