Põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustuse arutelud jätkuvad

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
28.10.2019

Põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustuse arutelud jätkuvad

 28. oktoobril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus põhiteemana arutati põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustust.

Maaeluministeeriumis kogunesid põllumajandusorganisatsioonide esindajad, et leida erimärgistatud diiselkütuse korrastamiseks lahendused, mis tagaks soodustingimustel diislikütuse paindliku müügi ainult neile, kellel on selleks õigus.

Lahendusena pakuti võimalust jätkata kütuse erimärgistamisega ning automaatse aktsiisisoodustusega, mis rakendub ostmise hetkel, kuid piirata ostjate ringi. Eesmärk on tagada kütuse müük üksnes põllumajandustootjatele ning kutselistele siseveekaluritele.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektorile väga tähtis. „Soodusmääraga kütus on kodumaise toidutootmise konkurentsivõime oluline nurgakivi,“ nõustus minister sektoriga. „Samas tuleb leida senisest paremad lahendused, mis ennetaksid sellise kütuse väärkasutust ja oleksid võimalikult kerged kontrollida. Olime ühel meelel, et säilima peab kiire soodustuse saamise võimalus. Leitav lahendus peab aitama ka vähendada riigiasutuste halduskoormust,“ lisas Järvik.

Maaeluministeeriumil on kavas esitada 2019. aasta jooksul valitsuskabineti nõupidamisele konkreetsed ettepanekud. Need saavad sündida üksnes tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, Rahandusministeeriumiga, Maksu- ja Tolliametiga, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning kütusemüüjatega.

Teistest teemadest olid päevakorras piima ja piimatoodete nimetustega seonduv, vabatahtliku päritolumärgistuse juhend ja otsetoetused aastal 2020.

Taust

Eestis on müügil paralleelselt tavapärane diislikütus ja ka eriotstarbeline diislikütus.

Eriotstarbeline diislikütus on värvainega erimärgistatud (nn sinine diislikütus) ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohaselt on seda lubatud kasutada vaid kindlal otstarbel ‒ põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Samuti tohib seda kasutada kutselisel kalapüügil sisevetes.

Eriotstarbelisele diislikütusele kehtib soodsam aktsiisimäär ‒ kui diislikütuse tavaaktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kohta, siis eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 133 eurot 1000 liitri kohta. Seega on vahe 1000 liitri kohta 360 eurot (1 liitri kohta 36 senti).

Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel lubati 2018. aastal tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust. Aktsiisisoodustus saadakse ostmise hetkel ning ostukogus ei ole piiratud. Ostuhetkel ostja tuvastatakse ning ostuandmed esitatakse EMTA-le.

EMTA hinnangul esineb kütuse väärkasutust. Väärkasutuse riskiga isikutele müüdi 2018 hinnanguliselt kokku ligi 13,2 miljonit liitrit kütust, mis teeb väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse rahaliseks mahuks hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Põllumehed: Ostuõiguse süsteemi sisseseadmine aitab takistada põllumajanduskütuse väärkasutust ja annab võimaluse aktsiisilangetuseks

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
Pressiteade
28. oktoober 2019

Põllumehed: Ostuõiguse süsteemi sisseseadmine aitab takistada põllumajanduskütuse väärkasutust ja annab võimaluse aktsiisilangetuseks

Põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamine on oluline, sest see annab võimaluse kütuse aktsiisimäära langetamiseks, leidsid tänasel kohtumisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhid. Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni peavad oluliseks ka üleminekutoetuste maksmist järgmisel aastal, võimalusel parandades süsteemi ajakohaseks.

