Kuu: september 2019

Copa and Cogeca
19/09/19
PRESSITEADE

#FarmersClimAct – Copa and Cogeca jagab ettepanekuid ELi põllumajanduse kliimameetmete ühtlustamiseks

Mõni päev enne järgmisel nädalal Helsingis toimuvat põllumajandusministrite mitteametlikku kohtumist esitleb Copa and Cogeca uut kliimameetmeid käsitlevat seisukohta, tutvustades konkreetseid tegevusi ja poliitilisi võimalusi, mis peaksid võimaldama EL-i põllumajandustootjatel ja ühistutel jääda kliimamuutuste vastases võitluses esirinda.

Kommenteerides dokumendi avaldamist ütles Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen: „Euroopa põllumehed, metsaomanikud ja nende ühistud tunnevad esimesena kliimamuutuste mõju. Euroopa põllumajanduse kogukonnas ei ole kliimamuutuste eitajaid. Oleme pühendunud Pariisi kokkuleppe ja selle eesmärkide rakendamisele, mida ei ole võimalik saavutada ilma põllumajanduse ja metsanduse täieliku kaasamiseta. Ükski teine ​​sektor ei suuda Euroopas atmosfääri heitkoguseid looduslikult eemaldada. Kuid oma täieliku potentsiaali kasutamiseks on vaja nii järjepidevat poliitikat kui ka üldsuse tuge. ”

Mitmekülgsetel, kohalikel ja peretalude struktuuril põhinev ELi põllumajandusmudel on maailma kõige tõhusamate põllumajandussüsteemide hulgas. See on võimaldanud ELi põllumajandusel suurendada oma üldist tootlikkust 25% võrra alates 1990. aastast, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%, eraldades tõhusalt kliimamõjud tootmise kasvust. Sellegipoolest tunnistavad ELi põllumajandusorganisatsioonid ka tõsiasja, et kohanemise ja mõjude vähendamise edendamiseks tuleb tänapäeval ja ka tulevikus veel palju ära teha. Praeguse poliitilise raamistiku kohaselt on põllumajanduse heitkoguste edasine vähendamine hinnanguliselt piiratud – 2030. aastaks 0,5–3%.

On olemas nii lahendusi kui ka näiteid parimate tavade kohta, nagu on näidatud spetsiaalsel veebiplatvormil www.farmersclimact.eu, mille Copa and Cogeca käivitas koos oma seisukohtade dokumendiga, julgustades kogu Euroopa põllumehi ja ühistuid oma igapäevases ClimActsis rohkem suhtlema.

Copa-Cogeca sõnul on ainus viis põllumajanduse heitkoguste edasiseks vähendamiseks, ilma et see avaldaks tootmisele survet ja põhjustaks sellega süsinikulekke, leevenduspraktikate kasutuselevõtu edendamine. Mis tahes jõupingutused ELi põllumajanduse heitkoguste vähendamiseks, välja arvatud toetuste ja lisateenuste pakkumine, tooksid kaasa ELi põllumajandussektori kokkutõmbumise ja selle konkurentsipositsiooni kaotamise. EL-i põllumajandusettevõtted toetavad süsinikukrediidi skeemide ideed eraviisiliselt rahastatavate algatuste arendamise kaudu.

Kaubanduse osas tuletas Copa and Cogeca meelde, et EL-i praeguse põllumajandustoodete piirikaitse nõrgenemine võib dramaatiliselt kahjustada heitkoguste vähendamise püüdlusi, eriti loomakasvatussektoris, ning võib hästi takistada heitkoguste ülemaailmset netomäära vähenemist. Kliimameetmete kiireloomulisuse tõttu tuleb kõigisse vabakaubanduslepingutesse lisada peatükk kliimameetmete rakendamise kohta.

