Kuu: veebruar 2019

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2019

Saksamaa kaubamajas löövad laineid Eesti maiustused ja vinnutatud ulukiliha

11.– 23. veebruarini toimuvad Berliinis KaDeWe kaubamajas Eesti toidu nädalad, kus tutvustatakse meie toitu ja toidutootjaid.

„Mul on hea meel, et pikad läbirääkimised Euroopa ühe suurima kaubamajaga KaDeWe on päädinud Eesti toidu väljapanekuga selles uhkes kaubamajas. Mind rõõmustab, et Maaeluministeerium koostöös EAS-i ja  Eesti suursaatkonnaga Berliinis on taas saanud Eesti toidu ekspordile kaasa aidata ning Eesti toit on hinnas ka mujal maailmas,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Esimese päeva põhjal saab öelda, et meie magusatooted on Saksa kliendi jaoks väga atraktiivsed, samuti pakub huvi vinnutatud ulukiliha. Suure tähelepanu osaliseks on esimesel päeval saanud ka Eesti joogid,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo nõunik Mariann Roos.

Peeter Keek, Põhjala Brewing AS juhatuse liige, märkis, et Saksamaale ei ole lihtne õlut müüa: „Sealsel turul edu saavutamine on tunnustuseks igale pruulijale. Oma õlu KaDeWes tutvustamine on ühele Eesti tootjale kindlasti väga hea võimalus ja meie eesmärk on pärast testperioodi saada kaubamaja püsivalikusse, mis kindlasti tõstaks meie tuntust ja müüki Saksamaal.“

Eesti on KaDeWe nädalatel väljas järgmiste ettevõtte toodetega: Aablu OÜ Kolk Brewery, Amoor OÜ, Artisan Honey OÜ, Balsnack International Holding AS, Chocolala OÜ, City Cider  OÜ, Freezedry OÜ, Jaanihanso OÜ, Linnamäe Lihatööstus AS, Liviko AS, Moe OÜ, Mooncat Consulting OÜ/Ecomari, Pure Concepts OÜ/Nordic Honey), Peenjoogivabrik Nudist OÜ, Põhjala Brewing AS, Rõngu Mahl AS, Saaremaa Piimatööstus AS,  SirLoin OÜ, Valio Eesti AS.

Lisaks Eesti toidule kaastakse Eesti nädalatele KaDeWes ka Eesti disaini. Oma toodetega on väljas NÜÜD Ceramics, MINUMO ja UUP Disain. Eesti väljapanekuala on disaininud sisearhitekt Kadri Tamme koostöös Alari Orava ja agentuuriga AKU. Eesti väljapanek asub ca 40m² suurusel pinnal ning kestab kaks nädalat.

Fotogalerii (Ruudu Ulas)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2019

Maaeluministeerium ergutab Setomaa arengut

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas 1. veebruari käskkirjaga Setomaa arenguprogrammi korra.  Arenguprogrammist toetuse saamiseks saab esitada eeltaotlusi 25. veebruarist kuni 25. märtsini.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on programmi eesmärk aidata kaasa Setomaa arengule ning elujõulisuse säilitamisele: „Selle abil toetakse ettevõtluskeskkonna arengut, aidatakse kaasa piirkonna turundamisele ja tuuakse esile Setomaa kultuurilist ja looduslikku eripära, mis on vaid sellele piirkonnale omane arenguvõimalus.“

Toetust saab taotleda MTÜ või sihtasutus, kelle tegevuskoht on programmi piirkonnas, ning Setomaa vald. Toetust saab kasutada:

• noorte ettevõtlusalaseks koolitamiseks ja kohalike ettevõtjate kaasamiseks (ettevõtlusõppe, ettevõtlusringide korraldamine, õpilasfirmade mentorlus, koostöö ettevõtetega);
• ettevõtluskeskkonna edendamiseks (ettevõtlusnõustamine, ettevõtlusteadlikkuse tõstmine, ärikontaktide loomise ja kogemuste vahetamise võimaldamine);
• taastuvenergia kasutuselevõtu kohta uuringute tegemiseks ning teavitus- ja koolitustegevuseks;
• õppetubade korraldamiseks Seto pärandil põhinevate toodete tootmiseks ja turismiteenuse arendamiseks ning traditsioonilise arhitektuuri kohaselt ehitiste taastamiseks ja ehitamiseks;
• Setomaa pärandi ja kultuuriväärtuste esitlemisega seotud tootepakettide ja teabematerjali väljatöötamiseks, loomemajanduse edendamiseks ja sidumiseks turismiga;
• Setomaa mainekujunduseks ning maale, eelkõige Setomaale, elama asumise kampaaniateks.

Toetuse suurus on kuni 32 000 € ja toetusemäär kuni 85% projekti maksumusest. Riigieelarves on Setomaa arenguprogrammile selleks aastaks ette nähtud 256 000 €. Eeltaotlused vaatab läbi programmi nõukogu, kuhu kuuluvad Seto Kongressi Vanemate Kogu,  Seto Instituudi, MTÜ Piiriveere Liider, Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi ja Maaeluministeeriumi esindajad. Maaeluminister kinnitab programmi tegevuskava programmi nõukogu poolt tehtud ettepanekute alusel. Eelmisel aastal toetati kokku 22 projekti.

Lisateavet Setomaa arenguprogrammist saab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kodulehelt ja eeltaotlusvooru korraldaja Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt.

Maaeluministeerium
MTÜ Eesti Rukki Selts
PRESSITEADE
11.02.2019

Sangaste lossis antakse üle innovatsioonipreemia

Silmapaistvaim maamajanduslik uuendus pälvib teist korda krahv Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

Tuntud leiduri ja aretaja krahv Friedrich Georg Magnus Bergi sünniaastapäeva eel, 15. veebruaril antakse tema viimaseks elukohaks jäänud Sangaste lossis üle preemia maamajanduse innovatsiooni eest. Parima selgitab maaelu ja -majanduse asjatundjate komisjon konkursile esitatud kaheksa projekti seast.

Innovatsioonipreemia asutasid 2017. aastal Maaeluministeerium, Sangaste Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts, et tunnustada uuenduslikke tooteid või teenuseid loonud maamajanduse edendajaid Eestis. Esimese Bergi-nimelise innovatsioonipreemia said Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajad Maia Raudseping ja Lea Narits ning Enn Kaljo Eesti Sojaliidust, kes aretasid uue sojaoasordi ’Laulema’.

Sangaste lossi ehitaja ja viimane mõisnik krahv Berg (16.02.1845 – 22.03.1938) oli nimekas sordi- ja tõuaretaja ning leiutaja, kes muu hulgas aretas tänaseni viljeldava rukkisordi ’Sangaste’ ja võitis medaleid maailmanäitustelt.

Innovatsioonipäev algab Sangastes reedel, 15. veebruaril kell 11 austusavaldusega krahv Bergile tema puhkepaigas Sangaste kalmistul. Keskpäeval Sangaste lossis jätkuval konverentsil annab Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk ülevaate Bergi uuenduslikust tegevusest ning Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai nüüdisaegsest innovatsioonist maamajanduses.

Enne tänavuse innovatsioonipreemia väljakuulutamist annab Eesti Rukki Selts esimest korda üle krahv Bergi nimelise kuldmedali silmapaistvale maaelu edendajale ning Sangaste rukki tänumedalid kolmele rukkikasvatuse ja -kultuuri arendajale.

Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama!