„Põllumehed tunnustavad valitsuse tahet võidelda maksupettustega ja toetavad erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamiseks õigustatud isikute registri sisseseadmist ning kütuse müügile eelneva isikute tuvastamise süsteemi loomist. Varasematest aruteludest on läbi käinud ka teisi ettepanekuid ja piiranguid süsteemi muutmiseks, mida põllumeeste esindusorganisatsioonid ei toeta,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Taluliit ja põllumajanduskoda teevad ettepaneku kütuse väärkasutuse lõpetamise kaudu vabanevad vahendid suunata eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks. „Aktsiisi langetamine aitab meie tootjatel paremini turukonkurentsis püsida. Praegu on Eestis rakendatav põllumajanduskütuse aktsiisimäär üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt nõutud tasemest ning üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast. Eesti põllumeestele makstavad põllumajanduse otsetoetused on aga oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

Kohtumisel arutati ka üleminekutoetuste järgmise aasta kärbetega seonduvat. Üleminekutoetuste maksmine on olnud valitsusliidu erakondade selge lubadus – põllumehed vajavad kindlustunnet põllumajanduspoliitika rakendamisel. Mõlema liidu nõukogude esindajad olid ühel meelel, et üleminekutoetustel on Eesti põllumajandusettevõtjate toetamisel oluline roll ning vajalikud vahendid siseriikliku täiendava toetuse maksmiseks täismahus – 15,3 miljoni euro ulatuses – tuleb riigieelarvesse leida.

Tulevikku silmas pidades jälgivad põllumeeste esindusorganisatsioonide tähelepanelikult kavandatud põllu- ja metsamaade ümberhindamist, millega paralleelselt tuleb muuta ka kehtivat maa maksustamise korda ja määrasid. Põllumehed pole kindlasti nõus maamaksu olulise tõusuga, sest maa on nende jaoks üks peamistest tootmisvahenditest. Ka maa maksustamisel on tootjate jaoks tegevuse planeerimisel oluline pikaajaline kindlustunne.

Põllumajanduskoja ja Taluliidu kohtumisel osalesid mõlema organisatsiooni nõukogu esimehed ning nõukogu ja juhatuse liikmete esindajad.

Taust:

Erimärgistatud kütuse süsteemi võimalikke muudatusi arutatakse täna Maaeluministeeriumis toimuval Põllumajanduse ja Maaelu Arengu nõukogu istungil. Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad kohtuvad täna üleminekutoetuste teemal rahandusminister Martin Helmega.

​Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee; Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit, tel 56 47 5660, kerli@taluliit.ee  

Veterinaar- ja Toiduamet tegi listeeria tüve ST1247 esinemise kahtluse tõttu täiendavad ettekirjutused

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.10.2019

Veterinaar- ja Toiduamet tegi listeeria tüve ST1247 esinemise kahtluse tõttu täiendavad ettekirjutused

Amet on haigusepuhanguid põhjustanud listeeria tüve ST1247 esinemise kahtluse tõttu teinud ettekirjutused AS M.V.Wooli Vihterpalu tootmisüksusele ning OÜ Peetsmanile.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitas, et arvestades käesoleva aasta suvel teostatud sekveneerimise tulemusi, mille käigus uuriti ka eelmisel aastal leitud listeeriabaktereid, ning ettevõtete viimaste kontrollide ja proovivõttude tulemusi, kus tuvastati listeeriabakter mõlema ettevõtte puhul, oli vajalik täiendavate meetmete rakendamine tarbija kaitsmiseks.

“Nii AS M.V.Wool Vihterpalu tootmisüksusele kui OÜ Peetsmanile on ettevaatusabinõuna kehtestatud nõndanimetatud listeeria nulltolerants, ehk ettevõttest väljastatav toodang ei tohi sisaldada listeeriat,” selgitas Kalda. OÜ Peetsman on ametile teadaolevalt ostnud toorainet ainult M.V.Woolilt „Oleme saatelehtede põhjal välja selgitanud, et Tartumaal asuv ettevõtte OÜ Peetsman on ostnud toorainet ainult M.V.Wooli Harku tehasest. Samuti jõuab tooraine Vihterpallu Harku tehasest,“ kirjeldas Kalda.