 

Euroopa põllumeeste ja ühistute läbiviidud projektid ja parimad tavad leiate aadressilt www.farmersclimact.eu

 

Copa and Cogeca seisukohtade kohta koos Taani põllumajanduse ja toidunõukogu (Landbrug & Fødevarer) direktori Niels Peter Nørringiga tehtud videoesitlus on saadaval ka aadressil https://www.youtube.com/watch?v=3S47Yu2D1Vk

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 4. oktoobril  2019 Rakvere AQVA Konverentsikeskus piima väikekäitlejatele konverentsi „Väikekäitlejad – kas tüütud putukad või piimanduse mitmekesistajad?“

Konverentsi modereerib EPKK juhatuse liige Tiina Saron

P Ä E V A K A V A

  9.30 –  10.00   Registreerumine ja tervituskohv
10.00 – 10.10    Konverentsi avamine – Tiina Saron, EPKK

I Sessioon

10.10 – 10.30    Piimasektori väikekäitlejad – koht ja roll Eesti piimanduses ning riiklikud toetusmeetmed – Kristel Maidre, Maaeluministeerium
10.30 – 11.00    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Poola näite varal) – Mirek Sienkiewcz, Agrovis Sp. J. arendusjuht ja FACEnetwork  asepresident;
11.00 – 11.30    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Austria näite varal) – Karl Fraissler, Austria väikekäitlejate esindaja
11.30 – 12.00     Küsimused/vastused/arutelu
12.00 – 13.00    Lõunasöök AQVA Hotel & Spa restoranis Fiore

II Sessioon

13.00 – 13.20    Eesti Talumeiereide Liit – senised kogemused ja õppetunnid – Tiit Niilo, Nopri talumeierei
13.20 – 13.40     Millist koolitust ja abi vajab väikekäitleja – Mirjam Pikkmets, Mätiku talumeierei
13.40 – 14.00    Järelevalvekorralduse muudatused piimahügieeni valdkonnas – Edward-Tuudor Sooba, Veterinaar- ja Toiduamet
14.00 – 14.15    Katusorganisatsiooni roll ja võimalused väikemeiereide tegevuse toetamisel – Tiina Saron, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
14.15 – 14.30    Küsimused/vastused/arutelu

Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

NB! Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida palume teha hiljemalt 26. septembriks sellel vormil.

Ootame rohket osavõttu!

Lisainfo: EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tiina.saron@epkk.ee, tel 51 31 535

Konverents toimub MAK 2014-2020 teadmussiirde ja teavituse toetuse meetme rahastusel ja on osalejatele tasuta.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.09.2019

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille eesmärk on toetada investeeringuid kütitud ulukite esmatöötlemiskohtade ehitistesse ja seadmetesse.

„Väga oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal. See aitab tagada saaduste paremat kvaliteeti, samuti hoida efektiivsemalt ära taudide, sealhulgas seakatku, levikut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetusmeetme abil saab luua uusi ja parendada seniseid käitlemiskohti mitte üksnes metssigade, vaid ka teiste jahiulukite esmaseks töötlemiseks kõiki vajalikke nõudeid silmas pidades. „Meetme avamine on jahimeestele väga oluline. Seakatkust tulenevalt on metssigu vaja küttida aastaringselt, käitlemiskohtade ehitamine annab võimaluse jahiseltsidele neid paremini töödelda ja bioohutusnõudeid täita,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik (nt jahiselts), kes on esitanud toiduseaduse alusel majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks. Taotlejal peab taotluse esitamise ajal olema kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba või peab ta olema seda luba omava jahindusorganisatsiooni liige. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 20 000 eurot.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus eelnõude infosüsteemis.

PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHING
EESTI MESINIKE LIIT

PRESSITEADE
19.09.2019

Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu esindajate kohtumisel arutati 2019. aasta mesilastega seotud kaebuseid ning omavahelist koostööd.

„Põllumajanduskoda on oma liikmete nimel selgelt välja öelnud, et taimekaitse tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilaspere. Tänavu suudeti seda põhimõtet hoida,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. „Mesinike, põllumeeste ja ametnike ühine panustamine koostöösse on andnud tulemusi,“ tõdes Tõnissoo.

Sel aastal laekus Põllumajandusametile kokku viis kaebust, milles täheldati mesilaste suurenenud suremust tarudes. Ühegi juhtumi puhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega, teated laekusid hobimesinikelt. Kõikidel juhtudel võeti proovid, mida analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuses ning vajadusel viidi piirkonnas läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Analüüsid ei tuvastatud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu ei ole hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendi kasutamist. Mõnel juhul võis mesilastele saatuslikuks saada mesiniku enda tegevus, aga mõnel juhul jäi põhjus ka selgusetuks.

