Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

 

Viis avaliku sektori tiimi lahendasid innovatsiooniprogrammis disainmõtlemise lähenemisi kasutades väga eripalgelisi probleeme – kuidas korraldada täiskasvanutele eesti keele õpet, hõlbustada inimestel oma terviseinfo haldamist, vähendada eridiisli väärkasutamist. Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati jätkutoe pilooti kinnistest asutustest vabanevatele noortele. Innovaatilise lähenemise eest tunnustati politsei eksperimenti “Minu esimene vahelejäämine”.

Innovatsiooniprogrammi eesmärgiks on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks kõigi oluliste osapoolte koostöös. Sel nädalal esitlesid viis programmi läbinud avaliku sektori tiimi kümne kuu töö tulemusi. Et mõista kasutajate vajadusi, hoiakuid ja praktikaid süvitsi, viisid kõik programmis osalejad läbi kasutajaintervjuusid ja välitöid. Kasutajavaatele toetudes töötati välja ning katsetati erinevaid lahendusi.

Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati pilooti “Ringist välja”, intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna Laste Turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Lapse abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestlus teenis žürii tunnustuse kui kõige innovaatilisem projekt. Projekti “Minu esimene vahelejäämine” tiimis olid esindatud Politsei- ja Piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks testiti Keeleruletti  – karantiinitingimustest sündinud lühivestluste virtuaalset formaati kõnekeele harjutamiseks. Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim testis sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite; pakkus välja proaktiivse ootejärjekordade lahenduse ning lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal.  Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Tiimide ettekanded on järelvaadatavad Innovatsioonitiimi Facebooki lehel.

Järgmisesse Innovatsiooniprogrammi vooru kandideerib 18 projekti, valiku langetavad ministeeriumite kantslerid novembrikuu jooksul.

Programmi eestvedajaks on avaliku sektori innovatsioonitiim.

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
30.10.2020

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 

Põllumajandustootjad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsitakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.

Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.

Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin: 2020-10-29 erakorraline toetus ETKL_EPKK_ENT

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. +372 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com
Eesti Noortalunikud

 

Üle Euroopa kutsutakse tagasi India päritolu saastunud seesamiseemned

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.10.2020

 

 Saastunud seesamiseemned on jõudnud ka Eestisse ning need tooteid kõrvaldatakse turult maaletoojate poolt.

India päritolu seesamiseemnetest tuvastati taimekaitsevahendi toimeainet etüleenoksiid, mille pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Seetõttu pole antud toimeaine taimekaitsevahendites lubatud.

Veterinaar- ja Toiduamet on võtnud ühendust saastunud seesamiseemnete maaletoojatega, kellega tehakse tihedalt koostööd võimalikku ohtu kujutavate toodete tagasikutsumisel.

 

Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Eestimaa Talupidajate Keskliit
29.10.2020.a.
PRESSITEADE

 

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

„Agroturism on Eestis suhteliselt uus mõiste. Eestimaa Talupidajate Keskliit on selle teadlikult fookusesse võtnud kui põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise võimalusena alates 2018. aastast. Suur austusavaldus neile tegijatele, kes on otsustanud läbi agroturismi põllumajandustootmist tutvustada,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab et nõuandva koja peamisteks ülesanneteks on edasiste tegevuste planeerimine, et senisest veelgi tugevamini aidata läbi praktiliste teadmiste ja oskuste Eestis agroturismi edendada.

Hetkel pakub Eestis agroturismi lisateenusena üle kolmekümne põllumajandusettevõtte. Kõigisse neisse ettevõtetesse on võimalik minna kohapeale talueluga tutvuma.  „Agroturism on üha enam Eestis populaarsust koguv ning meil on väga hea stardipunkt – eeltöö on tehtud ning nüüd on vaja tegeleda agroturismi teenuse kvaliteedi arendamisega, et pakkuda ühtlaselt kõrgelt kvaliteeti ning läbi selle populariseerida põllumajandustootmist Eestis,“ ütleb äsja nõuandva koja esimeheks valitud Wile Alpaca farmi esindaja Imre Heinsaar.