Amet jätkab tihendatud kontrollide teostamist kalakäitlejate sektoris ning nõuete rikkumise tuvastamisel võtab kasutusele vajalikud meetmed toidu ohutuse tagamiseks. Ettevõtjatele tuletab amet meelde, et käitleja vastutab toidu ohutuse tagamise eest. Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning olema nõuetekohane. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

Tarbijatele paneb amet südamele, et riskirühma kuuluvad inimesed peaksid vältima ebapiisavalt kuumtöödeldud ja põhiliseks listeeriabakteri levikufaktoriks oleva toore liha, kala ja toorpiima tarbimist. Ka juhul kui tooteid säilitatakse liiga kaua ja liiga soojas külmkapis, võib see põhjustada listeeria ülemäärast kasvu, kuna bakter on arenemisvõimeline ka madalatel temperatuuridel. Hoiduda tuleb toodetest, mis on ületanud säilimistähtaja.

Põllumajandusuuringute Keskus tähistab aastapäeva ajalooraamatu väljaandmisega

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
21.10.2019

Põllumajandusuuringute Keskus tähistab aastapäeva ajalooraamatu väljaandmisega

Põllumajandusuuringute Keskuse endiste ja praeguste töötajate mälestuste põhjal on valminud raamat „Põllumajandusuuringute Keskus ajas ja ruumis. PMK 20“, mida esitleti 17. oktoobril Sakus PMK aastapäeva seminaril.

„Raamatu mõte tekkis möödunud aastal, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aktusel,“ selgitab kogumiku koostaja, jääkide ja saasteainete labori juhataja asetäitja Merike Toome. „Algselt PMK 20 aastapäeva tähistamiseks planeeritud kogumikust aga sündis koostöös kolleegidega midagi suuremat. Osade PMK struktuuriüksuste puhul minnakse ajas palju rohkem tagasi, kui 20 aastat. Näiteks seemnekontrolli labori ja katsekeskuste ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega.“

„Ajalooraamat on pilguheit ja tunnustusavaldus keskuse tööle, eelkõige aga tunnustus inimestele, kes seisid ja seisavad Põllumajandusuuringute Keskuse taga,“ ütles direktor Pille Koorberg raamatu esitlusel. „PMK on aastate jooksul kasvanud ja arenenud kui suur puu, mille juured on kõvasti mullas. Sellel puul on palju harusid ja igaüks on tähtis. Neis aastates on tänuväärset tööd ja saavutusi, mille üle uhke olla, mida hea sõnaga meenutada.“

Trükis „Põllumajandusuuringute Keskus ajas ja ruumis. PMK 20“ on elektrooniliselt kättesaadav PMK veebilehelt.

Põllumajandusuuringute Keskus on põllumajandust ja maaelu arengut toetav Maaeluministeeriumi poolt hallatav riigiasutus. See ühendab viite erinevat laborit, katsekeskusi Kuusikul, Viljandis ja Võrus ning osakondi, mis tegelevad põllumajanduskeskkonna seire, maamajanduse analüüsi ja maaelu võrgustikutööga.

Asutuse eelkäijaks on 21. oktoobril 1964, 55 aastat tagasi, Sakus tööd alustanud Vabariiklik Agrokeemia Laboratoorium, mis aastatel 1982¬1997 mitu korda reorganiseeriti, alguses Vabariiklikuks Põllumajanduskeemia Projekteerimis-uurimisjaamaks, siis Vabariiklikuks Agrokeemiakeskuseks ning seejärel Riigi Taimekaitseameti Agrokeemiakeskuseks. Aastal 1998 aga loodi Taimse Materjali Kontrolli Keskus, mis 2004. aastal nimetati Põllumajandusuuringute Keskuseks.

Põllumajandustootjate tulemuslikkuse parandamisse suunatakse lisaraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.10.2019

Põllumajandustootjate tulemuslikkuse parandamisse suunatakse lisaraha

Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) muudatusettepanekud. Kokku tehakse arengukavas kümmekond muudatust.