Mesindusorganisatsioonide esindajad rõhutasid üksmeelselt, et ametnikud on operatiivselt reageerinud juhtumitele ja koostöö toimib. Hea meel on tõdeda, et mesilaste heaolule pööratakse suuremat tähelepanu. Kõikide mesilate saamine registrisse on jätkuvalt nii mesinike, taimekasvatajate kui ka ametnike huvi.

„Olukord on üldiselt hea, tõusnud on mesinike ja põllumeeste teadlikkus, suurenenud on mesilate arv PRIA põllumajandusloomade registris. Teadlikkust tuleb tõsta parasiiditõrjevahendite õigel kasutamisel mesilas ja ka sipelgatõrjevahendite kasutamisel koduaias, sest ka selliste ainete väärkasutamine võib ohustada mesilasi,“ ütles VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup möödunud hooaega kokkuvõttes.

„Tänu omavahelisele suhtlusele ja üksteisega arvestamisele ei hukkunud taimekaitse tõttu tänavu ühtegi mesilasperet,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Kuid õitsvate taimede ja tolmeldajate sümbioosi nimel  tuleb taimekaitsetöödel ikka ja alati järgida ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeldu,“ lisas Raudsepp.

Ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2019

Maaeluministeerium
Eesti Taimekasvatuse Instituut
PRESSITEADE
18.09.2019

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. sügisel.

—————

25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“ (Tartu).

07.10.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“ (Võrumaa).

—————

25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

25.09.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses I (Taani piimaühistu Arla)
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses II (Taani piimaühistu Arla)

26.09.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Baltikumi piimaturg
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Praktilised probleemid ja ettepanekud ühistu kui organisatsiooni arengu teguritena ja nende lahendamine
15:30 – 15:45 Tagasiside

 

Lektoriteks on Steen Norgaard Madsen, Taani piimaühistu Arla Nõukogu liige; Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees ja tegevjuht ning Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ja ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja.

Koolituskava:

https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10402&id_ay_toimumine=13864&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————

07.10.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“.
Asukoht: Maamehe Golfi Talu, Tiri küla, Tiri-Jakobi Talu, Võrumaa.

Ootame osalema ühistegevuse huvilisi.

07.10.2019 infopäeva ajakava:

10:45 – 11:00 Registreerimine
11:00 – 12:30 Ühistu liikmeks olemise olemus
12:30 – 13:00 Kohvipaus
13:00 – 14:30 Ühistu liikme õigused, vastutus ja kohustused
14:30 – 14:45 Tagasiside

Lektoriks on Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Nõukogu esimees.

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 18.09.2019 ja 02.10.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
17. september 2019

Homme algab maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuste taotluste vastuvõtt e-PRIAs

18. septembrist 9. oktoobrini on ettevõtjatel  võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetme 6.4  eesmärk on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eelduste loomine uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Toetust investeeringuprojektile võivad taotleda nii põllumajandusettevõtjad kui ka muude valdkondade mikroettevõtjad, kes arendavad oma tegevust maal. Lisaks on toetust võimalik taotleda ka nn avaliku sektori põllumajandusettevõtjatel.

Toetust võib saada ehitamiseks ning ehitiste juurde taristu rajamiseks, masinate ja seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks, samuti rändkaupluse ja selle sisustuse jaoks jne. Avaliku sektori põllumajandusettevõtja võib toetust taotleda ehitise ehitamiseks, hoone parendamiseks või masina/seadme ostmiseks ja paigaldamiseks üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega.  Kavandatav investeeringuobjekt peab asuma maapiirkonnas. Maapiirkonnaks loetakse vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald) ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.

Abikõlblike kulutuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on info meetme määruses. Selgitavat teavet pakub ka PRIA veebileht ning abi saab küsida infotelefonil 7377 678.

