EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu Eestimaa Talupidajate Keskliit käesolev põhikiri on kinnitatud 29. märtsil 2016. aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosoleku otsusega.
Põhikiri on kinnitatud 23.08.2016

1. Üldsätted ja tegevuse eesmärk

1.1 Mittetulundusühing Eestimaa Talupidajate Keskliit (edaspidi Ühing) on vabatahtlikult ühinenud Eesti Vabariigis registreeritud talupidajate ühendusi ning teisi põllu- ja maamajandusega seotud organisatsioone koondav iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.

1.2 Mittetulundusühingu nimi on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

1.3 Mittetulundusühingu asukoht on Saku vald, Harju maakond, Eesti Vabariik.

1.4 Ühingu põhieesmärgiks on oma liikmete majanduslike, sotsiaalsete ja erialaste huvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides; põllumajandussaaduste tootmise, ümbertöötlemise ja turustamise ning metsamajanduse edendamine; oma liikmetele soodsa majanduskeskkonna loomine; ühistegevuse arendamine; täiendõppe, nõustamisteenuste ja asendusteenuste korraldamine; maaturismi edendamine; koostöö arendamine teiste riikide talupidajatega ja neid ühendavate organisatsioonidega; liikmete tegevuse koordineerimine ja infovahetus.

1.5 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.6 Ühing on asutatud 22. jaanuaril 1989. aastal määramata tähtajaks.

1.7 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik tema registreerimisest seadusega sätestatud korras. Ühing on Eestimaa Talupidajate Keskliit, ettevõtteregistri registreerimisnumber 01834003 õigusjärglane ning kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 05.11.1998 aastal, registrikood 80056397.

1.8. Ühingul on iseseisev majandustegevus. Ühing võib teha kõiki seaduslikke tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks.

1.9 Ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

1.10 Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Ühingu juhtorganite otsustest.

2. Ühingu liikmeks vastuvõtmine, ühingust väljaastumine ja väljaarvamine.

2.1 Ühingu liikmeks võib olla Eestis registreeritud põllu- või muu maamajandusega seotud isikuid koondav organisatsioon, mis tunnustab käesolevat põhikirja, vastab selles sätestatud nõuetele ja on valmis koostööks teiste Ühingu liikmetega.

2.2 Liikmeks astuda sooviv organisatsioon esitab Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse, milles kinnitab, et kohustub täitma ühingu põhikirja ja tasuma ühingu üldkoosoleku poolt kinnitatud liikmemaksu.

2.3 Liikmeks vastu võtmine otsustatakse üldkoosoleku otsusega.

2.4 Ühingu liikmelisus on seotud liikmemaksuga, mille kehtestab üldkoosolek.

2.5 Ühingust välja astumiseks esitab liige Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse.

2.6 Ühingust välja astumine kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.

2.7 Välja astumise avalduse esitanud liikme varalised õigused ja kohustused Ühingu ees lõpevad avalduse esitamise majandusaasta viimasel päeval.

2.8 Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata üldkoosoleku otsusega, kui;
– liige ei ole Ühingu majandusaasta lõpuks tasunud Ühingu liikmemaksu;
– liige ei täida põhikirjalisi kohustusi ega Ühingu juhtorganite otsuseid;
– liige ei ole kahe kalendriaasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul; – liige on tekitatud Ühingule varalise või moraalse kahju.

2.9 Ühingu liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Väljaarvamise otsus peab olema motiveeritud ning liikmele viivitamatult kirjalikult teatavaks tehtud.

2.10 Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.

2.11 Liikmelisus säilib juriidilisest isiku liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.

2.12 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liige liikmemaksu tasuma kogu Ühingu käimasoleva majandusaasta eest. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale.

2.13 Ühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Kui ühingu liikmete arv langeb alla kahe liikme, peab Ühingu juhatus hiljemalt kolme kuu jooksul esitama ühingu lõpetamise avalduse.

3. Liikmete õigused ja kohustused.

3.1 Ühingu liikmel on õigus:
– osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul;
– esitada kandidaate Ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
– kasutada kõiki Ühingu poolt pakutavaid teenuseid;
– osa võtta kõigist Ühingu poolt korraldatavatest üritustest,
– saada igakülgset informatsiooni Ühingu tegevusest ja toimingutest;
– esitada Ühingu juhtorganitele kirjalikke arupärimisi ja ettepanekuid;
– teostada teisi Ühingu põhikirjas ja seadusandluses sätestatud õigusi.

