Kuu: detsember 2019

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.12.2019

Toiduhügieeni uuring: pooled tarbijatest kontrollivad alati toidu säilimisaega

Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega, selgus Maaeluministeeriumi tellitud värskest toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuringust.

„Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka toote päritolumaa, toitumisalase teabe, lisaainete ja põhikoostisosa koguse vastu,“ ütles uuringut kommenteerides Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemisel ja mõistmisel on endiselt probleemiks liiga väike kirjasuurus ning olulise teabe halb paigutus pakendil.

Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajatest alati ning pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust endast. „Kõlblik kuni“ märkega toodete puhul ei käitu tarbijad sarnaselt. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem märke „parim enne“ tähendust.

Üldiselt on tarbijate teadlikus hügieenist üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti tõsta (nt kätepesu ja ristsaastumise vallas), et inimesed oskaksid toidu valmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ning oma lähedaste tervist. Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad käte pesijad.

Keemilistest riskidest olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest. Vähem teatakse toidus looduslikult esinevatest, toidu töötlemisel tekkida võivatest ning pakenditest ja sööginõudest erituvate keemiliste ühendite kohta.

Uuringuga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel. Tutvu ka toiduohutuse põhitõdedega.

Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu tegi Maaeluministeeriumi tellimusel RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuringut rahastati programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ eelarvest.

Varasemad tarbijauuringud (2006 ja 2014) hõlmasid toidu märgistamise teemasid.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. detsember 2019

Noortaluniku toetust saavad 105 noort ettevõtjat 4 miljoni euro ulatuses

PRIA määras 105 põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale kokku 4 178 122 eurot noortaluniku toetust. 101 noortalunikku said toetust maksimaalses ulatuses ehk 40 000€.

Augustis toimunud taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil neljas ja toetuste jaoks oli eelarves 5 mln eurot. Kokku laekus 149 noortaluniku toetus-soove 5,9 mln euro ulatuses. Kuivõrd soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse põhjal.

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, milleks määrati toetust 27 ettevõtjat. Veislaste ja pühvlikasvatuse jaoks määrati toetust 15 ettevõtjat ning köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuseks 23 ettevõtjat.  12 noortalunikku said toetust mesindusega tegelemiseks. 13 ettevõtjat said toetust  lamba- ja kitsekasvatuseks. Vähem oli neid, kes said toetust linnukasvatuseks, piimakarja pidamiseks, segapõllumajandusega tegelemiseks või taimede paljundamiseks.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Raplamaalt (13), kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ning veislastekasvatus. Järgnevad Viljandimaa (12), Põlvamaa, Tartumaa ja Võrumaa (igas maakonnas 10 noort maaettevõtjat).

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on kolmes varasemas taotlusvoorus PRIA noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 miljonit eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. „Loodame, et noored maaettevõtjad saavad oma äriplaanid vastavalt nõuetele ellu viia ning kõik vajalikud investeeringud ära teha“ lisas Võsu.

Toetuste rahuldamise otsuse tegemise järel maksab PRIA klientidele välja esimese osa (75%) määratud toetusest. Teise osa saavad kliendid kätte siis, kui on täitnud esimese osa saamisega seotud kohustused.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses. Toetus aitab noortel tegevust alustada ning ühtlasi suureneb maal kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arv.

Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest. Kokku on noortaluniku toetuse maksmiseks planeeritud käesoleval programmperioodil 22,1 miljonit eurot.

Toetusesaajate täpsem nimekiri on peagi leitav PRIA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.12.2019

Taotlusi 2020. aasta toidupiirkonna tiitlile saab esitada veel kaks päeva

Maaeluministeeriumi välja kuulutatud konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“ tähtaeg on 12. detsembril, mis tähendab, et kandideerimistaotlusi saab esitada veel kahe päeva jooksul.

Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks, mis aitab tutvustada eri piirkondade toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismimajandust.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada neljapäevani,  12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Taotlused vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Pidulik tiitel ja rändkahvel antakse üle ning 2020. aasta Eesti toidupiirkonda tutvustatakse tuleva aasta mai esimesel nädalavahetusel.

Taust

• Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Varem on tiitlit kandnud Hiiu-, Peipsi-, Pärnu- ja Vana-Võromaa.
• Praegu kestab Vana-Võromaa maitsete aasta. Täpsem kava: https://umamekk.ee/toidupiirkond-2019-uritused/.
• Eesti toidu piirkonna valimine on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
09.12.2019, Viljandi

Aasta konsulent 2019 on Marika Oeselg

6. detsembril kuulutas MES juhatuse esimees Raul Rosenberg välja aasta konsulendi tiitli omaniku, kelleks on MES nõuandeteenistuse loomakasvatuse konsulent Marika Oeselg.