Käesoleval MAK perioodil on maaelu mitmekesistamise toetusmeetme eelarve 57 mln eurot, sellest 12 mln on eraldatud käesolevaks taotlusvooruks. Põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on tänavu eraldatud 4,8 mln eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 7,2 mln eurot. Toetuse piirmäärad ja nõutav omaosalus projekti rahastamisel sõltuvad taotleja tegevusvaldkonnast. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, millega kehtestatakse ka hindepunktide lävendid taotluse rahuldamiseks. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 21. jaanuariks 2019.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.09.2019

Eesti toidu kuu: 2019. a parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele

Mahekonkursside parimad on selgunud. Käesoleva aasta parim mahetootja on Tiina ja Ivo Tomsoni ettevõte Vilsi OÜ. Aasta parim mahetoit on Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks La Muu AS piparmündi-Stracciatella jäätis.

Maaeluministeeriumi tellimisel tänavu juba kümnendat aastat toimunud konkurss näitas mahetootjate väga head taset ja oli tasavägine. Parima mahetootja konkursi võitnud lihaveisekasvatajad Tiina ja Ivo Tomson Valgamaalt paistsid eelkõige silma väga professionaalse aretustööga. Nad on loomade heaolule pühendunud uuendusmeelsed farmerid, kes on rajanud kõrgel tasemel tootmiskompleksi. „Tore, et meie tegemisi hinnatakse. Soovimegi, et rohkem pöörataks tähelepanu sellele, et meil on suurepärased looduslikud võimalused maheda rohumaaveise kasvatamiseks. Loodame, et lõpuks hakkab ka tarbija selliselt toodetud liha väärtust mõistma ja hindama. Täname ka Liivimaa Lihaveist rohumaaveise liha propageerimise eest,“ ütles Tiina Tomson.

Teisele kohale tulnud Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu tegeleb õuna- ja viinamarjakasvatusega ning on juba tuntust kogunud omavalmistatud siidrite ja muude jookidega, 2016. a võideti siidriga ka parima mahetoote auhind. Karmo ja Veronika Haasi sõnul on nende jaoks väga oluline väärindada kohalikku toorainet ja tõsta Eesti siidrikultuuri. Kolmandale kohale tulnud Niliske talu perenaine Krista Kanniste kasvatab lihaveiseid ning puuvilju ja marju. Koduõuele rajatud töötlemishoones on võimalik liha lõigata ning talu oma toorainest valmivad mahlad ja siirupid.

Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Beebitoitude sarjaga BabyCool parima mahetoidu tiitli võitnud Saaregurmee OÜ tegevjuht ja üks asutajatest Annika Vestel sõnas: „Täname tunnustuse eest, see paneb terve BabyCooli pere silmad särama ja näitab, et tegeleme õige asjaga. Meile on väga tähtis, et meie ettevõtmisest võidavad kõik – nii tootjad, tarbijad kui ka keskkond. Oma toodetes kasutame vaid kodumaist mahetoorainet ja loodame suuremale koostööle paljude väikeste mahekasvatajatega üle Eesti, et koos kasvada.“

Konkursi tulemused

Parim mahetootja 2019 – Vilsi OÜ / Vilsi Angus, Tiina ja Ivo Tomson

II koht – Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ, Karmo ja Veronika Haas
III koht – Wilawander OÜ / Niliske talu, Krista Kanniste                          

Parim mahetoit 2019 – Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool

II koht – Pagar Võtaks OÜ sepik peedi ja tüümianiga
III koht – Pajumäe Talu OÜ mahevõi musta küüslauguga

Parim mahejook 2019 – Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic

II koht – Mahlametsa OÜ õuna-ebaküdooniamahl
III koht – Öun Drinks OÜ tikrilimonaad
Põneva toote eriauhind – Kuusikaru OÜ Piesta õunastroop
Toote sisu ja disaini väga hea kooskõla eriauhind – Eco Flora OÜ Rand & Rossi kastmete tootesari

Leivapäeva külastajate lemmik – La Muu AS piparmündi-stracciatella jäätis

II koht – Minna Sahver OÜ Minna mahe astelpaju marmelaad
III koht – Kuusikaru OÜ Piesta õunastroop

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris seitse mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 50 toodet 24 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti kümnendat korda.

Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osa tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud ürituse. Eesti toidu kuu jooksul toimuvast saab rohkem teavet veebilehelt www.eestitoit.ee.

Mahepõllumajandusest annab teavet www.maheklubi.ee.

Fotod on leitavad galeriist.

Lisainfo
Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2019