3.2 Ühingu liige on kohustatud:
– järgima Ühingu tegevuses osalemisel Ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
– esitama Ühingu juhatusele oma registriandmed ning nende muutumisel teatama uued andmed hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul;
– esitama Ühingu juhatusele vähemalt üks kord aastas oma liikmete ajakohase nimekirja ning muud andmed, mis on vajalikud Ühingu andmekogude ajakohasena hoidmiseks;
– tasuma tähtaegselt Ühingu liikmemaksu ja täitma teisi varalisi kohustusi;
– tasuma enne Ühingust välja astumist kõik kohustused Ühingu ees;
– hoidma Ühingu head mainet ja hoiduma sellistest tegevustest või tegevusetusest, mis võiks Ühingule tuua kaasa maine- või varalist kahju
– edastama Ühingu juhatusele temale teadaolevat asjakohast informatsiooni, mis aitab Ühingu juhatusel täita oma kohustusi Ühingu eesmärkide saavutamisel;
– teavitama Ühingu juhatust viivitamatult kõigist temale teatavaks saanud asjaoludest, mis võivad Ühingule tuua kaasa maine- või varalist kahju;

3.3 Liikmemaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Ühingu liikmele panna ainult Ühingu üldkoosoleku otsuse alusel.

3.4 Ühingu liikmele teistest liikmetest erineva kohustuse panemiseks või tema teistest liikmetest erineva õiguse muutmiseks peab olema kõnealuse liikme nõusolek.

4. Üldkoosolek

4.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millel igal Ühingu liikmel on üks hääl.

4.2 Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud nõukogu, juhatuse või Ühingu muu organi pädevusse.

4.3 Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas.

4.4 Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
– Ühingu põhikirja muutmine;
– Ühingu eesmärgi muutmine;
– Ühingu põhiliste tegevus- ja arengusuundade kindlaksmääramine;
– nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmete nimetamine ning võimalike nendele makstavate hüvitiste määramine;
– nõukogu liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
– juhatusele nõusoleku andmine kinnisasjade võõrandamiseks, omandamiseks ja asjaõigusega koormamiseks;

4.5 Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku Ühingu juhatus kokkuleppel nõukoguga.
– aastaaruande kinnitamiseks;
– juhul, kui seda nõuab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest;
– muudel juhtudel, kui Ühingu huvid seda nõuavad.

4.6 Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus igale Ühingu liikmele vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist kirjaliku teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

4.7 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on volitusega esindatud enam kui 50% Ühingu liikmetest ning üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid.

4.8 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimuses, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid juhul, kui sellise küsimuse üldkoosoleku päevakorda lisamisega nõustub vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevatest Ühingu liikmetest ja üldkoosolekul osaleb üle poole Ühingu liikmetest.

4.9 Üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on enam kui 50% üldkoosolekul osalenud Ühingu liikmetest. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab üldkoosolek, kuidas edasi toimida.

4.10 Kui üldkoosolek ei ole seaduses või Ühingu põhikirjas sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub Ühingu juhatus kokkuleppel nõukoguga 14 päeva jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt 1⁄4 Ühingu liikmetest.

4.11 Ühingu tegevuse eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmise otsustanud üldkoosolekul mitte osalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

4.12 Ühingu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.

4.13 Liige ei hääleta, kui üldkoosolek otsustab temaga, tema valitseva mõju all oleva ettevõttega või tema juhtorgani liikmega majandustehingu tegemist või õigusvaidluse pidamist.

4.14 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui sellise otsuse poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik Ühingu liikmed.

5. Nõukogu

5.1 Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab Ühingu üldkoosoleku ülesandeid nõukogu, mis tegutseb Mittetulundusühingute seaduse mõistes volinike koosolekuna. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

5.2 Nõukogu suunab ja kontrollib juhatuse tegevust üldkoosoleku otsuste täideviimisel ning teeb otsuseid Ühingu tegevuse osas käesoleva põhikirja ning Eesti Vabariigi seadusandlike aktidega sätestatud ulatuses.

5.3 Nõukogul on õigus nõuda juhatuselt igakülgset ja ammendavat teavet juhatuse tegevuse kohta ning anda juhatusele suuniseid üldkoosoleku otsuste täideviimiseks.

5.4 Nõukogus on kolm või enam liiget. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes on Ühingu liikme juhtorgani liige või on Ühingu liikme poolt selleks volitatud ning on andnud selleks oma nõusoleku.

5.5 Nõukogu liikmed valitakse üldkoosolekul salajasel hääletusel. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe (aseesimehed). Nõukogu liikmed nimetatakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks.

5.6 Nõukogu pädevuses on:
– juhatuse poolt koostatud Ühingu majandusaasta aruande läbivaatamine ning üldkoosolekule selle kohta arvamuse esitamine,
– Ühingu tegevuskava ja eelarve kinnitamine,
– Ühingu juhatuse liikme(te) nimetamine ja tagasikutsumine,
– kui Ühingu juhatusel on enam kui üks liige, siis juhatuse esimehe nimetamine;
– Ühingu juhatuse liikme(te)ga lepingute sõlmimine ning juhatuse liikme(te)le makstava(te) tasu(de) ja hüvitis(t)e määra ja tingimuste kehtestamine,
– Ühingu juhatusele suuniste andmine ja juhatuse tegevuse kontrollimine,
– Ühingu juhatuse liikme(te) poolt Ühingu nimel tehtavatele tehingutele võimalike piirangute kehtestamine;
– muude Ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis käesoleva põhikirja või kehtiva seadusandluse kohaselt ei kuulu üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.

