Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 14 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
3.12.2020

 

Maaeluministeeriumis toimunud tänuüritusel anti üle kaks kuldset ja 12 hõbedast teenetemärki silmapaistvatele Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusameti töötajatele.

 

„Seoses asutuste peatse liitmisega oleme otsustanud tänada Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusameti töötajaid täna ja mitte tavapärasel ajal, vabariigi aastapäeval,“ põhjendab teenetemärkide varasemat jagamistminister Aller. „Maaeluministrina hindan teenetemärkide saajate pühendumust kõrgelt. Tänan kõiki pikaajalise ja silmapaistva töö ja panuse eest! See kõik on selleks, et Eesti toit oleks ohutu, loomad terved, keskkond puhas ja põllumajandus elujõuline.”

1.jaanuaril 2021 alustab tööd Põllumajandus- ja Toiduamet. Uus amet hakkab täitma kõiki Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti seniseid ülesandeid ja seob need suured valdkonnad kokku üheks tervikuks.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

 

 

Teenetemärkide saajad 2020

 

Kuldne teenetemärk

Egon Palts

Raina Mõttus

 

Hõbedane teenetemärk

Ainike Nõmmisto

Anneli Kask

Edward-Tuudor Sooba

Imbi Silde

Irina Muoni

Katrin Reili

Maie Hõbenael

Mait Must

Piia Puusepp

Tiiu Valdmaa

Tõnis Lepp

Vladimir Vahesaar

 

Põllumajanduse kogutoodangu väärtust hoidsid tänavu langemast suurenenud tootmismahud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.12.2020

 

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 981 miljonit eurot, mis on 2% võrra väiksem võrreldes mulluse näitajaga – nii selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 48%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ja teenuste ning lahutamatute kõrvaltegevuste väärtus 10%.

 

„Põllumajanduse kogutoodangu väärtus on endiselt suur tänu väga heale teraviljasaagile ja tootjate initsiatiivile hinnalangust kompenseerida mahtude suurendamisega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller. „2020. aasta esialgsetes tulemustes ei kajastu veel kevadel alanud langus tootjahindades, mis ka aasta teisel poolel püsivad mõnes tootmissuunas tootmiskuludest  madalalamal tasemel. Ette ei ole näha turuolukorra kiiret paranemist, mistõttu sellise olukorra kestmine avaldab tugevat survet tootjate sissetulekutele lähitulevikus.“

 

Teraviljade kasvamisele kriis negatiivset mõju ei avaldanud, ilm aga oli 2020. aastal soodne; põldudel kogutud rekordsaagilähedane teraviljakogus on läinud turule 2019. aasta hinnast keskmiselt kõrgema hinnaga. Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,55 miljonit tonni teravilja ja rapsi- ja rüpsiseemet. Samas on aiandussaaduste toodang mullusest väiksema mahuga ja odavam ning kartuli hinnad väga madalal tasemel. Nii  väheneb taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus eeldatavalt 7%.

 

Piima aastaseks toodanguks hindame esialgsetel andmetel 849 000 tonni. Eeldame kodulindude, sigade, lammaste ja kitsede arvu suurenemist võrdluses aasta algusega, kuid veiste arvu väikest langust. Loomakasvatuses on olnud tugev hinnalangus alates teisest kvartalist, kuid tootmismahud on suurenenud, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtus vaid 1% väiksemaks kui 2019. aastal. Samas on näha keerulise turuolukorra jätkumist ja kiiret taastumist oodata ei ole.

 

„Oluline osa 2021. aasta esimeses pooles põllumajandussektorile suunatavast 12 miljoni euro suurusest toetusest on mõeldud peamiselt loomakasvatuses keerulise turuolukorraga toimetulekuks,“ nentis Arvo Aller.

 

Toodangu tootmisega seonduvate kulude kasv ei ole märkimisväärne, v.a tööjõukulu, mille suurenemiseks hindame umbes 5%. Tootmissisenditele tehtavad kulutused jäävad esialgse hinnangu alusel 2019. aasta tasemele, kuid brutolisandväärtusena jääb tootjatele arenduse, maa ja tööjõuga seonduvateks kuludeks alla kolmandiku ehk 27% toodangu väärtusest. Esialgse hinnangu järgi jääb tööjõudu põllumajanduses vähemaks umbes 6%. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 2020. aastal ligemale 234 miljonit eurot.

 

Rohkem informatsiooni: Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Põllumajandustoetused, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, kajastuvad netolisandväärtuses faktorhinnas. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus määrati 158 käitlemiskohale

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
1.detsember 2020

 

Käesoleval aastal sai PRIAst uue toetusena taotleda jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetust. Toetus määrati 137 taotleja 158 käitlemiskohale kokku summas 1 905 523 eurot.

 

Taotlusvoor toimus 22. juulist 12. augustini ja toetuse eelarve on kokku 2 miljonit eurot.

PRIA on toetuse määramise otsuseid teinud jooksvalt alates oktoobri teisest poolest ning esimesed toetuse saajad on juba esitanud PRIAle ka maksetaotluseid toetuse väljamaksmiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialist Bella Štenov ütleb: „Tegu on uue toetuse meetmega, mida PRIAs ei ole varem menetletud. Kütitud uluki käitlemisel peavad jahimehed käitlemiskohtades rakendama kindlaksmääratud hügieenitingimusi ning bioohutuse ja -turvalisuse meetmeid. Toetus aitabki jahiseltsidel investeerida nõuetekohaste käitlemiskohtade väljaehitamisse ja käitlemiseks vajalike seadmete ostmisesse.“

Maakonniti on kõige enam käitlemiskohti, millele toetus määrati, Pärnumaal (19), järgnevad Tartumaa (17) ja Viljandimaa (16).

Toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Toetust anti nii hoonete ja rajatiste ehitamiseks (sh toetatakse omanikujärelevalvet) kui ka käitlemisettevõttesse vajalike seadmete ostmiseks (näiteks telfrid, jahutusagregaadid, konteinerid jms).

PRIA kodulehelt leiate täpse info määratud toetuste kohta organisatsiooni tegevusmaakonna põhjal.

Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.