„Olulisim muudatus seisneb selles, et toiduahela korraldamise tulemusreservist tõstetakse 5,2 miljonit eurot põllumajandustootjate tulemuslikkuse parandamise investeeringumeetmesse. Nii saavad põllumehed ka järgmisel aastal taotleda investeeringutoetust senises mahus,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. Ta lisas: „Kuna prioriteedi vahe-eesmärgid jäid saavutamata, siis tuleb selle tulemusreserv jagada  muudele prioriteetidele. Tulemusreservi ümberjagamine ei mõjuta varem heakskiidetud projekte ega muuda tänavuste taotlusvoorude eelarveid.“

Arengukavas muudeti veel ka näiteks teadmussiirde ja teavituse meedet. Lisati nõustajate järelkasvu arendamise programm. Nõuande meetmes leevendati mentorlusteenuse kasutamise nõudeid. Lihtsustati ka noorte põllumajandustootjate starditoetuse nõudeid. Samuti täiendati ohustatud tõugu looma pidamise toetust seoses kihnu maalambaga ning tõsteti eesti vuti toetusmäära.

„Arengukava vahendeid saab kasutada kuni 2023. a lõpuni. Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade arenguks saavad need vahendid maksimaalselt ära kasutatud,“ sõnas Mart Järvik.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) kiitis Euroopa Komisjon heaks 2015. a veebruaris. Praeguseks on arengukava kogueelarvest, mis on ligikaudu 992,5 miljonit eurot, toetusesaajatele välja makstud pea 564 miljonit eurot, mis teeb arengukava finantsplaani täitmise määraks 56,8%.

Põllumajandusamet: Eestis leiti taas viljapuu-bakterpõletiku kolle

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
17.10.2019

Põllumajandusamet: Eestis leiti taas viljapuu-bakterpõletiku kolle

Põllumajandusamet tuvastas 2019. a septembris  Räpina Aianduskooli õppemajandi puukoolist õunapuude kloonalustel ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Antud aluseid kasutati õppemajandis istikute tootmiseks.

Praegu toimub tõrjemeetmete rakendamine, saastunud taimed kuuluvad hävitamisele. Saastumiskahtlaseks tunnistatud taimi on kohustus hoida kaks aastat karantiinis ning nende tootmiskohalt väljaviimine ja turustamine on keelatud.

Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud Räpina Aianduskooli poolt turustatud viljapuu- bakterpõletiku peremeestaimede istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust aianduskooli õppemajandiga urmas.roht@aianduskool.ee. Soovitav on lisada fotomaterjal haigestunud taimedest.

Vältimaks haigustekitajate levikut, ostab aianduskool tagasi 2019. aasta kevadperioodil müüdud haiguskahtlusega istikud. Tagasiostmine toimub ainult eelneva kokkuleppe ja taimel kaasas oleva taimepassi alusel. Täpsem info https://www.aianduskool.ee

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Tegemist on bakterhaiguse kolmanda leiuga Eestis. 2012. a. tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava  piirkonna staatus. Kaitstav piirkond on Euroopa Komisjoni poolt tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Kaitstava piirkonna staatus annab eelise kauplemisel teiste sarnaste piirkondadega.  Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt siin https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205&sub3=313

Täiendav info:

Maria Brizmer
taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist
Põllumajandusamet
maria.brizmer@pma.agri.ee

Põllumajandustootjatel on kõrini valedest faktidest

Ramón Armengoli arvamusavaldus

Põllumajandustootjatel on kõrini valedest faktidest

Hiljuti käivitasime Euroopa kampaania Meatthefacts, mille eesmärk on lõpetada loomakasvatuse ja liha kohta valet teavet või müüte. Eesmärk on teaduslike argumentide ja objektiivsete andmetega ümber lükata loomakasvatussektoris saadud lugematu arv süüdistusi ja näidata potentsiaalseid tagajärgi ühiskonnale, kui loomakasvatus lõppeks.