„Marika Oeselg on aktiivne ja abivalmis nõustaja ning tunnustatud loomakasvatusvaldkonna ekspert,  kelle nõuandeid väärtustavad nii pikaajalise kogemusega kui alustavad loomakasvatajad,“ iseloomustas aasta konsulenti MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Marika Oeselg tegutseb loomakasvatuskonsulendina peamiselt Lõuna-Eestis. Lisaks konsulenditööle on ta Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õpetaja ning viib läbi mitmeid loomakasvatusvaldkonna koolitusi.

Nõuandeteenistus on parimaid konsulente tunnustanud juba alates 2007. aastast.  Aasta konsulendi valimisel võetakse arvesse teiste konsulentide ning MES nõuandeteenistuse töötajate hinnanguid. Aasta konsulent vastab järgmistele kriteeriumitele: ta tegeleb aktiivselt konsulendi tööga, osaleb aktiivselt nõuandesüsteemi arendamises, võtab osa üritustest, tal on hea kolleegi maine ja positiivne klientide tagasiside.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
9.12.2019

PRIA alustas 9. detsembril otsetoetuste ja hektaripõhiste üleminekutoetuste väljamaksmist.

Juba esimesel maksete tegemise päeval on oma toetuse kätte saanud ligi 4000 põllumeest. Ühtset pindalatoetust (ÜPT) taotlejaid oli tänavu kokku 14 262 ja ÜPTd taotleti kokku 965 253 hektarile ehk 3012 hektarile rohkem kui 2018. aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlejaid oli 967, kes taotlesid toetust 35 555 piimaveisele. Paljud põllumehed on taotlenud toetusi erinevatest meetmest, mille määramised toimuvad jooksvalt ja raha võib seetõttu taotlejate pangakontole jõuda erinevatel päevadel.

Viit Eestis makstavat otsetoetust rahastab Euroopa Liit kokku 144 miljoni euroga. Otsetoetused moodustavad rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul PRIA poolt makstavatest summadest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast ligi 10 miljonit eurot suurem.

Hektaripõhiseid üleminekutoetusi rahastab Eesti riik 4,5 miljoni euroga.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive: „Nii nagu varasematel aastatel, jõuab PRIA ka sel aastal otsetoetused enne jõule välja maksta. Käesoleva aasta teeb pisut erilisemaks see, et esimest korda saadi rohumaade hooldamise nõude kontrollimisel tugineda suuremas mahus niitmise automaattuvastussüsteemile SATIKAS. SATIKA abiga selgitati välja hooldamata rohumaad. Taoline kaugseire kasutamine aitas juba eos vältida toetuste maksmist hooldamata rohumaadele ja sellevõrra said korralikult hooldatud põllud rohkem toetust.“ Kaugseiresüsteem SATIKAS aitab kokku hoida ka kohapealsete kontrollide jaoks kuluvat aega.

Klientideni jõudvatelt summadelt on PRIA juba teinud vajalikud vähendused, tasaarveldused ja eraisikute toetustelt kinni pidanud tulumaksu.

Järgneva kahe nädala jooksul plaanib PRIA kõik otsetoetused välja maksta. Lõplikud andmed makstud toetuste kohta ning toetuste maakonnapõhise jaotuse avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud. Kliendid saavad endaga seotud maksete ja otsuste andmeid vaadata vana e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused“.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.12.2019

Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss

Maaeluministeerium, Otepää Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts kuulutavad välja avaliku konkursi krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaadi leidmiseks.

„Hea meel on jätkata Maaeluministeeriumi, Sangaste Vallavalitsuse ja Eesti Rukki Seltsi 2017. aastal algatatud innovatsioonpreemia konkursiga,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Soovime leida uuenduslikke ja laia mõjuga tooteid ja teenuseid ning tunnustada nende lahenduste loojaid, kes aitavad maamajanduse arengule kaasa. Innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmisest saab kasu kogu põllumajandus- ja maamajandussektor.“

Innovatsioonikonkursi preemia suurus on 1000 eurot. Preemia määratakse isiku(te)le, ettevõttele või asutusele, kes on välja töötanud või juurutanud maamajandussektoris või selle sektori saaduste töötlemisel rakendatava uuendusliku, keskkonnasäästliku ja majanduslikult tasuva lahenduse. Maamajanduse all mõeldakse põllumajandust, aiandust, mesindust ning kalamajandust.