Esimese nõuandva koja koosoleku peamiste teemadena, esimehe Imre Heinsaare ja aseesimehe Külli Elleri ametisse valimise kõrval, võeti arutluse alla ka tuleviku strateegilised eesmärgid, mis puudutavad Euroopa Liidu rohelepet üldiselt. Kerli Atsi sõnul näevad agroturismi ettevõtted potentsiaali olla eestkõnelejad, aidates tõsta inimeste teadlikkust jätkusuutlikust ja kvaliteetsest toidutootmisest ning toitumisest. Äsjaloodud koja esimehe Imre Heinsaare sõnul on esimese sammuna vaja teha tarbijale selgeks, mis on agroturism. „Meil tuleb teha selgitustööd, et tegemist pole turismitaluga, vaid teenusega, kus põllumajandusettevõtte laseb tarbija oma tootmisesse.“ Oluline on tarbijate teadlikkuse tõstmine. „Selleks ongi oluline tulla taludesse kohale ja näha oma silmaga tootmist. Teadlikkus viib teadliku ja targa tarbimiseni,“ ütleb Imre Heinsaar.

Järgmine agroturismi tutvustav üritus toimub 11. novembril kui leiab aset rahvusvaheline agroturismi seminar, kuhu on kaasatud ka Itaalia ja Poola selle valdkonna eksperdid. Täpsema info leiab aadressil www.agroturism.ee

Asutamiskoosolekul osalesid: Tiit Niilo (Nopri talu), Kermo Rannamäe (Andri-Peedo kitsefarm), Imre Heinsaar (Wile Alpaca farm), Karin Sepp (Maamehe Golfi talu), Kaisa Tähe ning Priit Tähe (Männiku Piimalambad), Külli Eller (Piesta Kuusikaru Talu), Annemari Polikarpus (Viinamärdi Talu), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Tarmo Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit).

 

Taust:

  • Agroturism loodi 2018 aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt.
  • Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism on maaturismi oluline tugiharu. Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine
  • Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
  • Agroturismi märki saavad taotleda viad  need talud, kelle tegevused vastavad agroturismi statuudile ning agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660

E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Maaeluministeerium: Eriolukorras kuludega toimetulek näitab põllumajanduse strateegilist olulisust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.10.2020

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et eriolukord ei mõjutanud sel perioodil oluliselt põllumajandustootjate kuludega toimetulekut, ettevõtted suutsid investeerida ning Eesti kaupade eksport suurenes. 

„Tänavuse esimese poolaasta tulemused olid terve sektori vaates küllaltki head, paljuski oli veel tunda edukalt lõppenud 2019. aasta tuge. Hoolimata eriolukorrast suutsid põllumehed üldiselt hästi hakkama saada,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Samas võib arvata, et teine poolaasta võib tuua tagasilööke, kui turgudel süvenevad negatiivsed trendid.“

Ministri sõnul on juba praegu näha, kus ettevõtete kulud on kohati suuremad tuludest: „Erinevatel toetustel on jätkuvalt oluline roll sektori sissetulekutes, muu hulgas on MESi COVID-meetmed aidanud kuludega toime tulla ja läbi investeeringute kulusid vähendada. Samas on tulevikuvaates oluline, kuidas rohkem tulu turult teenida.“

Kuigi I poolaasta numbrites see veel ei kajastu, siis tänaseks on tulenevalt hindade langusest keerulises olukorras juba mitmed sektorid, seal hulgas piimatootmine ja seakasvatus, tõdes minister.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel oli 2020. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 320 miljonit eurot (+3,6% võrreldes eelneva aasta sama ajaga), kogukulud suurenesid samal ajal 4% ja olid 405 miljonit eurot (sh tööjõukulud 71,1 miljonit eurot). Põllumajandussektori ettevõtted on jätkanud investeeringutega suuremas mahus kui varasematel aastatel.

Toiduainetööstused müüsid esimese poolaastaga toodangut 1 011,9 miljoni euro eest ehk 0,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ettevõtted suurendasid 2020. aasta esimesel poolel eksporti 6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Toiduainetööstuse I poolaasta kogukasum oli 34 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga samas vähenes viiendiku võrra.

Soodsad ilmastikutingimused ning teravilja suurem kasvupind loovad eeldused heaks saagiks 2020. aastal. Teravilja kasvupind suurenes aastaga 1,5%. Teravilja kasvatatakse 2020. aastal 369 879 hektaril, millest 55% on suviteravili ja 45% taliteravili. Kartuli kasvupind võrreldes eelmise aastaga ei muutunud. Kartulit kasvatatakse 2020. aastal 5306 hektaril.