Avalikkuse šokeerimiseks mõeldud lihtsad sõnumid ja pealkirjad on mõjutanud loomakasvatuse mainet; kõige enam süüdistatakse meid loomade väärkohtlemises. Tänapäeval on loomade heaolu tagavate rühmade survel ühiskond teadlikum ja parandusi on tehtud seadusandluses, mida oleme hakanud oma taludes positiivselt rakendama. Vaja oleks palju haridust ja teadlikkuse tõstmist selgitamaks, miks teatavaid käitlemisviise rakendatakse, sageli selleks, et kaitsta loomi endid (saba dokkimine, võõrutamine jne), ja linnastunud ühiskond ei pruugi sellest aru saada. Kuid praegu lihtsalt tavade selgitamisest ei piisa ja radikaliseerunud rühmitused ahistavad sektorit otseselt, nõudes igasuguse loomakasvatustoodangu kaotamist.

Mis puutub meie tervisesse, siis hiljuti lükati Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri aruanne punase liha liigtarbimise ohtlikkuse kohta ümber sadade uuringute ülevaatega, milles öeldakse, kuidas WHO oma järeldustesse kiirustas. Uurimata teadusringkondade usaldusväärsust, peame kaaluma argumentide ülevaatamist. Toitumine on liiga keeruline, et seda omistada ühele toidutüübile, puhtalt positiivsete või negatiivsete omadustega. Nagu Euroopa Parlamendi liige Clara Aguilera MeattheFactsi kampaania tutvustamisel rõhutas, peaks meile sobilik olema Vahemere dieet, kus on palju puu- ja köögivilju, aga ka liha.

Kliimamuutuste eksperdirühma avaldamine sisaldas enam kui 28 meedet, kuid, mis pole üllatav, kajastus meedias vaid lihakulu vähendamise vajadus. Ehkki me ei soovi, et meid süüdistataks kliimamuutustes, võtame keskkonnaprobleemid kõhklemata käsile. Me kohaneme uute keskkonnanõuetega ja meil on selleks vajalik tehnoloogia. Üks näide on ümberarvestuskursside paranemine 40% võrra viimase kümne aasta jooksul.

Selles Euroopa karjakasvatuse kaitsmise algatuses osalevad ühehäälselt üksteist Euroopa organisatsiooni, et peatada sõnumid, mis segavad põhjendamatult terviseprobleeme, keskkonnateavet ja argumente antropomorfse eelarvamusega. Desinformatsioon ja valemüüdid juurduvad ühiskonnas. Ehkki antibiootikumide tavapärane kasutamine on keelatud enam kui kümme aastat, on sellest faktist teadlik vaid 38% eurooplastest. Paljud teised usuvad, et neid kasutatakse valimatult. Teine näide on arusaam, et parem on süüa töödeldud köögiviljaburgerit, milles on rohkem kui 20 koostisosa, kui lihtsat ja toitvat liha.

Sõnum on selge, loomakasvatus on osa lahendusest ja mitte osa probleemist, oleme üliolulised kasvava elanikkonna toitmiseks, planeedi bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks ja põllumajandusliku toidutöötluse süsteemi edendamiseks. Ühistud baseeruvad oma tegevuses põhiliselt ringmajandusele ja selles tulevases süsteemis teeme oma tootjatega kõvasti tööd, aitame kulusid internaliseerida, eraldame ressursse teadusuuringutele ja pakume vahendeid selle ümberkujundamise juhtimiseks, võites nii iga päev jätkusuutlikkuses.

Originaaltekt: Opinion Piece by Ramón Armengol 2


Ramón Armengol
Cogeca asepresident ja seakasvataja

Maaeluminister Luxembourgis: ÜPP eelarve maht peab eesmärkide täitmiseks säilima

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.10.2019

Maaeluminister Luxembourgis: ÜPP eelarve maht peab eesmärkide täitmiseks säilima

Maaeluminister Mart Järvik osales eile, 14. oktoobril Luxembourgis ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus arutati põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi üle. Samuti esitati heakskiitmiseks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) uue perioodi üldine lähenemine.