5.7 Nõukogu töövormiks on nõukogu koosolek. Nõukogu koosoleku kutsub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda igas kalendriaastas kokku nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise aja, koha ja päevakorra teeb nõukogu esimees liikmetele teatavaks vähemalt seitse päeva enne koosolekut. Nõukogu koosolek võib toimuda ka mistahes elektroonilisi suhtlusvahendeid kasutades ning ilma nõukogu liikmete füüsilise kokkusaamiseta, samuti võib nõukogu teha otsuseid kirjalikult, kui sellisele otsusele kirjutavad alla kõik nõukogu liikmed.

5.8 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb enam kui 50% nõukogu liikmetest. Nõukogu otsuste vastuvõtmisel on igal nõukogu liikmel üks hääl. Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul viibivate nõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe või tema äraolekul nõukogu aseesimehe hääl. Elektroonilisi suhtlusvahendeid kasutades läbi viidud nõukogu koosoleku otsus loetakse vastu võetuks, kui sellisel moel läbi viidud koosoleku protokolli on allkirjastanud kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

6. Juhatus

6.1 Ühingu tegevust juhib ja Ühingut esindab juhatus. Juhatuses on üks kuni kolm liiget. Juhatuse liikme(d) nimetab Ühingu nõukogu. Juhatuse liikme(d) nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, millisel juhul temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingus sätestatule.

6.2 Iga juhatuse liige võib Ühingut esindada kõigis õigustoimingutes, arvestades Ühingu nimel tehingute tegemisel võimalike üldkoosoleku või nõukogu poolt seatud piirangutega.

6.3 Juhatus lähtub oma tegevuses Ühingu üldkoosoleku ja nõukogu otsustest. Üldkoosoleku ja nõukogu otsused on juhatusele kohustuslikud. Juhatus on kohustatud andma üldkoosolekule ja nõukogule igakülgset, ammendavat ja ajakohast teavet juhatuse tegevuse kohta.

6.4 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord igas kalendrikuus. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb enam kui 50% juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.

6.5 Juhatuse koosolek võib toimuda ka mistahes elektroonilisi suhtlusvahendeid kasutades ning ilma juhatuse liikmete füüsilise kokkusaamiseta. Elektroonilisi suhtlusvahendeid kasutades läbi viidud juhatuse koosoleku otsus loetakse vastu võetuks, kui sellisel moel läbi viidud koosoleku protokolli on allkirjastanud kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed, samuti võib juhatus teha otsuseid kirjalikult, kui sellisele otsusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

7. Osakonnad

7.1 Ühingul võivad olla osakonnad, mille loomine toimub nõukogu otsusega. Osakonnad ei ole iseseisvad juriidilised isikud ja juhinduvad oma tegevuses käesolevast põhikirjast ning Ühingu juhtorganite otsustest.

7.2 Osakonna tööd juhib ja seda esindab õigustoimingutes osakonna juhataja, kes nimetatakse ametisse Ühingu nõukogu poolt tähtajatult.

7.3 Osakonnal on õigus teha tehinguid Ühingu nõukogu poolt piiritletud tingimustel ja ulatuses;

7.4 Osakond on aruandekohustuslik Ühingu juhtorganite ees.

7.5 Osakondade juures võivad tegutseda nõuandva organina nõukojad. Osakonna nõukojal on kolm kuni viis liiget, kelle nimetab Ühingu nõukogu vastava osakonna juhataja ettepanekul kaheks aastaks.

8. Järelevalve ja raamatupidamine

8.1 Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste Ühingu organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni või audiitorkontrolli.

8.2 Revisjonikomisjoni liikmeks või audiitoriks ei või olla Ühingu juhatuse või nõukogu liige ega raamatupidaja.

8.3 Ühingu juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma revisjonikomisjonile või audiitorile igakülgset, ammendavat ja ajakohast teavet Ühingu tegevuse kohta. Revisjonikomisjon või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad Ühingu üldkoosolekule.

8.4 Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus seadusandluses sätestatud korras majandusaasta aruande ja esitab selle Ühingu nõukogule arvamuse avaldamiseks ning Ühingu üldkoosolekule kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

8.5 Majandusaasta aruande kinnitab Ühingu üldkoosolek. Üldkoosoleku poolt kinnitatud aruande allkirjastab ja esitab Äriregistrile juhatuse esimees.

9. Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine

9.1 Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

9.2 Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

9.3 Ühingu likvideerimisel jaotatakse allesjäänud vara võrdsetes osades Ühingu liikmete vahel.