Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2022

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Täna toimub Luksemburgis põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutelu peamine fookus on põllumajandusturgude olukorral ja kaubandusküsimustel.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, Venemaa agressioonil Ukraina vastu on märkimisväärne mõju nii tootjatele kui tarbijatele. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemad tootmiskulud ja põhjustavad toiduainete hinnatõusu,“ toob välja Kruuse. Ta leiab, et erakorraline kohandamistoetus oli vajalik, et aidata ettevõtetel suurenenud energiakuludega toime tulla. „Riigiabi ajutise kriisiraamistikutingimused on hetkel ülevaatamisel, toetame raamistiku pikendamist ja piirmäärade suurendamist,“ mis võimaldaks Kruuse hinnangul põllumehi täiendavalt toetada.

Kruuse on seisukohal, et toidutootmine on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. “Prognooside kohaselt ei ole lähiajal näha energiahindade langust, mistõttu oleme mures meie põllumajandusettevõtete ja toiduainesektori konkurentsivõime pärast,“ arvab minister. Maaeluminister Urmas Kruuse  näeb, et pikas perspektiivis on oluline püsivate lahenduste leidmine inimeste ja ettevõtete toimetuleku tagamiseks.“ Tuleb säilitada aus konkurents siseturul, vältida eelkõige ekspordipiiranguid ning tagada vabakaubandus ja jätkusuutlik kaubanduspoliitika,“ leiab Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
13.10.2022

 

Eesti maaelu algatus „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse

Eelmisel nädalal, 6. oktoobril kuulutati Brüsselis Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” auhinnatseremoonial rohelise tuleviku kategooria võitjaks Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“. Woola tegevus paistis tihedas konkurentsis silma kestliku ja keskkonnahoidliku lähenemise poolest, otsides lahendusi plasti ületarbimisele ja lambavilla vähesele kasutusele.

Enamasti kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke plastmaterjale, samal ajal aga jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast.

„Kasutame ära materjali, mis tihtilugu ära visatakse – lambavilla ülejäägid –, ning toodame sellest mullikilele keskkonnasäästliku alternatiivi,“ sõnas Woola OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Anna-Liisa Palatu. „Täiuslikku pakendit pole olemas, aga on olemas pakendeid, mis on plastikust oluliselt paremad. Mullikile põhineb fossiilkütustel ja on ühekordselt kasutatav — need on kaks olulisemat probleemi, mida Woola villaümbrik lahendab,“ räägib Anna-Liisa, kes on seejuures väga õnnelik, et nende pingutusi Euroopas tunnustatakse.

„Meil on hea meel, et Eesti Leader-projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse. Tegu on väga innovaatilise projektiga, mis tõestab, et läbi Leader-meetme on võimalik luua põllumajandustoodetele selliseid kasutusviise, mille peale keegi teine ei tuleks. Kindlasti jätkub Woola OÜ edu ja innovaatilisus ka edaspidi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Woola on saanud oma tegevustele toetust maaelu arengukava Leader-meetmest Lääne-Harju Koostöökogu kaudu. Projekti raames soetati vajalikud tootmisvahendid. Konkursi „Inspireeriv maaelu“ eesmärk on suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile häid näiteid, mis kaasavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=9724&page=3265&action=article&

TAUST

Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskenduti seekord noortele; konkursi teema oli “Noored on tulevik”.

Konkursil said osaleda projektid, mis said toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku osales 111 projekti 24 riigist. Konkursile oodati noorte algatusi neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik. Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, sealhulgas ka kolm Eesti projekti – lisaks Woola OÜ näitele ka Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“ ning MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“.

Toetust saanud häid näiteid sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

Fotod:
Woola meeskond (FOTO: erakogu)
Kategooria „Roheline tulevik“ auhind (FOTO: Meeri Maastik)

Pressiteade

5. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Alates 12. oktoobrist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine on avatud.

12. oktoobril algab PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi võetakse vastu 19. oktoobrini.Nüüd saab e-PRIAs taotlusi eeltäita.

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Katrin Märsi sõnul on tänavuses taotlusvoorus muutunud lävendi hindamise kord. Kui varem lähtuti lävendi arvutamisel kõigist taotlemise hindamiskriteeriumitest, siis sel aastal arvestatakse ainult äriplaani jätkusuutlikkuse kriteeriumit. „Seega soovitan taotlejatel oma äriplaan hoolikalt läbi mõelda ja alustada ettevalmistustega varakult,“ sõnas Märss.

Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

Avaneva taotlusvooru eelarve on 4,14 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 eurot.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Kolm Eesti projekti on valitud Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” finaali. Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskendutakse seekordne noortele, teemaks on “Noored on tulevik”.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö spetsialist Meeri Maastik on uhke, et Eesti projektid sedavõrd laiahaardelisel konkursil silma jäid. „Iga kategooria parimad ja „rahva lemmik“ projekt kuulutatakse välja 6. oktoobril Brüsselis,“ ütleb Meeri Maastik. „Kuni 4. oktoobrini käib veebipõhine hääletus. Projektide hääletuskeskkond on inglise keelne. Eesti projektid leiad kiirelt, kui jälgid meie lipu märki.“

Soovime Eesti projektidele edu!

Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“

Projekti eesmärk on vähendada e-kaubanduses tekkivat plastprügi. Üldjuhul kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke materjale, nagu mullikile ja vahtplast, ning alternatiivsed materjalid on kaalult rasked ja kallid. Samas jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast, sest selle kvaliteet ei ole lõngatootmiseks sobiv. Harjumaal asuv Woola OÜ kasutab seda jääkvilla pakkematerjali tootmiseks. Projekti käigus osteti vajalikud tootmisvahendid.

Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“

Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga on alates 2010. a-st toetanud 12–26-aastaste noorte omaalgatust läbi väikeprojektide rahastamise mehhanismi. Noortefondi loomise eesmärk oli saavutada noorte suurem sidusus oma kodukoha ja kogukonnaga ning aidata kaasa noorte alguste toetamisele. Praeguseks on kõigi aastate peale kokku noortefondist toetatud u 130 noortelt pärinevat algatust. Noortefondi esitatud projektid on olnud väga erineva suunitluse ja eesmärgiga – näiteks on korraldatud kultuuri- ja noorsootööüritusi ning panustatud kogukonna heakorratöödesse.

MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“

Lääne-Virumaa Pandivere piirkonna tuntuse suurendamiseks lõimiti noori kogukonna ellu läbi piirkonna väärtuste rõhutamise ja lugude jutustamise. Projekti käigus korraldati palju põnevaid töötubasid eri piirkondadest kaasatud noortele. Töötoad tutvustasid fotograafia ja filmi ajalugu, multimeediumi võimalusi ja sotsiaalmeedia olemust. Meeskonnatööna koostati piirkonda tutvustavad videoklipid. Projekti käigus valminud klippe kasutatakse piirkonda tutvustavate materjalidena.

Euroopa maaeluvõrgustiku hääletuskeskkond: https://www.surveymonkey.com/r/NCFJQM2

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://maainfo.ee/index.php?article_id=9687&page=3265&action=article&

Konkursil said osaleda projektid, mis on toetatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku esitati 111 projektinäidet 24 riigist, nende seas 8 projekti Eestist. Konkursile oodati noorte projekte neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik.

Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, et suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile projekte, mis hõlmavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Projekte sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
30.09.2022

Maaeluministeeriumis valminud esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et põllumajandussektorile oli aasta esimene pool edukam kui varasematel aastatel. Kulude struktuuri vaadates oli olukord aga taime- ja loomakasvatussektoris erinev — väga kõrge teraviljahind tõstis taimekasvatuse tulusid ja loomakasvatuse kulusid.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et praegu on sektoris olukord, kus tõusnud hindade tõttu kasvab küll müügitulu, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud ka kulud. „Lühiajastatistika andmetel oli 2022. aasta esimesel poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 403 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 19% võrra suurem. Samal ajal suurenesid aga ka ettevõtete kogukulud 13% võrra,“ selgitas minister Kruuse. Tema sõnul on aga tegemist kohatise turušokiga. „Me peame mõistma, et uute tarneahelate sissetöötamine võtab veidi aega. Samuti leevendavad kindlasti olukorda ka riikide pehmendavad majandusmeetmed,“ lisas maaeluminister.