Esimese poolaasta kaubavahetuses kajastusid 2019. aasta soodsa saagiaasta mõjud – köögivilja impordimahud vähenesid ja eksport suurenes. Statistikaameti andmetel kasvatatakse 2020. aastal avamaaköögivilja kokku 3092 hektaril, mida oli aastases võrdluses 2% vähem. Katmikalal kasvatatakse köögivilja kokku 235 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedade kogupind oli 7108 hektarit (sh maasikaid 764 ha). Aastaga ei ole puuvilja- ja marjaaedade kogupind oluliselt muutunud.

Liha kogutoodang I poolaastal oli viimaste aastate suurim. Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal liha 38 731 tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% võrra rohkem. Lihatööstusemüügitulu oli I poolaastal 182,8 miljonit eurot, mida oli 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kogukulud olid 183,4 miljonit eurot ning suurenesid aastaga 9,3%.

Eestis toodeti tänavu I poolaastal 424 400 tonni piima, mis ületas eelmise aasta kogust 3,2% võrra. Tööstused müüsid toodangut 213,9 miljoni euro väärtuses ehk 1,7% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Piimatööstuste esimese poolaasta kulud olid 208,2 miljonit eurot ehk 1,6% suuremad kui eelmisel aastal samal ajal.

Vaatamata Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu aasta esimesel poolel 7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aasta esimesel poolaastal jooksevhindades 625,3 miljoni euro väärtuses (+5,6%) ning imporditi 783,6 miljoni euro eest (-1,4%).

Kokku on 2020. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti eelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligikaudu 367 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 28% ehk 101 mln eurot. Kogu toetuste eelarvest 50% ehk 158 miljonit eurot moodustavad otsetoetused, mille väljamaksed tehakse peamiselt detsembris.

 

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. a I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

TALUPÄEVA KONVERENTS: Käbi ei kuku kännust kaugele –  või siiski?

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal toimuks juba 29nd korda. Kahjuks on tekkinud olukord, kus me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldame Talupäeva konverentsi, kuhu ootame Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeid ja koostööpartnereid.

Toimumiskoht: Pärnus Estonia SPA konverentsikeskuses
Toimumisaeg: 13. november 2020 kell 11-17

Konverentsil on osalejate arv piiratud, kuid osaleda on võimalik ka veebi vahendusel.

 

Moderaator: Neeme Raud

PÄEVAKAVA

11:00 – 11:30 Tervituskohvi ja registreerimine
11:30 – 11:45 Tervitussõnavõtud

ETKLi nõukogu esimees Kalle Hamburg
Pärnumaa Talupidajate Liidu esindaja Olavy Sülla
 

I Sessioon

11:45 – 12:05 “Mis täna tehtud, see homme hooleta.” – Põlvkondade vahetuse soodustamine ÜPP meetmete abil. Hetkeolukord ja vaade tulevikku – Marko Gorban, Maaeluministeerium

12:05 – 12:25  “Kuidas lükkad, nõnda tõmbad” – põlvkondade vahetus põllumajandustootmises – Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool

12:25 – 12:45 “Kas jagajale jäävad näpud”- põlvkondade vahetuse toetamine finantsinstrumentidega – Madis Reinup, Maaelu Edendamise SA

12:45 – 13:05  “Appi, ma vajan maad?” – Võimaluste loomine uutele generatsioonile põllumajanduses – Evelin Jürgenson, Eesti Maaülikool

13:05 – 13:35  ARUTELU:  “Kas julge pealehakkamine on pool võitu?” – Marko Gorban (Maaeluministeerium), Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikool), Madis Reinup (Maaelu Edendamise SA), Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool)

13:35-14:25 LÕUNA

II Sessioon

14:25 – 14:30 Tervitama saabub Maaeluminister härra Arvo Aller

14:30 – 14:50 “Oma põld, oma põrsas” – põllumajandustootmise ülevõtmine – protsess ja väljakutsed – Ragnar Viikoja, Varisoo talu noorperemees

14:50 – 15:10 “Esält poja kätte” – Kuidas kaks põlvkonda koos talu juhivad – Ivar Rosenberg, Roosu talu noorperemees

