Rakendus Euroopa Liidus määrus toidu põhikoostisosa päritolu märkimise kohta

Rakendus Euroopa Liidus määrus toidu põhikoostisosa päritolu märkimise kohta

Alates  1. aprillist rakendub Euroopa Liidus määrus, mille kohaselt on ettevõtetel kohustuslik märkida pakendile toidu põhikoostisosa päritolu juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada.

„Pakenditel on sageli sõnu ja pilte, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolu kohta. Määrus toob sellesse teemasse suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb edaspidi põhitooraine päritolu välja tuua,” selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Vabatahtlikud päritoluviited võivad olla sõnad (nt „Eesti toode“ või „eestimaine“) või sümbolid (nt riigilipud), millest saab teha järeldusi põhikoostisosa(de) päritolu kohta. Kui need tooted ei ole valmistatud sama päritolu põhikoostisosadest, siis peab tarbijatele sellest teada andma.

Kuigi uued nõuded hakkavad kehtima 1. aprillist, võivad lähtuvalt üleminekusätetest ja mõnede toodete pikast säilimisajast olla veel paar aastat müügil toidud, mille märgistusel ei anta teavet põhikoostisosa päritolu kohta. Siiani on Euroopa Liidus, sh Eestis, olnud kohustuslik esitada päritoluteavet sea-, lamba-, kitse-, kodulinnu- ja veiseliha, kala, mee, oliiviõli, mahetoodete ning puu- ja köögiviljade puhul.

Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega on välja töötanud juhendi määruse rakendamiseks. Lisaks on koostatud Eesti juhend, mis sisaldab näiteid lähtuvalt Eesti oludest. Rohkem infot märgistamise ja määruse (EL) nr 2018/775 kohta saab Maaeluministeeriumi veebilehelt alarubriigist „Päritolu esitamine“ ja Maablogi värskest postitusest.

Algas fotokonkurss, mis kutsub märkama taimi ja nende olulisust

Algas fotokonkurss, mis kutsub märkama taimi ja nende olulisust

1. aprillil algab taimetervise aasta fotokonkurss, mille eesmärk on pöörata tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele – nii taimedele ja nende viljadele kui ka putukatele ja taimehaigustele ning nende põhjustatud kahjustustele.

Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatav konkurss kestab 1. aprillist kuni 1. septembrini. Fotokonkurss on riigisisene ja osalema on oodatud kõik kuni 17-aastased (k.a) lapsed ning noored. 18-aastastele ja vanematele on loodud võimalus osaleda rahvusvahelisel fotokonkursil, mille kohta leiab lisainfot ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kodulehelt.

Konkursile esitatud pilte hinnatakse kolmes kategoorias: “Ilus ja terve taim”, “Oi, mis taimega on juhtunud?” ja “Putukad taimedel”. Parimatest töödest koostatakse fotonäitus, mida saab näha Eestimaa eri paikades. Konkursile saab fotosid esitada Maaeluministeeriumi kodulehel oleva vormi kaudu.

ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta rahvusvaheliseks taimetervise aastaks. Algav fotokonkurss on hea võimalus osaleda taimetervise aasta tähistamisel ja pöörata rohkem tähelepanu taimede tervisele ning nende kaitsmisele.

Rohkem infot rahvusvahelise taimetervise aasta kohta saab Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Arvo Aller edastas Euroopa Komisjonile liikmesriikide ühispöördumise

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.04.2020

Arvo Aller edastas Euroopa Komisjonile liikmesriikide ühispöördumise

Eesti maaeluministri algatusel edastasid 14 Euroopa Liidu liikmesriigi ministrid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni kiirelt tegutsema COVID-19 põhjustatud majanduskahjude vähendamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris.  

„Kalapüügi ja vesiviljeluse toetamise võimaldamiseks tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmeid kohandada praegustele vajadustele vastavaks,“ tõi välja minister Arvo Aller.

Taastada tuleb 2018. aastal lõppenud ladustamisabi andmise võimalus, ette näha püügitegevuse ajutise peatamise hüvitis ning hüvitis vesiviljeluse majanduslike kahjude katmiseks. Kõikidele kalandussektori ettevõtetele tuleb tagada käibekapitali kättesaadavus.

Selleks, et liikmesriigid saaksid EMKFi vahendeid kasutada viivitamata viiruse mõjude leevendamiseks, tuleb muuta paindlikumaks ka fondi eelarve reegleid ja rakenduskavade muudatuste kinnitamise protseduure.

„Mul on hea meel, et mitu liikmesriiki liitusid ühiskirjaga, mille eesmärk on tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõud COVID-19 põhjustatud kriisi ajal ja järel,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eesti algatatud pöördumist toetasid Läti, Leedu, Soome, Poola, Saksa, Ungari, Holland, Tšehhi, Taani, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.