Lisainfo:
Vahur Kukk
MTÜ Eesti Rukki Selts
tel 505 8224
vahurkukk55@gmail.com
www.eestirukkiselts.ee

ETKI kutsub:

Konverents „Agronoomia 2019“
27. veebruar Jõgeva Kultuurikeskuses Aia 6, Jõgeva
Päevakava
09.00–10.00 Registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Avasõnad
10.10–10.30 Uued teraviljasordid Jõgevalt – kaer ‘Kusta’ ja oder ‘Tuuli’ – Ülle Tamm, Ilmar Tamm, ETKI
10.30–10.50 Talinisu külvisenormi katse tulemused – Reine Koppel, ETKI
10.50–11.10 Hirsi ja õlikanepi kasvatustehnoloogiad – Peeter Lääniste, EMÜ
11.10–12.10 Põllukultuuride taimekaitse aktuaalsed küsimused Leedus – Antanas Ronis
12.10–13.10 Lõuna
13.10–13.30 Põldherneste sordivõrdlus 2016-2018 a – Lea Narits, ETKI
13.30–13.50 Mükotoksiinid DON, HT2 ja T2 teraviljas, 2018.a. tulemused – Elina Akk, ETKI
13.50–14.20 Mehitamata õhusõidukite rakendamine põllumajanduses –Edgar Sepp, TÜ
14.20–14.40 Kohvipaus
14.40–15.00 Nutitelefoni kasutamisest mulla taimedele omastatava fosfori sisalduse hindamiseks – Tõnis Tõnutare
15.00–15.20 Mulla omaduste pidev jälgimine percoandurite abil – Tiit Plakk, ETKI
15.20–15.40 “Vedelsõnnik kui kohalik väetis” – Peeter Viil, ETKI
15.40–16.00 Biostimulaatorite mõju teraviljadele – Pille Sooväli, ETKI
16.00–… Lõpusõnad, arutelu

Üritus on TASUTA.
Registreerimine üritusele kuni 24.02.19: https://goo.gl/forms/Kt5Trq8LtF2n6Yl93

Ürituse ettekanded on leitavad ürituse järgselt taim.etki.ee ja www.pikk.ee veebilehtedelt.

Detsembris valmis ka sõnniku hapestamise tehnoloogiat tutvustav videofilm

Link videole: https://youtu.be/_ByL6ml2lkQ
Väljaandja: Eesti Taimekasvatuse Instituut

ISBN 978-9949-7219-5-5

Konverents toimub ja videofilm on välja antud “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.02.2019

Eesti maitsed vallutavad Touresti

Rahvusvahelisel turismimessil Tourest  tutvustatakse  sel aastal B-hallis messikülastajatele Eesti piirkondade maitseid.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on toit turismi lahutamatu osa: „Eestis on hulgaliselt põnevaid toidutooteid, mida poelettidelt sageli ei leia, ning esiletõstmist väärivaid  toidupakkujaid. Seetõttu on Touresti toiduhall hea võimalus nii Eesti inimesele kui ka välisturistile, et tutvuda kohalike maitsetega.“

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul saab messil proovida erinevaid maitseid ja hankida infot eri piirkondade toidupakkujate kohta: „See on võimalus teha eeltööd, et kavandada puhkuste perioodiks ringsõit Eestis ning külastada Eesti toiduteele kuuluvaid omanäolisi toidukohti ja majutusettevõtteid.“

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel ütles, et toiduhalli eesmärk on keskenduda ehedale ja puhtale Eesti toidule, mis tagab kvaliteedi ja toob külastaja kohale. „Lisaks toidule pakutakse hallis tegevusi lastele ning seal asub ka messilava, kus käib kogu messi lahtioleku ajal sisutihe programm,“ sõnas Mengel.

„Rõõm on näha, et järjepidev töö Eesti toidu edendamisel kannab vilja. Näiteks on Eesti toidutee alal sel aastal uued üllatajad: Läänemaa toit ja Põhja-Eesti toit. Mitmendat aastat osalevad Hiiumaa, Viru toit, Setomaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ja Põlvamaa,“ lisas Raili Mengel.