15:10 – 15:30 “Tasa sõuad, kaugele jõuad” – Põllult toidulauale – talutoidu tootmise võimalused ja väljakutsed – Kaisa Tähe, Männiku Piimalambad

15:30 – 15:50 “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea” – Põlvkondade vahetus köögiviljatalus, võimalused ja väljakutsed – Jüri Laur, Raudepere OÜ noorperemees

15:50 – 16:10  “Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga” – põllumajandustootjate nõuandesüsteem ja põlvkondade vahetus – Eva Tuusis, Sänna Põllumees OÜ esindaja

16:10 – 16:40 ARUTELU: “Kas muna on ikka targem kui kana?” – Ragnar Viikoja (Varisoo Talu), Ivar Rosenberg (Roosu talu), Kaisa Tähe (Männiku Piimalambad), Jüri Laur (Raudepere talu), Eva Tuusis (Sänna Põllumees OÜ)

16:40 Konverentsi kokkuvõtted ja lõpetamine

Konverentsi korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Pärnumaa Talupidajate Liidu ja Maaeluministeeriumiga

Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida palume teha hiljemalt 10. novembriks.

Kui te ei tunne end hästi või kahtlete oma tervises siis osalege konverentsil veebivahendusel!

REGISTREERU SIIN

MES lõpetab COVID-laenu taotluste vastuvõtu, laenukäenduste andmine jätkub

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.10.2020

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud käibe- ja investeerimislaenud on osutunud populaarseks, mistõttu lõpetatakse uute laenutaotluste vastuvõtt alates 26. oktoobrist rahaliste vahendite ammendumise tõttu. Laenukäendust saavad ettevõtjad jätkuvalt taotleda.

 Tänavu maikuu teises pooles avanesid 2020. aasta lisaeelarve vahenditest põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele erinevad kriisimeetmed, mis aitavad leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi, et väljuda kriisist võimalikult kiiresti. MESi kaudu rakendati koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

„Maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad on suvekuude jooksul kasutanud aktiivselt MESi pakutud võimalust, et COVID-19 laenu abil oma likviidsust säilitada ning teha vajalikke investeeringuid parandamaks ettevõtete võimet tulevikus paremini kriisidega toime tulla,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Suur huvi MESi pakutavate laenude vastu kinnitab, et põllumajandus­ ja toiduainesektori ning maapiirkondade ettevõtjatel on raske rahastust leida, seda probleemi on veelgi võimendanud COVID-19 levik.“

Maaeluministri sõnul on praeguseks COVID-19 laenudeks ettenähtud summad sisuliselt otsas ning uusi laenutaotlusi enam vastu ei võeta. Esitatud laenutaotluste menetlemist ja laenuotsuste tegemist jätkatakse aasta lõpuni. Samas jätkab MES ka edaspidi laenukäenduste andmist.

MESi kogemusest COVID-19 laenude väljastamisel ja selle meetme tulemuslikkusest saab lugeda ka hiljutisest Maablogi artiklist.

Uus eelnõu kaitseb ebaausate kaubandustavade eest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.10.2020

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta võimalike ebaausate kaubandustavade eest põllumajandustooteid või toitu müüvaid ettevõtjaid, kes müüvad oma tooteid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevatele ostjatele.

„Toidutarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Sageli aga on just põllumajandustoodete ja toidu tootjad oma toodete müümisel majanduslikult nõrgemal positsioonil kui kaubanduspartnerid, kellele nad oma tooteid müüvad. Seega on väga oluline, et tugevama positsiooniga kaubanduspartner ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega seotud tehingud, mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebavõrdsel majanduslikul positsioonil oleva müüja ja ostja vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud ning seitse on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale. Samuti on keeldude rikkumise tagajärjeks eelnõus ette nähtud sanktsioon (väärteokaristus) ostjale kui sellise tehingu tegijale.

„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mis tuleneb võlaõigusseadusest, siis valminud eelnõu annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele, kellel on nüüd lisaks kohtusse pöördumise võimalusele võimalik pöörduda edaspidi ka nõuete täitmise eest vastutava asutuse poole,“ rõhutas maaeluminister.