Innovatsioonipreemia kandidaatide esitamise õigus on üksikisikutel ja maamajandussektori eriala- ja esindusorganisatsioonidel, ettevõtetel ning teadus- ja arendusasutustel.

Kandidaadi esitamiseks tuleb saata vabas vormis koostatud kirjalik ettepanek e-posti aadressile eestirukkiselts@gmail.com. Ettepanekus on vaja kirjeldada innovaatilise lahenduse sisu ning anda kandidaadi ja esitaja kontaktandmeid.

Ettepanekuid kandidaatide kohta saab konkursil osalemiseks esitada kuni 15. jaanuarini 2020.

Innovatsioonipreemia võitja valib välja 8-liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, Eesti Rukki Seltsi, Otepää Vallavalitsuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Maaülikooli, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning põllumajandus- ja kalandussektori esindajad.

Preemia laureaat kuulutatakse välja ja preemia antakse üle krahv Friedrich G. M. von Bergi sünniaastapäeva nädalal, 14. veebruaril 2020 Sangastes. Selle sündmusega tähistatakse krahv Bergi 175. sünniaastapäeva, talirukkisordi ’Sangaste’ aretamise 145. aastapäeva ja Eesti Rukki Seltsi 20. tegevusaastat.

2019. aasta innovatsioonipreemia omistati projektile „Muldade kasutussobivuse kaardirakendus“. Selle autoriteks on Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo töötajad Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikas.

Krahv Friedrich G. M. von Bergi innovatsioonipreemia statuut (346.34 KB, PDF)

Lisainfo:

Vahur Kukk
MTÜ Eesti Rukki Selts
tel 505 8224
vahur.kukk@etki.ee

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PRESSITEADE
6.12.2019

Põllumehed algatasid petitsiooni ebaõiglaste EL põllumajandustoetuste vastu

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) algatasid petitsiooni, et juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu Eesti põllumajandustootjate ebavõrdsele kohtlemisele Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmisel.

EPKK ja ETKL algatasid Eesti põllumajandustootjate nimel pöördumise Euroopa Parlamendi poole seoses Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarvekavaga aastateks 2021-2027, milles jätkub Eesti põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste liikmesriikide põllumeestega.

„Kuigi Eesti on 2027. aastaks olnud Euroopa Liidu liige juba 23 aastat, siis Euroopa Komisjoni ettepanku järgi jäävad meie põllumajanduse otsetoetused jätkuvalt ligi veerandi madalamaks liidu keskmisest ja kordi väiksemaks kui kõige kõrgemad toetustasemed,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Meie põllumehed peavad Euroopa Komisjoni plaani järgi püsima ebavõrdses konkurentsis teiste riikide põllumajandustootjatega veel seitse aastat. See on ebaõiglane ja õõnestab ka Euroopa Liidu aluseks olevaid võrdse kohtlemise põhimõtteid,” lisas Sõrmus.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul jõuab Euroopa Liidu ebavõrdsete toetuste mõju nii põllumehe kui toidutarbijani. „Eesti inimene on kohaliku toidu patrioot, kuid ebavõrdsed toetused annavad mõnikord kunstliku hinnaeelise teiste riikide toodangule. Seepärast kutsume petitsioonile ebaõigluse lõpetamise eest toetusallkirja andma nii põllumehi kui tarbijaid,” märkis Ats. „Eesti võime end ise toita pole üksnes põllumajanduslik küsimus.”

Petitsioonis tuuakse ka välja, et juba 8. veebruaril 2013 otsustas Euroopa Ülemkogu, et 2020. aastaks peavad kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajanduse otsetoetused jõudma vähemalt tasemele 196 €/ha kohta. „Lubadust Eesti põllumajandustootjatele pole täidetud ja 2020. aastal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstava toetuse määr mitukümmend eurot madalam,” rääkis Kerli Ats. „Lubaduse täitmata jätmine on pannud Eesti põllumajandustootjad võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega sügavalt ebavõrdsesse olukorda.”