Sarnane olukord on ka toiduainetööstustes, kus esimesel poolaastal müügitulu hoogsalt suurenes, kuid rekordilised energiahinnad ja muude sisendite hinnatõusu tõttu kahanes nende kasum eelmise aastaga võrreldes siiski 12% võrra. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aasta esimeses pooles ligi 1,3 miljardit eurot, mis moodustas 14% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Tegevusaladest on müügitulus jätkuvalt suurim osakaal piima- (21%) ja lihatööstusel (15%). Rekordilised energiahinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas samal ajal aga ka kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulud olid esimesel poolaastal 1,26 miljardit eurot, mis on 23% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kogukasum oli samal ajal 21,7 miljonit eurot, vähenes eelneva aasta esimese poolega võrreldes 12% võrra.

Kalapüügi ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu enam kui neljandiku võrra, mis peegeldab eelkõige toodangu kallinemist, sest püügi maht vähenes samal ajal 7%. Vaatamata müügitulu kiirele kasvule ettevõtete kasumlikkus vähenes. Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete kogukasum oli 2022. aasta esimesel poolaastal pea 5 miljonit eurot ehk 23% vähem kui eelmisel aastal.

Liha kogutoodang vähenes pärast nelja-aastast kasvuperioodi 2022. aasta esimesel poolel ligi 2%. Lamba- ja kitseliha oli ainuke lihaliik, mida toodeti aastatagusega võrreldes rohkem. Kokku toodeti esimesel poolaastal umbes 39 000 tonni liha, mis on eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Kui lamba- ja kitseliha tootmine kasvas 17% võrra, siis nii linnuliha kui ka sea- ja veiseliha toodang vähenes vastavalt 4% ja 1% võrra. Lihatööstuse jaoks oli 2022. esimene pool endiselt raske. Kiiresti kasvavad tooraine-, energia- ja kütusehinnad suurendasid kulusid 16% võrra ning kogukahjum kujunes 13,8 miljoni euro suuruseks. Eelmise aastal oli kogukahjum 600 000 eurot.

Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal 425 900 tonni piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi toodangut 0,8% võrra.Tootmist pärsib paljude põhiliste tootmissisendite (sööt, kütus, elekter, väetis jne) suur hinnatõus. Piimatootjate jaoks on piima kõrge hind küll hea, kuid tootmiskulude kiire kasv kärpis piima müügist saadavat tulu oluliselt. Piimatööstuste jaoks kujunes 2022. aasta esimene poolaasta majanduslikele väljakutsetele vaatamata edukaks. Müügitulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 21% ning oli kokku 272 miljonit eurot. Kasvavate hindade tõttu tõusid 20% võrra ka kulud, mis olid kokku 259 miljonit eurot. Esimesel poolaastal teenis piimatööstus kogukasumit 13,3 miljonit eurot, mis on 51% võrra enam kui eelmisel aastal.

Kokku on 2022. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajanduse, toiduainetööstuse, kalanduse ja maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 395 miljonit eurot. Kogu toetussummast 87% rahastatakse ELi fondidest. 30. juuni seisuga oli erinevate taotlusvoorude tulemusel 2022. aastal toetusi määratud 146 miljoni euro eest, millest on välja makstud 109 miljonit eurot.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2022

Maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri  kutsel osales Riigikogu maaelukomisjoni istungil 27. septembril Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjon soovis saada sektori esindajatelt ülevaadet maaelu hetkeolukorrast ning kitsaskohtadest ja muredest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja tõi istungil välja, et:

• Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on tõsiselt halvendanud talunike konkurentsivõimet. Eestis on enneolematu inflatsioon. Tarbijahinnad on aasta lõikes kasvanud üle 25%. Ka paljud põllumajandustootmise sisendite hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Samas puudub talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu müügihinnad määrab kaubandus. Talupidajad on toidutoomise tarneahelas ikkagi kõige nõrgemas positsioonis. 
• Väiketootjate seisukohalt on positiivne täna hommikul Riigikokku esimesele lugemisele minev elektrituruseaduse muutmise seadus 680 SE, millega tahetakse anda mikro- ja väikeettevõtetele ja ka FIE-dele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Siiski näeme, et kehtestadatuleks elektri unisversaalteenus ka kõigile põllumajandustootjate ühistutele sõltumata nende suurusest. 
• Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt, et väiketootjad, kellel on väiksemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt (näiteks piimanduses) nn “mahuboonust”.  Sellised arengud on viimastel aastatel Eesti väikepõllumajandustootjate konkurentsivõimet kahandanud, mis omakorda mõjub negatiivselt Eesti toidujulgeolekule, soodustab põllumajandusootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub  negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele. Väiketootjatel on reeglina väiksem kasumlikkus ja nõrgem likviidsuspositsioon. 
• Muidugi on väga raskes olukorras hetkel väiketööstused – nn talutööstused/väike käitlejad, kus oma kasvatatud toorainet väärindatakse näiteks juustuks. Kasvanud energiahinnad ja vähenenud tarbijate ostuvõime, on väga selgelt seadnud ohtu väiketööstuste jätkusuutlikkuse. Juba on esimesed signaalid, et lõpetati näiteks piimalammaste pidamine. On ka teised väikesed meiereid öelnud, et on sunnitud tänases olukorras vähendama piima töötlemist ning müüma toorpiima kokkuostu ja seda sellepärast, et kõrge energiahind vähendab märkimisväärselt kasumit ja kardetakse, et tootmine jääb selgelt kahjumisse. Kuna oleme tegelenud väga pikka aega just sellise kodumaise tooraine väärindamise propageerimisega Taluliidus ning talunikud on olnud väga tublid tootearenduses ja oma müügikanalite leidmisel, siis sellest oleks küll äärmiselt kahju, kui senine pingutus ja töö kriisis hävineb. 
• Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab vajadust säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist TALUDES ja kultuurilist tähtsust ning selle sotsiaalset ja keskkonnamõju. Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud/kohalikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Terviklik toidupoliitika peaks soodustama toidu suuremat väärtustamist ühiskonna poolt, edendama toidujäätmete tekke vältimist ja vähendamist ning aitama kaasa toidu hinna taasintegreerimisele ja taasühendamisele teiste väärtustega. Eelkõige peaks see tagama tootjate jaoks õiglased hinnad, nii et põllumajandus jääks elujõuliseks. 
• Õiglased toiduhinnad, mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonna ja ühiskonna jaoks, on ainus viis kestliku toidusüsteemi saavutamiseks pikas perspektiivis. Eesti riik peaks võtma kasutusele meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja hinnad jäävad tootmiskuludest kõrgemale. 
• Väga suur roll on sellel ÜPP-l, kuid hetke kõrge inflatsiooni ja hinnatõtusu valguses on meil tõsine mure, et kas ÜPP eelarve on piisav.  Lisaks rõhutas, et tuleks kasutada kõiki võimalusi põllumajandustootjate toetamiseks. Seal hulgas kasutada võimalust uute referentsaastatega üleminekutoetuste maksmine.

• Seakasvatus on küll juba talu mõõtmetest välja kasvanud, siis Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetest  seakasvatajad on Eesti mõistes väiketootjad –  mõnesaja emisega, võrreldes Eesti suuremate farmidega, kus on  tuhatkond põhikarja emist. saadud tagasiside põhjal  on ikkagi lõpetajaid mõnetuhande seaga farmides. Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsiooni liikmetest lõpetab selle aasta lõpuks üks  farm tegevuse ning siis  veel üks liige, kes sai eelmisel suvel sai SAKi tabandumise, ei plaani enam tegevust taastada, kuigi see võimalus oleks. Liikmete hulgas allesjäänud seakasvatajad vähendavad tasapisi põhikarja liialt suure kahjumi tootlikkuse tõttu.
  
• Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja rõhutas, et täna on prognoosimatust ja teadmatust sektoris palju ning see tekitab ebakindlust investeerimisplaanide elluviimisel. Kuigi täna konpenseerivad kõrged teraviljahinnad hüppeliselt kasvanud sisendihindu, siis loodame, et ei tule pöördepunkti, kus kõrgete sisendihindadega tuleb toota odavat toodet.

Sellel aastal suureneb hinnatõusu tõttu metsaomanikele mõeldud hooldusraie toetuse ühikuhind. Toetuse suurendamise eesmärk on julgustada eelkõige füüsilisest isikust omanikke oma metsamaad majandama, kuna just neile kehtib kõige enam kallinenud hooldusraie teenuse turuhind.