Põllumeeste liidud: Välistööjõu asendamine toidutootmises vajab pikemaajalist plaani

Põllumeeste liidud: Välistööjõu asendamine toidutootmises vajab pikemaajalist plaani

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid eile õhtul maaeluministrile, sotsiaalministrile ja siseministrile ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkinud tööjõukriisi leevendada.

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide hinnangul on vaja pikemaajalist plaani Eesti tööturul vabanevate kodumaiste töötajate ümberõppeks põllumajandus- ja toidusektori oskustöölisteks ning kiireid lahendusi kohaliku tööjõu motiveerimiseks põllumajanduses töötama. Kiiret lahendust vajab jätkuvalt lühiajaliste välistöötajate töötamise lubade ajutine pikendamine olukorra normaliseerumiseni.

Ministritele saadetud kirjas märgitakse, et tänane kriis on näidanud, kui oluline on tagada Eesti inimeste igapäevane varustamine toiduainetega – erinevate meetmetega tuleb tagada põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete tõrgeteta tegevus ning ära hoida tootmismahtude langus, mis on ohuks nii riigi toidujulgeolekule, ekspordile kui edasisele majanduslikule toimetulekule.

„Mõistame, et seoses majanduskriisiga on erinevates sektorites juba vabanenud ja lähikuudel vabanemas olulises mahus tööjõudu. Põllumajandus- ja toidutootjad saavad vähemalt osaliselt pakkuda rakendust muudest sektoritest vabanevatele Eesti inimestele, kes on valmis põllumajanduse ja toidutöötlemise valdkonnas töötama,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Atsi sõnul tuleb tööjõuprobleemi käsitlemisel kindlasti eristada lihttööliste ja oskustööliste rakendamise võimalusi. „Kui Eesti inimesed on muutunud olukorras tõesti valmis põllumajanduses töötama, siis algaval kevadhooajal vajavad meie  põllumajandus- ja aiandustootjad hädasti erinevatele põllutöödele abikäsi näiteks taimede istutamiseks ja natuke hiljem ka saagi koristamiseks. Seda muidugi eeldusel, et kohalikud töötajad on valmis sellele suhteliselt raskele füüsilisele tööle pühenduma,“ lisas ta.

Samas vajatakse Eesti looma- ja taimekasvatusettevõtetesse ka oskustöölisi, kellel on vajalikud teadmised, varasem töökogemus ja erialane kutsekvalifikatsioon. „Põllumajandusettevõtetes on küll võimalik tööst huvitatud inimesi välja koolitada põllumajandusliku oskustöö tegemiseks, aga selline õpe nõuab aega ja ressurssi. Näiteks iseseisvaks töötamiseks kulub lüpsja koolitamise puhul umbes 1 kuu, moodsa traktori rooli istumine eeldab vajalikku kvalifikatsiooni,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul vajavad ettevõtjad riigi tuge, et parandada põllumajandustootjate võimekust panustada uute töötajate ümberõppesse „Siinkohal palume riigi abi palgatoetuse maksmiseks nendele ettevõtetele, kes on praeguses olukorras valmis palkama uue töötaja ja teda välja õpetama. Loodame, et saame sellega vähendada pikemas perspektiivis ka põllumajandussektori sõltuvust välistööjõust,“ lisas ta.

„Raske on aga mõista, miks valitsus seisab jäigalt vastu praegu ettevõtetes töötavate Ukraina ajutiste töötajate töölubade pikendamisele. Need on ettevõtete toimimise seisukohalt võtmetähtsusega töötajad, kes töötavad loomade ja tehnoloogiatega,“ avaldas Sõrmus nördimust.

Organisatsioonide ettepanekud tööjõuprobleemide lahendamiseks:

  • Organisatsioonid teevad ettepaneku, kuidas motiveerida erinevaid tööturu hüvitisi saavaid inimesi põllumajandussektorisse tööle tulema – hooajatöödel teenitav palk võiks olla inimestele lisasissetulek, mille teenimisel ei kaota töötajad olemasolevaid töötuhüvitisi.
  • Põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerinud kutsekoolide juurde tuleb kiiresti luua võimekus pakkuda ümberõppe programme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus¬- ja toidutööstusettevõtetele.
  • Maksta palgatoetust nendele põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtetele, kes on valmis palkama ja välja õpetama tööta jäänud kodumaiseid töötajaid.
  • Pikendada praegu Eestis viibivate lühiajaliste välistöötajate töölubasid kuni olukorra normaliseerumiseni, sest nende asendamine pole tööjõu liikumise piirangute tõttu võimalik.

Liidud rõhutavad oma avalduses, et Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted soovivad leida kodumaist tööjõudu ning neil on valmisolek pakkuda tööd nii oskustöölistele kui hooajatöötajatele ja pakkuda vajalikku kohapealset ümberõpet uutele töötajatele, kuid uue olukorraga kohanemine võtab aega ja tekkinud probleemid vajavad toidutootmise jätkumise tagamiseks kiireid lahendusi.