Messil Tourest 2019 on Eesti toidutee esindatud 250m² suurusel alal, mis kannab pealkirja „Elamused ja maitsed“. Eesti toidutee alal pakutakse messi külastajatele nii sooja toitu, suupisteid kui ka toodete kaasaostu võimalust. Kogu ala seob omavahel kokku ühtne sõnum: Eesti toidutee – südamega valmistatud eestimaised maitsed.

Eesti toidutee alal on esindatud mitmed piirkonnad üle Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa Maitsed (Romantiline Rannatee, Liivi Lahe Räimerada, Soomaa), Setomaa, Vana-Võromaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti toit ja Viru Toit. Eesti toiduteele kuulub enam kui 200 ettevõtet nii linnadest kui ka maapiirkondadest, kus väärtustatakse kohalikku toorainet ning Eesti kööki.

Eesti toidutee projekti koordineerib Maaeluministeeriumi toel MTÜ Eesti Maaturism. Rohkem infot: www.toidutee.ee

Fotogalerii (Maaeluministeerium)

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut kutsub Sind osa võtma konverentsist Terve loom ja tervislik toit 2019 mis toimub 6. ja 7. märtsil 2019 Tartus, Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a).

Esimesel konverentsipäeval käsitletakse toiduteadusega seotud teemasid ning teisel päeval veterinaaria ja loomakasvatusega seotud teemasid.

Konverentsi programm on leitav aadressil http://terveloomjatervisliktoit.ee/programm/ – programm täieneb jooksvalt.
Konverentsi lõuna- ja kohvipauside ajal on võimalus tutvuda stendiettekannetega. Konverentsil osalemine on tasuta. Kõik osalejad saavad ka konverentsi kogumiku.

Esimese päeva õhtul, 6. märtsil, on võimalus osaleda konverentsi ühisel koosviibimisel ja õhtusöögil kohvikus Werner (Ülikooli 11, 51003 Tartu), millel osalemiseks tuleb ennast kirja panna konverentsile registreerudes. Õhtusöögi hind inimese kohta on 25 €.

Konverentsile saab registreeruda kodulehel oleva vormi kaudu http://terveloomjatervisliktoit.ee/registreerimisvorm/

Registreerimise tähtaeg on 25.02.2019.

Konverentsil osalemise tingimused:

Konverentsi sihtgruppi kuuluvad ja osalema on oodatud põllumajandus-, toiduainetööstus- ja metsandussektoris hõivatud isikud (sh valdkonna vastu põhjendatud huvi omavad eraisikud), maa valdajad ja muud ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkondades väikese ja keskmise suurusega ettevõtetena.

Juhime tähelepanu, et registreerimisvormi täitmine on eelregistreerimiseks ning ei taga osalemist konverentsil. Registreerimiste andmed vaadatakse üle konverentsi sekretariaadi poolt. Eeltoodud sihtgruppi kuuluvate registreerujate osalemine kinnitatakse sekretariaadi poolt täiendava e-kirjaga hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates registreerimisest.

Sekretariaadil on õigus sihtgruppi mittekuuluvate isikute registreeringud tagasi lükata. Sellesisuline teade saadetakse samuti e-posti teel hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates registreerimisest. Juhul, kui valisite registreerumisel ka õhtusöögi, palume automaatselt väljastatud arvet mitte tasuda enne kui teie osalemine on kinnitatud.

Osalemistingimuste ja arveldamisega seotud küsimustes palume vajadusel ühendust võtta konverentsi sekretariaadiga:

Konverentsi sekretariaat:
e-post: secretariat@publicon.ee
tel: 740 4095

Kohtumiseni märtsikuus!

EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nimel,

Toomas Tiirats
direktor

Marko Kass
konverentsi korraldava komitee juht

* Konverentsi kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetusmeetmest.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. veebruaris ja märtsis.

Anname teada, et nüüdsest on võimalik koolitused ja infopäevad oma ühistu liikmetele külla kutsuda.