Täna asjakohase määruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on hooldusraiete toetamine äärmiselt vajalik. „Iga metsaomanik teab, et oma metsa tuleb hooldada ja sellega heaperemehelikult ümber käia. Hooldusraietega saame parandada meie metsade valgustingimusi, mulla toitainesisaldust ning puidu kvaliteeti. Toetus on mõeldud julgustuseks eelkõige füüsilistest isikutest metsaomanikele, kuna neid on hinnatõus mõjutanud kõige enam ning just neil on tihtipeale vähem ressurssi enda metsa majandamiseks,“ tõdes minister Kruuse.

2022. aastast on metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise toetuse hooldusraie ühikuhind metsaomanike kaupa diferentseeritud. Füüsiliste isikute puhul tõusis valgustusraie keskmine hind 35% võrra, seega suureneb sama palju ka toetuse ühikuhind, tõustes 159 eurolt 215 euroni hektari kohta. Juriidiliste isikute puhul kasvas hind 4% võrra ning seega tõuseb nende hooldusraie ühikuhind 159 eurolt 165 euroni. Sama põhimõte laieneb metsaühistu liikmetele – kui metsaühistu liige on füüsiline isik, sh FIE, siis on hooldusraie ühikuhind 215 eurot. Kui metsaühistu liige on aga juriidiline isik või metsaühistu teeb hooldusraiet metsaühistu omandis oleval metsamaal, siis on hooldusraie hind 165 eurot hektari kohta.

Meetme 2022. aasta sügisese taotlusvooru eelarve on 2 316 000 eurot, mis on võrreldes varasemate aastate keskmisega suurem ja katab seega hooldusraie kõrgenenud maksumuse.

„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kaheksanda meetme raames jagatavate toetuste eesmärk on metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse kasvu metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu.

Erametsaomanikel on võimalik toetust taotleda 6. oktoobrini 2022. Taotlusvoorus võib hooldusraieks küsida toetust ka metsamaale, kuhu on programmiperioodil 2014–2021 seda juba küsitud. Täpsemat infot toetatavate tegevuste ja tingimuste kohta leiate SA Eramets kodulehelt www.eramets.ee.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2022625 6152

 

 

Valitsus kiitis heaks maaeluministri ettepaneku nimetada Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks praegune põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Nii nagu kogu ühiskond, on ka põllumajandus- ja toidusektor seisnud viimastel aastatel silmitsi suurte väljakutsetega. Rohkem kui kunagi varem, mõistame täna, et toidutootmine on strateegiline valdkond. See seab suured ootused ka riigile. Selleks, et valdkonnas tegutsevad inimesed ja ettevõtted oleksid edukad, on oluline ühiselt leida lahendused, kuidas tagame oma sektori toimepidevuse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Ametisse asuval kantsleril on pikaajaline kogemus valdkonna juhtimisel ning arusaam organisatsiooni ja valitsemisala toimimisest, mis on heaks eelduseks, et suudame ühiskonnas toimuvate kiirete muudatuste ja toidutootmisele esitatavate kasvavate nõudmistega kaasas käia,“ lisas maaeluminister.

„Oleme oma valdkonnale seadnud strateegilise sihi, et Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. Selleks peavad nii kõik ministeeriumi kui ka valitsemisala teenused ja protsessid muutuma inimese ja ettevõtja kesksemaks, kelle heaks me igapäevaselt töötame. Meie sektori lähiaastate kõige suuremad väljakutsed on toidujulgeolek ja roheüleminek. Maaeluministeerium oma asutustega peab suutma pakkuda sektori jaoks asjatundlikku tuge ja olema usaldusväärne partner. See eeldab suutlikkust olla valdkonnas suunanäitajaks ning leida paindlikke ja nutikaid lahendusi sektori ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks,“ sõnas Marko Gorban.

Uus kantsler asub ametisse alates 1. septembrist 2022. Marko Gorban on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia erialal. Ta töötab Maaeluministeeriumis alates 2003. aastast. Ministeeriumis on ta töötanud erinevatel ametikohtadel avalike ja välissuhete ning maaelu arengu osakonnas, sealhulgas maaelu arengu osakonna juhatajana. Viimased kuus aastat on Marko Gorban töötanud põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerina.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.09.2022