PRIAs algas toidutöötlejatele mõeldud COVID-19 kriisi mõjusid leevendava erakorralise toetuse taotluste eeltäitmine, taotluste vastuvõtt algab 28. oktoobril

Põllumajanduse Registrite Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
21.10.2020

PRIAs algas toidutöötlejatele mõeldud COVID-19 kriisi mõjusid leevendava erakorralise toetuse taotluste eeltäitmine, taotluste vastuvõtt algab 28. oktoobril

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 erakorralise ajutise abi raames alustab PRIA 28. oktoobril taotluste vastuvõttu mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjatelt, kelle ettevõtete tegutsemisvõimalusi on COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud oluliselt kahjustanud. Alates 21. oktoobrist on võimalik taotlusi eeltäita.

 Toetuse taotlusi saab esitada läbi e-PRIA 28. oktoobrist 4. novembrini.

Toetus aitab lahendada likviidsusprobleeme, mis on tekkinud COVID-19 kriisi tõttu neil ettevõtetel, kes turustavad põllumajandustooteid ja toidukaupu välisturgudel. Seeläbi aitab toetus säilitada ettevõtete müügivõimekust ja konkurentsivõimet väljaspool Eestit.

Toetust antakse kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks kavandatud teavitus- ja müügiedendustegevusteks.

Meetme kogueelarve on 1 522 000 eurot. Toetus makstakse välja 2020. aastal. Toetuse maksimaalne suurus ettevõtja kohta on 25 000 eurot.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

PMK: 100 aastat riikliku seemnekontrolli labori asutamisest

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
19.10.2020

1920.aastal loodi Eestisse riiklik seemnekontrollijaam, eesmärgiga tõsta põllumajanduskultuuride seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu.  100 aastat tagasi, 19. oktoobril 1920. aastal, kinnitati riikliku seemnekontrollijaama koosseis ja alustati tööd põllutöö peavalitsuse koosseisus 3 töötajaga.

Juba 1923. a suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1924. aastal astus seemnekontrolljaam rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni (The International Seed Testing Association, ISTA) liikmeks.

„ISTA pikaajaline liikmelisus, koostöö Balti- ja Põhjamaade seemnekontrolli laboritega, tellijad Taanist, Leedust ja kõige värskemana ka Rootsist,“ sellisena kirjeldab Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg asutuse seemnekontrolli labori tänast kõrget taset.

100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud. Nõukogude ajal oli igas rajoonis seemnekontrolli labor ning külviseeme oli pideva kontrolli all. Eesti taasiseseisvumisel asus riigi seemne ja sordikaitse inspektsiooni seemnekontrolli kesklabor Tallinnas ja maakondades oli 14 laborit. 1998. aastal liideti seemnekontrolli labor Taimse Materjali Kontrolli Keskusega, tänase Põllumajandusuuringute Keskusega (PMK).

„Seemnekontrolli analüüsimeetodid on kõige konservatiivsemad ja püsinud muutumatuna rohkem kui 100 aastat,“ ütlebKristina Soon, PMK seemnekontrolli labori juhataja. „Muutunud on vaid vahendid mille abil analüüse tehakse – luupide ja luuplampide asemel on kaasaegsed mikroskoobid, heegeldatud idanevuslappide asemel on kvaliteetne idanevuspaber, aknalaual kasvatamise asemel kasutatakse reguleeritava valgus- ja niiskus režiimiga kasvatuskappe.“

Taustaks:

PMK seemnekontrolli labori töö eesmärgiks on määrata põllukultuuride, köögiviljade, maitsetaimede, lilleseemnete seemne kvaliteeti: puhtust, teiste taimede seemnete sisaldust, idanevust, niiskust, 1000 seemne kaalu, seemnetel esinevaid taimehaiguseid, seemnetega levivaid taimehaiguseid, tuulekaera sisaldust, eluvõimet, laokahjurite esinemist. Labor on akrediteeritud ISTA poolt ja omab õigust välja anda ISTA Sertifikaati-OIC (Orange International Certificate), millega saab Eesti seemnetootja minna rahvusvahelisele turule.
2019. aastal analüüsiti PMK seemnekontrolli laboris kokku üle seitsme tuhande proovi, mis teeb ühe töötaja kohta 440 proovi. Võrdluseks, et 1920. aastal analüüsiti seemnekontrollijaamas 122 proovi töötaja kohta.

Rohkem infot ajaloo kohta: https://pmk.agri.ee/et/laborid/seemnekontrollilabor10