Otsetoetuste saamiseks ei pea enam tõendama aktiivseks põllumajandustootjaks olemist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.01.2019

Otsetoetuste saamiseks ei pea enam tõendama aktiivseks põllumajandustootjaks olemist

Maaeluminister allkirjastas „Maaeluministri määruste muutmise“ eelnõu, mille tulemusel ei pea enam tõendama enda aktiivseks põllumajandustootjaks olemist, et saada otsetoetusi, loomade heaolu toetust, mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

„Eesti kasutab Euroopa Liidu liikmesriigile antud valikuvabadust lihtsustada otsetoetuste ja nendega koos ka „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” asjakohaste toetuste saamiseks taotlejale esitatud nõudeid. Selle tulemusel ei pea taotlejad enam lisaandmeid esitama ja väheneb ka PRIA töökoormus nõuete täitmise kontrollimisel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Otsetoetuste, loomade heaolu toetuse, mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks pidid välistavasse loetellu kuuluvatel tegevusaladel tegutsevad isikud kuni 2018. aastani tõendama, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad. Alates 2019. aastast jääb küll aktiivseks põllumajandustootjaks olemise nõue nimetatud toetuste taotlejatele kehtima, kuid taotlejad loetakse automaatselt aktiivseteks põllumajandustootjateks ilma, et nad peaksid seda eraldi tõendama.

Lisaks muudetakse sama määrusega ka kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava ja ökoalade tava nõuete tähtpäevi. Kui seni peeti Eestis kõige asjakohasemaks põllumajanduskultuuri viljelusperioodiks ajavahemikku 15. juunist kuni 15. augustini, siis alates 2019. aastast arvutatakse  põllumajanduskultuuri osakaal põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel. Samuti peab ökoalade tava täitmiseks olema põllumajanduskultuur kasvukohal samal ajavahemikul ning ökoalana määratletud kesa tuleb hoida katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne taotluse esitamise aasta 1. augustit.

Põllulindude soodustamiseks võib otsetoetuste taotleja, kes taotleb nii keskkonnasõbraliku majandamise toetust kui ka piirkondlikku mullakaitse toetust, jätta lisaks püsirohumaale üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata teatud ulatuses ka piirkondliku mullakaitse toetusega hõlmatud põllumaa.

Eelnõuga muudeti maaeluministri määruseid nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus”, nr 56 „Loomade heaolu toetus” ning nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus”. Määruste muudatuse tingis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) muutmine, mistõttu muutuvad alates 2019. aastast ka otsetoetuse saamiseks taotlejale esitatavad nõuded.

Määrus Riigi Teatajas

2019. aastal on tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelarve üle 6 miljoni euro

Foto: Euroopa Liit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.01.2019

2019. aastal on tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelarve üle 6 miljoni euro

Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate tootmiskohustusega seotud otsetoetuste ja väikepõllumajandustootja toetuse määruse. Tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve 2019. aastal on 6,142 miljonit eurot.

„Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuste peamine eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaalastel põhjustel tähtsat sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis toetatakse tootmiskohustusega seotud otsetoetusega puu- ja köögivilja- ning piimasektorit,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Väikepõllumajandustootja toetuse eesmärk on toetada väiketootjaid Eestis, kelle kasutada on hinnanguliselt kuni 10 hektarit põllumajandusmaad. Toetusega soovime muuta maapiirkondi  elujõulisemaks, panustada maapiirkondade tööhõivesse ja kultuuripärandisse,“ lisas minister Tamm.

Allkirjastatud määruse kohaselt on võimalik 2019. aastal taotleda kahte tootmiskohustusega seotud otsetoetust: piimalehma kasvatamise otsetoetus ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus. Samuti on võimalik jätkata väikepõllumajandustootjate kavas osalemist. Kõigi kolme toetuse puhul on tegemist selliste otsetoetustega, mis on liikmesriigile rakendamiseks vabatahtlikud.