Pakume teile võimalust, et korraldame üritused teile sobivas Eesti linnas.

—————

15.02.2019 toimub koolitus: „Riskijuhtimine põllumajanduses“ (Tartu).

15.03.2019 toimub infopäev: „Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse ja head tavad toiduainete tarneahelas“ (Tartu).

—————

15.02.2019 toimub koolitus: „Riskijuhtimine põllumajanduses“

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.

15.02.2019 koolituse ajakava:

09:15 – 09:30 Registreerimine ja tervituskohvi

09:30 – 12:00 Riskijuhtimine põllumajanduses – Rando Värnik

12:00 – 12:45 Lõunapaus

12:45 – 14:45 Ühistegevus ja riskijuhtimine – Kalle Kits

14:45 – 15:00 Tagasiside

Lektoriteks on Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ning ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja Rando Värnik ja Mudasilla Talu peremees Kalle Kits.

Õppekavaga on võimalik tutvuda järgmisel lingil: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=9882&id_ay_toimumine=12984&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————

15.03.2019 toimub infopäev: „Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse ja head tavad toiduainete tarneahelas“.

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja liikmeid.

15.03.2019 infopäeva ajakava:

10:45-11:00 Registreerimine ja tervituskohv

11:00-12:00 Ülevaade Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes erinevaid ebaausaid kaubandustavasid – Kaie Laaneväli-Vinokurov

12:00-13:00 Ebaausad kauplemispraktikad ning võimalused nendevastaseks kaitseks – Meeli Lindsaar

13:00-13:30 Kohvipaus

13:30-14:30 Diskussioon teemal – Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse ja head tavad toiduainete tarneahelas – Rando Värnik, Kaie Laaneväli-Vinokurov, Meeli Lindsaar

14:30-14:45 Tagasiside

Lektoriteks on Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli-Vinokurov, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna nõunik Meeli Lindsaar ja Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ning ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja Rando Värnik.

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 12.02.2019; 08.03.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

PRESSITEADE
08.02.2019

PRIA maksis 2018. aastal toetusteks rekordilise 323,8 miljonit eurot

2018. aastal maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 21 410 kliendile kokku 323 844 462 eurot ameti vahendatud toetusi.

Paljud PRIA kliendid soovisid toetusi mitmest meetmest – väljamakseid tegi PRIA 2018.a kokku ligi 68 000 taotluse põhjal 80 toetusmeetme raames. Mullu põllumajandustootjatele, kalandussektorile, avaliku sektori asutustele, MTÜdele jt välja makstud toetuste kogusumma oli 2017.a-ga võrreldes ligi 17,1 miljonit eurot suurem.

Kõige rohkem laekus toetustaotlusi Pärnumaalt (7617), Võrumaalt (7528) ja Tartumaalt (6517) ning suurimad toetusmaksed läksid Viljandimaale (37,6 mln €), Pärnumaale (36,3 mln €) ning Tartumaale (33,5 mln €). Maakondade lõikes jagunvad toetussummad on toodud joonisel 1.

Suurima osa, ligi poole mullu makstud toetustest moodustasid pindala- ja loomapõhised otsetoetused ja üleminekutoetused – kokku 153 mln €. Samale sektorile maksti ka 57,2 mln € Eesti maaelu arengukava (MAK) loomade ja põldudega seotud põllumajanduslikke toetusi, millest 29 mln € moodustasid keskkonnatoetused. Nende toetuste abil hooldatakse Eestis ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad ning poollooduslikke kooslusi.