Minister Järvik toetas Prantsusmaa ettepanekut jätta ÜPP 2020+ eelarve praeguse perioodi tasemele ja seda mitte vähendada. „Arvestades ootusi ja väljakutseid, ei ole eelarve vähendamine vastuvõetav. Eelarve langus ei võimalda saavutada seatud ambitsioonikaid keskkonnaeesmärke ning ühtlasi tagada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja maapiirkondade arengut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Minister tõi välja, et Soome ülevaade kajastas hästi ÜPP reformiarutelu, kuid juhtis tähelepanu läbirääkimata teemadele. „Muu hulgas tuleks lisada püsirohumaa säilitamise kohustus, mis ei oleks tootjatele liialt piirav ning raskesti rakendatav,“ ütles Järvik. „Meie jaoks on oluline, et liikmesriikidel oleks uue ÜPP raames rohkem paindlikkust piirkondlike eripärade osas.“

EMKF 2021–2027 üldise lähenemise teine osa kiidetakse heaks täna, 15. oktoobril. Eesti nõustub lähenemisega, kuid juhib tähelepanu, et finantsinstrumentide puhul ei tohi piirata abikõlbulikke tegevusi, vaid neid tuleb käsitleda võrdse konkurentsi tagamise meetmena. „Lisaks tuleks tagada sisevetepüügile rannapüügiga samasugused tingimused,“ ütles Järvik. „Loodetavasti leitakse sobivad lahendused kolmepoolsetel läbirääkimistel.“

EMKF esimese osa puhul saavutati kompromiss juunis toimunud ministrite nõukogu istungil. Liikmesriigid on leidnud sobiva konsensuse, mis võimaldab alustada läbirääkimisi Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel, et jõuda fondi rakendamise aluseks oleva määruse vastuvõtmiseni enne uue finantsperioodi algust.

Jõustunud ning kohe jõustumas Keskkonnaministri määrused

11.10.19

Eestimaa Talupidajate Keskliit annab teada, et on jõustunud või kohe jõustumas Keskkonnaministri määrused.

Alljärgnevalt leiate määrused koos seletuskirjade ja lisadokumentidega.

  • Keskkonnaministri määrus nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ on vastu võetud 08.10.19 ja jõustub 13.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  P9lluraamat_SK

Määrus:  Põlluraamat, määrus

  • Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ on vastu võetud 03.10.19 ja jõustus 7.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  Vaetise_kasutamise_ ja_ hoidmise_ n9uded_SK

Määrus:  Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks

  • Keskkonnaministri määrus nr 46 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“ on vastu võetud 01.10.19 ja jõustus 5.oktoobrist 2019.

Seletuskiri: Põllumajandusloomade pidamine SK

Määrus:  KeM määrus nr 46 01.10.19

 

 

205 ettevõtjat taotlevad maamajanduse mitmekesistamiseks 12,8 miljonit eurot toetust

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. oktoober 2019

205 ettevõtjat taotlevad maamajanduse mitmekesistamiseks 12,8 miljonit eurot toetust

Eile lõppes maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoor. Ettevõtjatel oli võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist.

Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 58 taotlust 2 992 507 euro saamiseks, mittepõllumajandusettevõtetelt 147 taotlust 9 829 304 euro saamiseks.

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetme 6.4  eesmärk on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eelduste loomine uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Käesoleval MAK perioodil on maaelu mitmekesistamise toetusmeetme eelarve 57 mln eurot, sellest 12 mln on eraldatud käesolevaks, neljandaks taotlusvooruks. Põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on tänavu eraldatud 4,8 mln eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 7,2 mln eurot. Kuna toetuse-soove on eelarvest rohkem, otsustatakse toetuste määramine nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse alusel. Taotlusi hinnatakse määruses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 21. jaanuariks 2020, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada kohe taotluse esitamisele järgneval päeval.