Eesti põllumajandustootjad peavad täiesti lubamatuks ka Euroopa Komisjoni kava kärpida suures mahus maaelu arengu fondi vahendeid. „Sisuliselt plaanitakse kärpida innovatsiooni, teadmistesse ja keskkonnahoidu tehtavaid investeeringuid,” selgitas Roomet Sõrmus. „Maaelutoetuste vähendamine ja keskmisest oluliselt madalamad põllumajanduse otsetoetused piiravad ka noorte väljavaateid ja võimalusi siseneda põllumajandussektorisse, sest põllumajandus ei paku piisavat sissetulekut ning vähenevad ka võimalused põlvkondade vahetuseks vajalike meetmete rakendamiseks,” lisas ta.

Petitsiooni saab allkirjastada kuni 31. jaanuarini 2020, seejärel esitatakse see menetlemiseks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile. Toetust petitsioonile saab avaldada siin:

http://petitsioon.ee/ausad-konkurentsitingimused-eesti-pollumeestele/

Lisainfo

Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
juhatuse esimees
tel 520 5857
e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Juhataja
Tel. +372 5647 5660
e-kiri: kerli@taluliit.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.12.2019

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 1,004 miljardit eurot ehk 17% võrra enam kui 2018. aastal, selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust.

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks kujuneb esialgsel hinnangul veidi enam kui miljard eurot, mis on põllumajandussektori jaoks uus suurusjärk. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 47%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ning teenuste ja lahutamatu kõrvaltegevuse väärtus 11%.

„Põllumajandussektor muutub aina efektiivsemaks, kuid viimaste aastate suured kõikumised nii toodetud mahtudes kui ka tootjahindades on sissetulekutele jätnud oma jälje. Samas 2019. aasta esialgsed tulemused viitavad väikesele leevendusele põllumajandustootjate sissetulekutes,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Taimekasvatusele oli 2019. aasta soodne –  piisavalt vett ja päikest kasvatas põldudele rekordsaagi, mis varakult salve sai,“ sõnas Marko Gorban. 15. septembriks oli koristatud peaaegu kogu teravili, 84% kaunviljast ning 77% rapsi- ja rüpsiseemnest; kartuli ja aedvilja küpsemiseks jätkus sooja sügist kauemakski.

Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,6 miljonit tonni teravilja, 179 000 tonni rapsi- ja rüpsiseemet, söödavarumise võimalused olid samuti head. Puuvilja- ja marjaaiad sel aastal rekordeid ei püstitanud, kuna kevadine hiline külm ja eelmise aasta põud avaldasid piirkonniti negatiivset mõju. Kokku suurenes taimekasvatussaaduste kogutoodangu maht 46%, millega kaasnes umbes 7% hinnalangus.

Kokkuvõtvalt kujuneb taimekasvatuse kogutoodangu väärtuseks 473 miljonit eurot ehk ligi kolmandiku võrra enam kui 2018. aastal. „See on taimekasvatuse kõrgeim toodangu väärtus alates 1995. aastast,“ tõdes Marko Gorban.

Piima aastaseks toodanguks prognoosime esialgsetel andmetel 815 000 tonni. Eeldame sigade ja veiste arvu suurenemist, kuid lindude ja lammaste arvu vähenemist aastavahetuseks võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga. Loomakasvatuses on olnud stabiilne hinnatase kogu aasta jooksul ning tootmismahud suurenevad umbes 3% võrra, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtuseks esialgsel hinnangul 422 miljonit eurot.

Tootmissisenditele tehtavad kulutused suurenevad esialgse hinnangu alusel võrdluses toodangu väärtusega vähem ning tööjõu tootlikkus suureneb oluliselt. Toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 212 miljonit eurot.

Rohkem teavet Statistikaameti andmebaasist.

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.

Täna alustasid tööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 ettevalmistamise töögrupid

Aastal 2021 algab uus Euroopa Liidu finantsperiood, kus läbi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetatakse jätkusuutlikku põllumajandust ning maapiirkondade arengut. Euroopa Liidu tasandil on seatud järgmiseks finantsperioodiks selged eesmärgid, läbi mille soovitakse sihipäraselt toetada põllumajandustootjaid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile, kus on alanud esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 koostamiseks. Et meie liikmete huvid saaksid esindatud oleme kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töörgruppide töösse. Perioodil detsember 2019 kuni märts 2020 toimuvad erinevate töögruppide kohtumised, mille eesmärk on luua meetmete ehk sekkumiste välja töötamine.

Töögruppide kirjelduse ja Taluliidu esindajad töögruppides leiate alljärgnevast tabelist:

Lisainformatsioon ja töögruppide ajakava leiab aadressil https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/ettevalmistus