PRIA peadirektor Jaan Kallas: „Tootjatel oli möödunud aasta mõnevõrra keerukas, aga väljamaksete rekordiline suurus näitab, et põllupidajad ja loomakasvatajad tulevad toime ja edenevad sellest hoolimata. Rekordiliste maksete üle tasub kindlasti rõõmustada, ent  investeeringute vajadus  põllumajanduses ja toiduainetetööstuses on jätkuvalt väga suur.  Loodan, et varasemad väljamaksed aitasid kaasa maaharijate ilmastikuoludest tulenevate murede lahendamisele.“

Ligi 56,5 mln € MAK toetusi said põllumajandus- ja metsaettevõtjad, toiduainete töötlejad, noortalunikud ja maamajanduse mitmekesistajad selleks, et teha investeeringuid põhivarasse, likvideerida metsakahjustusi, alustada maal põllumajanduslikku ettevõtlust noortalunikena, korrastada maaparanduslikke taristuid, arendada ettevõtlust väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist jne.

2018.a välja makstud 323,9 mln eurost pärines 273,2 mln € Euroopa Liidu eelarvest, ülejäänu Eesti riigilt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.02.2019

Mesilaspere toetuse määrus sai allkirja

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas mesilaspere toetuse määruse. Mesilasperede toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

„Eelmisel aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud mesindussektori struktuuri uuringust selgus, et mesindussektori peamine ootus riigile on mesilaspere toetus ning haiguste diagnoosimise ja ravi toetamine. Mesilaspere toetus on tähtis samm, mis aitab täita mitut olulist eesmärki − tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus õigeaegselt haiguste levikut tõkestada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti motiveerib toetus mesinikke registreerima mesilasperesid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris.

Toetuse eelarve on 2019. aastal 600 000 eurot. Toetust plaanitakse maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarve 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Toetust saab taotleda PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ning taotlusperiood on  1.−15. mai 2019. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.02.2019

Kalanduses soodustatakse keskkonnasäästlikumaid külmutusseadmeid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, millega muudetakse kokku kuut määrust. Muu hulgas tekib kalandusettevõtjatel võimalus investeerida keskkonnasäästlikumatesse külmutusseadmetesse.

„Kalatoodete käitlejad saavad määruse muutmisel võimaluse investeerida keskkonnasäästlikumatesse külmutusseadmetesse eelnevalt energia- või ressursiauditit läbiviimata,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Keelustatavate külmagaasiseadmete väljavahetamine on oluline keskkonnahoiu seisukohast, energia- või ressursisäästu ei pruugi nende väljavahetamine kaasa tuua,“ lisas Tamm.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõttel tekib võimalus taotleda fluoritud kasvuhoonegaasidel töötavate jahutus-, külmutus- või isolatsioonisüsteemiseadmete väljavahetamiseks toetust keskkonnasõbralikumal tehnoloogial töötavate seadmete vastu. Seadmete soetamise ja paigaldamise vajadus ei pea olema välja toodud energia- või ressursiauditi aruandes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu fluoritud kasvuhoonegaaside määruse eesmärk on säästa keskkonda keskkonnasõbralikemate külmaainete kasutuselevõtmise teel. Fluoritud kasvuhoonegaasid on praegu enimlevinud külmaained ning nendel gaasidel töötavate jahutus- ja külmutusseadmete teenindus- ja hooldustööde tegemise keelustamise kuupäevad on leitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 I ja II lisast.

Investeerida saab keskkonnasäästlikumatesse seadmetesse, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasidel töötavate jahutus- ja külmutusseadmed.

Määruse eelnõuga muudetakse järgmisi määruseid:

• maaeluministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 22 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”;
• maaeluministri 20. detsembri 2016. a määrus nr 70 „Kalapüügi innovatsioonitoetus”;
• maaeluministri 15. mai 2017. a määrus nr 41 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus”;
• maaeluministri 5. veebruari 2016. a määrus nr 5 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus- ja tutvustuskampaaniate toetus”;
• maaeluministri 27. juuni 2017. a määrus nr 49 „Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus”;
• maaeluministri 20. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Vesiviljeluse innovatsioonitoetus”.

Maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu eelnõude infosüsteemis