Toetuste tingimused ning eelarved on samad nagu olid 2018. aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi saab  Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esitada 2. märtsist kuni 21. märtsini. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust saab taotleda 2. maist kuni 21. maini. Väikepõllumajandustootjate kavas osalemine jätkub automaatselt, kuid kui taotleja ei soovi enam kavas osaleda, peab ta PRIA-le esitama selle kohta taotluse. Täpsemad toetuste ja taotlemise tingimused on sätestatud toetuste määrustes.

Kahe tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve on kokku 6,142 miljonit eurot, millest piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve 5,598 miljonit eurot ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 400 eurot. Väikepõllumajandustootja toetuse eelarve tekib vastavalt taotletud otsetoetuste ühikumääradele, kuid summa taotleja kohta saab olla kuni 1250 eurot.

Link määrusele Riigi Teatajas

Tarmo Tamm: julgustan ettevõtjaid kootööd tegema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2018

Tarmo Tamm: julgustan ettevõtjaid kootööd tegema

2018. aasta oli Maaeluministeeriumis väga töine – alustati põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisega ning algasid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemalised arutelud.

„2018. aasta tõi põllumajanduse ja toidutootmise sektoris endaga kaasa häid  uudiseid ja õnnestumisi, aga samas tuli ette ka mitmeid katsumusi, näiteks suvine põud. Usun, et ka uus aasta tuleb kindlasti töine. Julgustan meie ettevõtjaid tegema rohkem koostööd ja osalema ühistulises tegevuses, sest vaid koos saame edukad olla,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm aastat kokku võttes.

„Peagi lõppeval aastal on Maaeluministeeriumis algatatud mitu suuremahulist ning tulevikku suunatud protsessi. Oleme käivitanud uue riikliku strateegiadokumendi „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa) elluviimise. Selle tulemusel valmib valdkonnaülene strateegiline arengudokument, kus on kirjas arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused. Täname kõiki, kes protsessis aktiivselt kaasa lõid ja ettepanekuid esitasid. Suuresti just tänu teile saame kokku tervikliku arengukava, kus on tasakaalukalt kajastatud ka sektori arvamus,“ lisas Tarmo Tamm.

Euroopa Liidu suunal jätkusid aktiivsed arutelud nii ÜPP kui ka kalandus- ja merendusfondi tuleviku teemal. „Tehtud on esimesed sammud, aga ootame endiselt otsetoetuste kiiret võrdustamist, et tagada Eesti põllumeestele õiglased konkurentsitingimused. Kasutame võimalust rakendada Eestile sobivaimaid valikuid, sest edaspidi on liikmesriikidel senisest rohkem vabadust otsustada, millistesse valdkondadesse raha suunata,“ ütles maaeluminister Tamm.

„Üks parimaid uudiseid 2018. aastast on see, et esimest korda pärast 2015. aastat ei tuvastatud Eestis kodusigade farmides sigade Aafrika katku, mistõttu oli võimalik kaotada arvestatav osa piirangutest ja sellega sektori konkurentsivõimet tõsta,“ rõõmustas minister Tamm.

2018. aastal saatis Maaeluministeeriumit ja Eesti ettevõtteid edu uute sihtturgude leidmisel ja valdkonna ekspordi soodustamisel. Erilise hoo sai Eesti ja Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö. Novembris allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.

„Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Selline edu näitab, et Eesti toit on maailmas hinnatud ja selle järele valitseb nii kodu- kui ka välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb teadlikult kujundatud tugeval mainel. Meie toit on kontrollitud, kõrge kvaliteediga ning varutud puhtast keskkonnast,“ kommenteeris minister Tamm.

2018. aastal mõjutas saagikust suuresti põud. Saagid olid võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksemad, heina kasv oli kehv ja samuti sai tagasilöögi loomakasvatustoodang. Mahepõllumajanduses jäi põua tõttu loomasööta väheks, sest sööta ei saanud muu  söödaga asendada. Valitsus tegi juba augustis esimesed kiired otsused põua tõttu raskustesse sattunud põllumeeste aitamiseks ning otsis aktiivselt lahendusi olukorra leevendamiseks. Käibevahendite puuduse leevendamiseks eraldati raha Maaelu Edendamise Sihtasutusele käibelaenude väljastamiseks ning Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldas ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.